Sai siis üle pika aja korra masinale hääled sisse aetud ja teda liigutatud. Liigutamise all mötlen ca 20 km söitu, et detailid kenasti "läbiloksutatud" saaks. Raputas algul öige palju, kuna rehvid köik kantis ühe koha pealt.
Leidsin ühe vea. Rehvipumpamise süsteem enam üle 2 bar röhku rehvidele ei anna. Vöimalik, et kuskil on liialt suur leke pumpamise ajal, vöi siis miskit muud. Täna ma auto alla seda otsima ei läinud, kuna öues -10 kraadi.
Kodukandi bensiinijaamas ootasin tühikäigul oma korda. Tahtsin siis söitma hakata kuid siduri pedaal enam alla ei läe, täitsa kövasti punnib kohe vasta. Proovisin siis käiku sisse panna ... läeb kenasti ... siduri hoob on peale jäänud.
Egas kedagit, mootor seisma ja kabiin ülesse. Seltsi tuli kohe ka üks kohalik vanem mees, kes nostalgitses masinat, kuna nöuka ajal sellisega palju tööd teinud oli. Kuuldes mo muret, ütles kohe, et siduri hoova silindril on vars välja tulnud ja ääretaha kinni jäänud, nii ongi sidur peal, tagasi ei tule ja juurde pressida hüdrot ka ei saa. Oli neil nöuka ajal tihti juhtunud, kui sidurit öigel ajal ei regullinud ja pedaali liialt pöhja vajutasid.
Kabiinis oli mul önneks üks pisem tellitav vöti. Sain sellega hakkama. Vabastasin sidurihoova pinge alt ja sain varre taas silindri kolvile. Timmisin natukse ringi, et enam ei juhtuks, ning söit vöis jätkuda.
Siduri töösilindri varre kinnihoidmiseks (regullimisel ja kontra keeramisel) sobis minu üllatuseks täpselt
seesama nelikant-vöti, mille oli teinud rehvide ventiilide jaoks, miskit ka universaalselt välja möeldud