[ZIL 131]

Ma ei tea, kas julgengi siin kirjutada umbes 20 % kütusekulu vahest Eesti bensiin ja norra bensiin.

[al101]

Ma ei tea, kas julgengi siin kirjutada umbes 20 % kütusekulu vahest  Eesti bensiin ja norra bensiin.

Vot see on tõesti asi, mille osas ma olen väga skeptiline, jutte räägitakse kütusekulude osas igasuguseid, millest iganes, aga millegipärast pahatihti on jutud liialdatud.
Ma ei ütle, et see 20% jutt kindlasti vale oleks, aga ma olen skeptiline selle suhtes.

Probleem algab juba sellest peale, et mõõdetakse valesti ja ei nähta piisavalt vaeva.
Mina olen pidanud päris kaua oma auto kütusekulu jälgima, et selle maanteekulu teada saada ja siiani tahaksin veel andmeid, veel teste teha kütusekulu osas, ehk siis rohket maanteesõitu.
Pidasin siis praegu silmas üldist kütusekulu mõõtmist.

Kui kütusekulu mõõtmist ei tehta piisavalt korralikult ja piisavalt sarnastes oludes, siis võivadki tekkida jutud, kuidas mingi asja tõttu järsku niipalju vähem läks.

Näiteks üks põhjus, mida mina näen välismaa kütusekulu juttude puhul on see, et välismaa reisil sõidetakse ju tavaliselt rohkem maanteed, kui seda tehti Eestis, muidugi on siis kütusekulu väiksem.
Samuti võivad seal väga head teed olla, mis ka hästi mõjuvad kütusekulule.

Kütusekulu teemadel võiks üldse palju vaielda, sest sellega seoses liigub väga palju müüte ja arvamusi, mis ei vasta tõele.
Näiteks ei tea suur hulk inimesi, et kiiruse tõustes kütusekulu suureneb ja pahatihti on 50-60 km/h see kõige ökonoomsem kiirus, kui õige käik sees on.
Siin ei aita ei kiire ülekanne ega ka mitte võimas mootor, mida muidugi paljud arvavad, et aitab, aga tegelikult ei aita, väiksem kiirus lihtsalt võtab vähem kütust, kuna tuuletakistus on väiksem.

[Daff]

Kütuse kulu võib olla ka autos kinni. Üks säästab teine ei tee väljagi.
Kodus naise Fabia 1,2 bensiin 81 kW annab küll tunda kui 98 sisse pista. Numbrit vajuvad väiksemaks, ei midagi kolossaalset aga pisike vahe on sees kui paak tühjks sõita. Samas hinnavahe laseb kõik nulli. Vahet pole millega sõita.
Samas ise olen katsetanud oma vana  Audi diisliga saksas käies neid erinevaid võlujooke mida reklaamitakse küll Poweri ja kurat teab mis nime all. Kindlat marsruuti sõites kindlatest tanklatest tankides on vahe praktiliselt  null. Ükskord ühe kasuks teinekord teise kasuks.

[al101]

Kütuse kulu võib olla ka autos kinni. Üks säästab teine ei tee väljagi.
Kodus naise Fabia 1,2 bensiin 81 kW annab küll tunda kui 98 sisse pista. Numbrit vajuvad väiksemaks, ei midagi kolossaalset aga pisike vahe on sees kui paak tühjks sõita. Samas hinnavahe laseb kõik nulli. Vahet pole millega sõita.
Samas ise olen katsetanud oma vana  Audi diisliga saksas käies neid erinevaid võlujooke mida reklaamitakse küll Poweri ja kurat teab mis nime all. Kindlat marsruuti sõites kindlatest tanklatest tankides on vahe praktiliselt  null. Ükskord ühe kasuks teinekord teise kasuks.

Aga selline küsimus, kas sa mõõdad lihtsalt korra seda, et kui palju sõita saab või arvutad ikkagi kütusekulu?
Sest see sõita saamine on selline umbes asi, sellega ei saa võtta nii konkreetselt.

Kuid, kui paned paagi täis trip nulli ja pärast uuesti täis ja siis arvutad, täis, kuni püstoli kinni lööb, siis on vähe kindlam asi.
Testi tuleks muidugi korrata, eriti keeruline on see diisli puhul, sest see lööb vahtu ja paak ei pruugi ühtemoodi täis saada, bensiiniga seda ohtu pole, kuigi vahel võib õhuaugu vahele võtta, mis algul kajastub väga väikese kütusekuluga, pärast väga suurega ja kiire seieri langemisega.

Kuid, kas 98 mõjub ühele autole teistmoodi, kui teisele, seda ma tõesti öelda ei oska, kütusekulu osas.

[viplala]

Siin ei aita ei kiire ülekanne ega ka mitte võimas mootor, mida muidugi paljud arvavad, et aitab, aga tegelikult ei aita, väiksem kiirus lihtsalt võtab vähem kütust, kuna tuuletakistus on väiksem.

Tuuletakistus võib ju väiksem olla, kuid kiirust ja ökonoomsust ei saa kivisse raiuda läbi mootori karakteristika. Ma võin sulle tuua kamaluga näiteid, kus sama mudeli suurem mootor on ökonoomsem sest nii lihtsalt on. Jah, me võime leida pisema mootori jaoks oma kiiruse ja mis iganes käigu, kuid see ei tähenda, et päriselus see toimiks. Sinu teooria järgi võiksid kõigil autodel olla suvalised võrri koned aiste vahel ja 50'nega paarutades oleksid kütusekulud olematud, aga ei ole ju nii. Igat aparaati tuleb vaadata eraldi, selle massi, tuuletakistust, meh kadusid jne. Ja ka siit edasi peab hakkama sortima asju selle järgi, mida me autost tahame. Kas ainult 50 kmh liikumist või normaalset kõverat läbi ettenähtud liiklusolude. Ei ole need asjad ühti nii selged ja lihtsalt hoomatavad...


E: al101 Kui saladus pole, kui vana sa oled. Mitte paha pärast, lihtsalt tundub läbi kumavat su tekstidest vähe nooremat isikut , võin ka eksida loomulikult...

[motamees]

 Kui saladus pole, kui vana sa oled....

Luure andmetel 34. Muidugi võib ennast alati ka nooremaks/vanemaks valetada. 
Naistel see nooremaks valetamise mood küljes. Kunagi sõjajärgsel segadusel suutis üks naine ennast kohe jupi nooremaks petta. Hiljem kahetses rängalt, kui pentsi aeg 10 aastat edasi nihkus.

[Janka]

Vanasti, hallil nõuka ajal olid targad oma kogemuste ja arvutuste põhjal välja arvutanud ja raamatutesse trükkinud, et kütuse kulu tol ajal kasutusel olnud sõiduautodel tõuseb hüppeliselt alates 70km/h. Mossed, zapperid, volgad ja žigullid siis...
Tänapäeval on autod küll ümaramad, aga kaldun arvama, et kuskile 80-100km/h piiridesse jääb nüüdki see piir, millest alates õhutakistus ökonoomikale aktiivsemalt vastu töötama hakkab.
Mis diislisse puutub, siis ei vahuta ta midagi seal paagis, kui viitsida natukenegi tankimise juures vaeva näha. Saab ka need paagid silmini täis soristatud, kui kannatust jätkub. Millegi pärast saan mina sellega hakkama, võiksid teised kah saada.
Isikliku kogemuse põhjal on 66kw AHU mootor Galaxy rakmeis hakanud alates sellest kevadest eestimaist moosi vähem tarbima, kui tegi seda möödunud suvel. 
See nali, et Soomest ostetud kraam eesti omast kauem paagis püsib, on ammu teada. Sama lugu stabiilselt Leedust ostetud kütusega, kusjuures Leedu oma (eriti Kalvarija Statoilist võetu) on siiani ja jääbki minu lemmikuks. Müstika, aga nii on. Asub siin. Kel marsruudile jääb, soovitan 100% proovida ja ise veenduda, et ma ei aja pada... Tangitud sealt 1,9 Passatit, 1,4 Polo, 1,9 Galaxyt ja 2,5 Transitit. Annab silmad ette igasugustele soomlastele, poolakatele, sakslastele ja prantslastele. Talla peale, kuis tahad, võta kankudega saksa kiirteedele kaasa, katseta seal - ja no kestab kauem! Vene kütusega olen vaid paagitäie sõitnud - järeldusi teha ei saa.
Norraga kogemused puuduvad üleüldse ja seetõttu ei ole ka mingeid isiklikke pluss/miinus andmeid, millega siin uhkeldada. Sama lugu bentsuga - ma lihtsalt ei osta seda juba ammu.

[hulgus]

Ma ei tea, kas julgengi siin kirjutada umbes 20 % kütusekulu vahest  Eesti bensiin ja norra bensiin.

Norras ei ole mitte (ainult) ökonoomne kütuse tõttu, vaid ka sõidustiili suhtes. Kui E6-te mööda põhja poole (7. Lääne, vms) 70-80km/h kolonnis tiksud, ilma möödasõidu võimaluseta, siis on see kindlasti ökom, kui gaas-pidur-gaas stiilis Eestis sõita.
Sama pea enamus Norrast, "väikesed künkad" läänerannikul annavad vaid asjale värvi. Poolas oli samal põhjusel ökom sõita, enne kui kiirteed valmis said. Väike diisel tarbis Eestis 6-7, Leedus Poolas 4-5 ja Saksas Bahni peal ...palju.

Vene jm karburaatoriga mootorite järsk kütusekulu kasv algas 60-70-80km/h kiirusel, kui avaneb ka teine lõõr. Hääle järgi kuuldav...

[ZIL 131]

Ma ei tea, kas julgengi siin kirjutada umbes 20 % kütusekulu vahest  Eesti bensiin ja norra bensiin.

Mõned faktid: kolme päevaga 58574 - 60972 e 2398 km. Lamellrehvid Autol kõige võimsam mootor va. erimudel. Kütusepaaki läheb "kõri", täidan nii, et mahuks veel pool teeklaasi. Kiirus kindlasti kõrgem, kui Eestis julged lasta. Mäest alla, aga enne pead mäe otsa ronima  Tankisin kogu aeg 95. Norras, Rootsis E5 ja Soomes E10. E5 tõusis küttekulu 0,3 - 0,6 l.

[v6sa]

E75 põhja sõites tasub meeles pidada ka seda, et te ronite kogu aeg mäkke. Eesti kütusega. Pärast tulete alla tagasi...

Lõunasse pole suundudes vahe nii märgatav.

[ZIL 131]

E75 põhja sõites tasub meeles pidada ka seda, et te ronite kogu aeg mäkke. Eesti kütusega. Pärast tulete alla tagasi...

Lõunasse pole suundudes vahe nii märgatav.

Ma kardan, et eesti kütusega ei vea E75 algusesse väljagi. A,la Lyllehammer - Tornio - Helsinki...

[al101]

Siin ei aita ei kiire ülekanne ega ka mitte võimas mootor, mida muidugi paljud arvavad, et aitab, aga tegelikult ei aita, väiksem kiirus lihtsalt võtab vähem kütust, kuna tuuletakistus on väiksem.

Tuuletakistus võib ju väiksem olla, kuid kiirust ja ökonoomsust ei saa kivisse raiuda läbi mootori karakteristika. Ma võin sulle tuua kamaluga näiteid, kus sama mudeli suurem mootor on ökonoomsem sest nii lihtsalt on. Jah, me võime leida pisema mootori jaoks oma kiiruse ja mis iganes käigu, kuid see ei tähenda, et päriselus see toimiks. Sinu teooria järgi võiksid kõigil autodel olla suvalised võrri koned aiste vahel ja 50'nega paarutades oleksid kütusekulud olematud, aga ei ole ju nii. Igat aparaati tuleb vaadata eraldi, selle massi, tuuletakistust, meh kadusid jne. Ja ka siit edasi peab hakkama sortima asju selle järgi, mida me autost tahame. Kas ainult 50 kmh liikumist või normaalset kõverat läbi ettenähtud liiklusolude. Ei ole need asjad ühti nii selged ja lihtsalt hoomatavad...


E: al101 Kui saladus pole, kui vana sa oled. Mitte paha pärast, lihtsalt tundub läbi kumavat su tekstidest vähe nooremat isikut , võin ka eksida loomulikult...

Sa vist ei saanud täpselt aru, mida ma öelda tahtsin.
Ma tahtsin öelda seda, et sama auto, olgu selleks kasvõi 5,0 500kw auto, võtab 60ga vähem kütust, kui näiteks 90ga ja samuti võtab see auto 100ga rohkem kütust, kui 90ga jne.
Kuna kiiruse tõustes, tõuseb hüppeliselt ka tuuletakistus.

Kõik muu, mida sa praegu rääkisid on juba hoopis teine teema.

Vanadel autodel mõõdeti maanteekulu ja kiirtee kulu ja ka sealt oli kenasti näha, kuidas 120 oli kütusekulu suurem, kui 90ga.
Sealjuures peegeldub neist välja, et lahjema mootoriga autod ei olnud midagi nii janused.

Kui rääkida nüüd sellest, mida sa rääkisid, kuidas üks mootor võtab ühepalju kütust ja teine mootor teine, siis jah, igasugu aretisi on autotootjad väljaandnud, mille kütusekulu kasutatust ja kulunud peast võib väga veidraks muutuda.
Kuid mina rääkisin jah, sama autoga erinevatel kiirustel sõitmisest ja selle võib kivisse raiuda, sest füüsikaseadused kehtivad kõigile autodele ühtemoodi, mida suurem kiirus, seda suurem tuuletakistus, suurem tuuletakistus tähendab seda, et on vaja ka rohkem bensiini selle ületamiseks.

Sinu jutu kõrvale võiks tuua vanad head BMW E34 520i 110kw ja 525i 141kw, kus maanteekulu 90ga oli 520-l 7,2 ja ja 525-l 7,1 tehaseandmed.
Kuid see vahe tulenes tegelikult sellest, et 525 differ oli 500 pöörde võrra kiirema ülekandega.
Kuid endiselt, võttis sama auto, suurema kiirusega rohkem kütust.

Jah, ma olen tõesti nooremapoolne, 40 veel pole, aga väga palju puudu ka pole.
Kuid võtan auto kütusekulu tõsiselt ja eelistan seda õigesti mõõta, sest huvitavad õiged andmed.

[al101]

Vanasti, hallil nõuka ajal olid targad oma kogemuste ja arvutuste põhjal välja arvutanud ja raamatutesse trükkinud, et kütuse kulu tol ajal kasutusel olnud sõiduautodel tõuseb hüppeliselt alates 70km/h. Mossed, zapperid, volgad ja žigullid siis...
Tänapäeval on autod küll ümaramad, aga kaldun arvama, et kuskile 80-100km/h piiridesse jääb nüüdki see piir, millest alates õhutakistus ökonoomikale aktiivsemalt vastu töötama hakkab.
Mis diislisse puutub, siis ei vahuta ta midagi seal paagis, kui viitsida natukenegi tankimise juures vaeva näha. Saab ka need paagid silmini täis soristatud, kui kannatust jätkub. Millegi pärast saan mina sellega hakkama, võiksid teised kah saada.
Isikliku kogemuse põhjal on 66kw AHU mootor Galaxy rakmeis hakanud alates sellest kevadest eestimaist moosi vähem tarbima, kui tegi seda möödunud suvel. 
See nali, et Soomest ostetud kraam eesti omast kauem paagis püsib, on ammu teada. Sama lugu stabiilselt Leedust ostetud kütusega, kusjuures Leedu oma (eriti Kalvarija Statoilist võetu) on siiani ja jääbki minu lemmikuks. Müstika, aga nii on. Asub siin. Kel marsruudile jääb, soovitan 100% proovida ja ise veenduda, et ma ei aja pada... Tangitud sealt 1,9 Passatit, 1,4 Polo, 1,9 Galaxyt ja 2,5 Transitit. Annab silmad ette igasugustele soomlastele, poolakatele, sakslastele ja prantslastele. Talla peale, kuis tahad, võta kankudega saksa kiirteedele kaasa, katseta seal - ja no kestab kauem! Vene kütusega olen vaid paagitäie sõitnud - järeldusi teha ei saa.
Norraga kogemused puuduvad üleüldse ja seetõttu ei ole ka mingeid isiklikke pluss/miinus andmeid, millega siin uhkeldada. Sama lugu bentsuga - ma lihtsalt ei osta seda juba ammu.

Ma ei ole öelnud, et ei saa paaki täis lasta, aga see nõuab liiga suurt vaeva ja pole tavaliselt väärt ootamist, tanklas hakkavad ka veidralt vaatama, et mida sa seal niipalju nikerdad.
Tööautot tankides olen selle vahuga pidevalt hädas, seal isegi punnitan paaki rohkem täis , et saaks kauem sõita, aga päris lõpuni ikka ei viitsi. Tegelikult on kütusekulu mõõtes oluline, et lihtsalt samale maale alati tangid, vahutava diisliga muidugi jah, peab rohkem vaeva nägema.

[aavu]

Üldiselt mul pole kommet ökot jälgidda. Meenub vanast ajast, et BMV 524TD automaat võttis kõige vähem nii 100 või 110 sõites. Spido kindlasti valetas ka nii kiirust kui km. Alles siis töötas turbo ja käigukast oli lukus.  Suuremal kiirusel õhutakistus, väiksemal vähe abi turbost ja veel väiksemal kiiirusel käigukast lukust lahti. Oli vist 84 a auto. Uuematest ei tea ega  huvita, tavaliselt võtab kõik, mis paaki valad.

[al101]

Üldiselt mul pole kommet ökot jälgidda. Meenub vanast ajast, et BMV 524TD automaat võttis kõige vähem nii 100 või 110 sõites. Spido kindlasti valetas ka nii kiirust kui km. Alles siis töötas turbo ja käigukast oli lukus.  Suuremal kiirusel õhutakistus, väiksemal vähe abi turbost ja veel väiksemal kiiirusel käigukast lukust lahti. Oli vist 84 a auto. Uuematest ei tea ega  huvita, tavaliselt võtab kõik, mis paaki valad.

Turbo osas olen ma ka ise mõelnud, et see võib teatud hetkedel asjaolusid veidi muuta, aga täpsemalt tahaksin ise katsetada.
Selge on igatahes see, et 70 vs 90 pidi ka sel vanal diisel bemmil olema 70 ökonoomsem, sest nii suurt vahet turbo tuuletakistusest ikkagi tasa teha ei suuda.
Teine küsimus on see, kui palju sa kütusekulu mõõtsid 70 vs 90 ? Kui sa jälgisid seda kütuseseierit, mis iga liigutuse peale kogu aeg hüppas, siis sealt ei saanud mingit infot, kuna iga asja peale see hüppas.

Samas üks küsimus tekib. Kui suuremal kiirusel on turbo järgi ja suurendab kasutegurit sedasi, et kulub vähem kütust, siis peab olema ka piisavalt heitgaase, mis seda turbot piisavalt ringi ajab. Kui väiksemal kiirusel kulus sama kütus või rohkem, siis miks sel hetkel turbot piisavalt ringi ei aetud ? Muidugi võib summaarne kütusekulu olla suuremal kiirusel veidi suurem, kuna auto liigub kiiremini, aga see ei saa olla oluliselt suurem, sest muidu poleks enam ökonoomsust.
Ehk siis jõuame ikkagi sinna, et see turboga suuremal kiirusel ökonoomsemalt sõitmine on väga küsitav, võrreldes väiksema kiirusega sõitmisega.


Turbost veel niipalju, et autotootja peab mootori nii ehitama, et turbo ka ökonoomsust arvestades, õigesti järel oleks, mida tänapäeval ka ilmselgelt tehakse, kui vaadat ühtlast pöördemomenti, mis turbo bensukatel juba 1700 jne pöördest peale hakkab.

Ma usun, et väikesed või olematud vahed võivad tekkida teatud ülemineku hetkedel, kus turbo on vähem või rohkem järgi või kus kasutad 4ndat või 5ndat käiku, aga 70 vs 90 vahe on üsna kindlalt 70 ökonoomsem.
Need ülemineku hetked on pigem kiiruse muutus 2-5 km/h, kus võib juhtuda huvitavaid asju.

[Aare72]

Al101 pole vist uuemate autodega kursis. Mul endal 156 kw, automaat. Kompu näitab hetkekuluks nii 60 kui ka 120-ga sõites stabiilset 6,5-8,5 l/100. Maanteel siis. Jah, vastutuulega on näit ka kõrgem, kuid keskmine on kogu aeg olnud ca 7,5 sajale (mul ca 80% trassisõite). Olen huvi pärast tankimisest tankimiseni võrrelnud, no mõni komakoht erinevust. Kulu on oluliselt suurem nt täislastis hobutreilaga. Siis hetkenäit tavaliselt 10-14.

See tuuletakistuse jutt käib rohkem hernekuulipilduja mootoritega säästukärude kohta, mille kolmest silindrist on 50-70kw välja väänatud. Kuna mootoril on siiski oma kasutegur teatud pöörete vahemikus, siis neil väikestel kaasaegsetel (ja ka eelpool mainitud ''vanadel mootoritel'') kipub liiga madalatel pööretel aga ka ülemäära suurtel, väändest puudu jääma, mis toob kaasa küttekulu suurenemise. Kogu eelnev jutt käib peamiselt diiselmootori kohta.

[viplala]

Sa vist ei saanud täpselt aru, mida ma öelda tahtsin.
Ma tahtsin öelda seda, et sama auto, olgu selleks kasvõi 5,0 500kw auto, võtab 60ga vähem kütust, kui näiteks 90ga ja samuti võtab see auto 100ga rohkem kütust, kui 90ga jne.
Kuna kiiruse tõustes, tõuseb hüppeliselt ka tuuletakistus.

Väga raske on aru saada tegelikult sellest mida sa öelda tahad. Esiteks... eeldades, et sa tuled automotos rääkima lollidele kuidas kiiruse kasvades on vaja rohkem energiat mootorisse toppida on nagu üks teema, sellele sekundeerib muidugi tuuletakistuse hüppeline kasv jne teised tarkuseterad. Kui sa oma lauseid või kirja pandud mõtteid veidike mõttega loeksid, saaksid ise ka aru miks ma su vanuse kohta küsisin. Pudru ja kapsad nagu ksf Võsa teises teemas mainis.

[Marko]

Kuid see vahe tulenes tegelikult sellest, et 525 differ oli 500 pöörde võrra kiirema ülekandega.

Sekundeerin Viplalale, seda väidet ei ole võimalik argumendina arvele võtta, kuna on tehniliselt/füüsikaliselt mittemidagiütlev. 
Palun ennetavalt vabandust otsekohesuse pärast, aga nii on.

[alfredo]

Te ei arvesta siinkohal üldsegi maakera kumerust ja teljekallet. Kui põhjapoolt alla sõita, on kütusekulu loomulikult väiksem, olenemata mis differ sul taha on pistetud ja milliste pööretega see käib.
Huvitava faktina lisaks siia veel juurde, et kahekümne aasta pärast pole sellel teemal enam erilist pointi. Pole ju suurt vahet, kas oled tankinud norras või poolas, kWh on ikka sama suuruse ja koostisega. Selle näidist hoitakse teadupärast ju Pariisis, Museum de Etalon-is, kus igaüks võib takistamatult teda mõõta ja patsutada, isiklikult veendumaks, millega siis ikkagi tegu on.

Kuidas me endiselt petta saaks? Kust võtta suures mahus solkelektrit ja seda siis õige pähe müüa? Kas vahetada faasid nulliga? Umbes sarnaseid ja teisi küsimusi kõlab osade energofirmade koosolekutel juba praegu. Ühest vastust antud probleemi lahenduseks kahjuks veel leitud ei ole.

[aavu]

No kes siis ei tea: elektrit ja kompressiooni tuuakse hommikul laost ämbriga terveks päevaks ette.