Nissan 100 NX TARGA 1,6 66kw 1992
#1

Mind on pikalt paelunud vanad autod ja olen olen siiamaani NSVL toodangu usku olnud. Olen omanud 5 ladat ja 4 sapikat. Kuna masinapark oli kõik maha müüdud, siis sai kurva näoga käidud vanatehnika üritusi väisamas. Nii tekkis mõte, et prooviks midagi välismaist ja võimalikult imelikku. Kuna kinnisideeks sai automaatkast, siis valikuid väga palju ei olnud. Lappasin erinevaid portaale ja silma jäi üsna kole masin. Kuna teda tänavaliikluses tihti ei kohta, siis see sobis ja kuna oli ka automaatkast, siis sai masinat vaatama mindud. 

Auto juures tervitasid mind kaks vene keelt kõnelevat kodanikku ja rääkisid kui hea masin ikka on. Et nädal tagasi käis ülevaatusel ja kõik on tip-top. Pikk ülevaatus oli ka üheks tingimuseks, et ei peaks kohe käsi õliseks tegema ja pead vaevama ülevaatuse pärast. Ma ei ole küll kindel, et kas see masin selle ülevaatuse legaalselt läbis, aga see selleks.

Tegin prooviringi ja masina sumps üürgas kõvasti. Müüja seletas, et sport sumps ja peabki selline olema, aga ma kaldun arvama, et seal nii mõnigi auk summutitorus. Auto pidurdas, käigud vahetusid ja tuled viled töötasid. Autol paistis roostet juhipoolsel tagumisel tiival, aga olin roostega arvestanud. 

Läks natuke aega ja saigi diil tehtud. Uue omanikuna ajasin lapsed tagaistmele ja hakkasin koju sõitma. Kuna autol on eemaldatav katus, siis võtsin selle ka ära ja sõit koju oli mõnus. Ainuke häiriv asi oli müra. Sõidan ja jube palavaks läheb. Tahaks külma peale hoova lükata, aga hoob käib tühjalt ringi ja on kuuma puhuvas asendis. Külma peale ma teda ei saanudki.

Õhtul Lustisõidule sõites ajasin taas kogu pere autosse ja sõit Nõmme poole võis alata. Järvevanalt Pärnu mnt-le keerates oli tunda korralikku siduri/piduri kärsakat. Arvasin, et sidur, aga Nõmmele jõudes olid esimesed kettad ja klotsid punased ning esipidurid peal. Ju miskit on kinni, eks vaatab kui aega saab.

Nüüd õhtul koju sõites hakkas kostma korralikku kahinat. Tundub, et see tuleb käigukastist, st kui lasta vaba käiguga veereda, siis on vaikus, aga kui anda gaasi, siis tekib ka korralik kahin. Mis see olla võiks?

Kui vähe rohkem vaba aega tekib, siis vaatan auto teravama pilguga üle ja eks siis selgub, mis ja kas sellest masinast saab.

Pildimaterjal auto24-st:

[Pilt: 170719_1.jpg]

[Pilt: 170719_2.jpg]

[Pilt: 170719_3.jpg]

[Pilt: 170719_4.jpg]

[Pilt: 170719_5.jpg]

[Pilt: 170719_6.jpg]

[Pilt: 170719_7.jpg]
Vasta
#2

See on tõesti korralik retropill, hästi lühikest aega sõitsin isegi sellisega kunagi väga ammu, paar nädalat ehk. Oli müügiks toodud ja selle ajaga ainuke asi meenub et juhiistet nihutasin tahapoole...  Big Grin  Kui ma ei eksi siis mootor oli 2.0, millega sai isegi raadil mingil kiirendusel käidud ja mitte midagi saavutatud, samal ajal kui 1.5 liitrise honda triikrauaga oli suht kindla peale minek alati...  Big Grin

'Per cogo, non per mico' (Edasi kompressiooni, mitte sädemega)
https://www.facebook.com/Teedehooldus/
 Ulila Jäärada FB
Vasta
#3

Väga sile ja libe pill tundub piltide järgi. Varasemalt neid ikka liikus tänavatel aga nüüd pole juba mõni aasta enam ühtki näinud. Kunagi ammu sai neid uuritud rahavaspordis kasutamise mõtetega aga ei leidnud ma juba siis ühtegi millel kere oleks natukenegi talutav olnud. Nägin mitmeid millel karbid olid sõnaotses mõttes ära roostetanud, ehk alles olid vaid sisemised topeltvaltsid ja needki koosnesid puhtast raudoksiidist.
Vasta
#4

Päris kena eksemplaar jah, isegi kapotialune on puhtam kui mõnel elutuba.

Pidurite kinnijäämine on üks huvitav nähtus, sest selle ajutiseks leevendamiseks on vaja teadlikult teha mittemidagi, ehk lasta autol seista ja kettal-klotsidel-silindril jahtuda. Jahtudes tõmbavad need kokku ja kuni järgmise pidurduseni võib kõik korras olla. Sõltub muidugi pidurikolvi/silindri roostetamis-astmest, teinekord ei aita ükski jahutamine.

Käigukasti osas võivad asjatundjad ehk parema hinnangu anda, kui jälgida, mis see kohin-kahin teeb eri olekutes:
1)Kohapeal tühikäiguga ja kohapeal gaasi andes
2)Normaalses drive olukorras/erinevate käikudega/erinevate mootoripööretega
3)Kirjeldatud olukord, kus sõidu ajal Neutraali peale panna ja gaasi anda... (miks peaks seda üldse tegema, see ei kuulu ju kuidagi automaatkasti normaalrežiimide hulka ?)
Vasta
#5

(17-07-2019, 15:49 PM)TeeTL Kirjutas:  3)Kirjeldatud olukord, kus sõidu ajal Neutraali peale panna ja gaasi anda... (miks peaks seda üldse tegema, see ei kuulu ju kuidagi automaatkasti normaalrežiimide hulka ?)

Usun, et mõeldud on siiski käik Draivi peal ilma gaasi andmata veeremist. Et veeredes on vaikne, aga kui vedu taga, siis hakkab kahisema. Turbiin?
Vasta
#6

üks inetumaid värdjaid mis töusva päikese maa genereerinud (mazda 121 körval), täpselt sellel pöhjusel sai kunagi isegi otsitud seda  Big Grin  aga edu ja jaksu
Vasta
#7

Nii, autoga on nüüd saanud natuke sõita ja ka natuke tegeleda. Unistus oli saada imelik automaatkastiga auto, aga seda emotsiooni ikka ei teki mis vene autoga sõites. Seega olen avatud pakkumistele nii vahetuse osas vene tehnika vastu kui müügi osas. Hinnaks panen 1200 eurot, ehk 200 eurot vähem kui ise ostsin. Kellel huvi, see kirjutab Smile

Varasemas postituses mainitud kahin tuli hoopis tagumistest kõlaritest. Miskipärast gaasi andes tuleb kõlaritesse imelik kahin ja vilin. Võtsin maki välja ja auto sõidab vaikselt. 

Venemeeste "sportsumps" sai ka ära lapitud ja uuesti kinnikeevitatud. Nüüd on auto ka tunduvalt vaiksem. 

Tegin auto pagasniku puhtaks ja vaatasin, mis toimub katete all. Pilt oli ilus ja roostet minimaalselt. 

Keerasin alt veljed ja seal tabas mind "huvitav" leid. Eelmine omanik oli velje ja rummu vahele pannud u 1cm flantsid. Seega olid veljemutrid kinni u 1 pöörde jagu ja iga hetk ära pudenemas. Hea, et ma selle autoga veel maanteele polnud jõudnud. Võtsin flantsid ära ja veljed tagasi alla. 

Endiselt on probleemiks ainult sooja puhuv salongiradikas. Pole olnud aega ja tahtmist seda armatuuri lahti kiskuda. 

Pildimaterjali ka:

[Pilt: 240719a.jpg]

[Pilt: 240719b.jpg]

[Pilt: 240719c.jpg]

[Pilt: 240719d.jpg]
[Pilt: 240719e.jpg]

[Pilt: 240719f.jpg]
Vasta
#8

(20-08-2019, 07:43 AM)Seiklusminister Kirjutas:  ...Keerasin alt veljed ja seal tabas mind "huvitav" leid. Eelmine omanik oli velje ja rummu vahele pannud u 1cm flantsid. Seega olid veljemutrid kinni u 1 pöörde jagu ja iga hetk ära pudenemas. Hea, et ma selle autoga veel maanteele polnud jõudnud. Võtsin flantsid ära ja veljed tagasi alla...
Igaks juhuks, et oled ikka kindel, et flantsid olid all ainult auto "välimuse" huvides?
Kuna sellised flantsid juba maksavad mingit raha (pildilt tunduvad ikka rohkem kui 1 cm, aga pilt võib petta) siis võib neil ka välimusest kõrgem eesmärk olla. Nt. hoiavad rattaid kere v. silla vastu käimast kas koormatud autoga või kurvi minnes (kui flantsid tulid ainult tagant).

Igaljuhul edu autoga!
Vasta
#9

Kusagilt on kõrvu jäänud, et rattapoldi min lubatud on 4 täispööret.
Vasta
#10

(20-08-2019, 11:02 AM)mossepower Kirjutas:  
(20-08-2019, 07:43 AM)Seiklusminister Kirjutas:  ...Keerasin alt veljed ja seal tabas mind "huvitav" leid. Eelmine omanik oli velje ja rummu vahele pannud u 1cm flantsid. Seega olid veljemutrid kinni u 1 pöörde jagu ja iga hetk ära pudenemas. Hea, et ma selle autoga veel maanteele polnud jõudnud. Võtsin flantsid ära ja veljed tagasi alla...
Igaks juhuks, et oled ikka kindel, et flantsid olid all ainult auto "välimuse" huvides?
Kuna sellised flantsid juba maksavad mingit raha (pildilt tunduvad ikka rohkem kui 1 cm, aga pilt võib petta) siis võib neil ka välimusest kõrgem eesmärk olla. Nt. hoiavad rattaid kere v. silla vastu käimast kas koormatud autoga või kurvi minnes (kui flantsid tulid ainult tagant).

Igaljuhul edu autoga!

Ilma flantsita kuskile vastu ei käinud ja pigem olid rohkem ilupärast.
Vasta
#11

(20-08-2019, 11:35 AM)spitfire Kirjutas:  Kusagilt on kõrvu jäänud, et rattapoldi min lubatud on 4 täispööret.

See on hea teadmine! Selle auto puhul oli taga vaevu 1 pööre.
Vasta
#12

Liigsest soojusest salongis saab kõige lihtsamalt lahti kui kapoti all lisakraan vahele panna. 
Seda muidugi juhul, kui seal on ligipääs vähemalt ühele voolikuotsale. 
Üldjuhul kraani vahelepanek on lihtsam kui kogu salongikütteahela "pimedaks" tegemine ehk lahtiühendamine ja lahtiste otste kinnitoppimine. Kogu armatuuri lahtikiskumisest rääkimata. 

Tegin kunagi sellise "ajutise" lahenduse suveautole ja nii jäänudki. Enamasti ei ole suvel kütet vaja. Kui aga ikka väga külm on, siis tekib ka see viitsimine korraks kapott lahti teha ja  sealt kraani keerata.
Vasta
#13

(20-08-2019, 12:57 PM)TeeTL Kirjutas:  Liigsest soojusest salongis saab kõige lihtsamalt lahti kui kapoti all lisakraan vahele panna. 
Seda muidugi juhul, kui seal on ligipääs vähemalt ühele voolikuotsale. 
Üldjuhul kraani vahelepanek on lihtsam kui kogu salongikütteahela "pimedaks" tegemine ehk lahtiühendamine ja lahtiste otste kinnitoppimine. Kogu armatuuri lahtikiskumisest rääkimata. 

Tegin kunagi sellise "ajutise" lahenduse suveautole ja nii jäänudki. Enamasti ei ole suvel kütet vaja. Kui aga ikka väga külm on, siis tekib ka see viitsimine korraks kapott lahti teha ja  sealt kraani keerata.
Külma pole vajagi, klaasid lähevad uduseks juba vihmase ilmaga ja sügisel niiskuse lisandumisel. Neil põhjustel võiks mingi küte ikka olla, kui auto võib kasutust leida ka muul ajal kui ainult päikesepaistega ilmad.

Vahetan käiku enne mootori piiraja sekkumist...
Vasta




Kasutaja, kes vaatavad seda teemat: 3 külali(st)ne