18-07-2019, 22:16 PM
Ma ei tea, kas julgengi siin kirjutada umbes 20 % kütusekulu vahest Eesti bensiin ja norra bensiin.
(18-07-2019, 22:16 PM)ZIL 131 Kirjutas: Ma ei tea, kas julgengi siin kirjutada umbes 20 % kütusekulu vahest Eesti bensiin ja norra bensiin.
(18-07-2019, 23:03 PM)Daff Kirjutas: Kütuse kulu võib olla ka autos kinni. Üks säästab teine ei tee väljagi.
Kodus naise Fabia 1,2 bensiin 81 kW annab küll tunda kui 98 sisse pista. Numbrit vajuvad väiksemaks, ei midagi kolossaalset aga pisike vahe on sees kui paak tühjks sõita. Samas hinnavahe laseb kõik nulli. Vahet pole millega sõita.
Samas ise olen katsetanud oma vana Audi diisliga saksas käies neid erinevaid võlujooke mida reklaamitakse küll Poweri ja kurat teab mis nime all. Kindlat marsruuti sõites kindlatest tanklatest tankides on vahe praktiliselt null. Ükskord ühe kasuks teinekord teise kasuks.
(18-07-2019, 22:41 PM)al101 Kirjutas: Siin ei aita ei kiire ülekanne ega ka mitte võimas mootor, mida muidugi paljud arvavad, et aitab, aga tegelikult ei aita, väiksem kiirus lihtsalt võtab vähem kütust, kuna tuuletakistus on väiksem.
(18-07-2019, 23:20 PM)viplala Kirjutas: Kui saladus pole, kui vana sa oled....
(18-07-2019, 22:16 PM)ZIL 131 Kirjutas: Ma ei tea, kas julgengi siin kirjutada umbes 20 % kütusekulu vahest Eesti bensiin ja norra bensiin.
(18-07-2019, 22:16 PM)ZIL 131 Kirjutas: Ma ei tea, kas julgengi siin kirjutada umbes 20 % kütusekulu vahest Eesti bensiin ja norra bensiin.
(18-07-2019, 23:20 PM)viplala Kirjutas:(18-07-2019, 22:41 PM)al101 Kirjutas: Siin ei aita ei kiire ülekanne ega ka mitte võimas mootor, mida muidugi paljud arvavad, et aitab, aga tegelikult ei aita, väiksem kiirus lihtsalt võtab vähem kütust, kuna tuuletakistus on väiksem.
Tuuletakistus võib ju väiksem olla, kuid kiirust ja ökonoomsust ei saa kivisse raiuda läbi mootori karakteristika. Ma võin sulle tuua kamaluga näiteid, kus sama mudeli suurem mootor on ökonoomsem sest nii lihtsalt on. Jah, me võime leida pisema mootori jaoks oma kiiruse ja mis iganes käigu, kuid see ei tähenda, et päriselus see toimiks. Sinu teooria järgi võiksid kõigil autodel olla suvalised võrri koned aiste vahel ja 50'nega paarutades oleksid kütusekulud olematud, aga ei ole ju nii. Igat aparaati tuleb vaadata eraldi, selle massi, tuuletakistust, meh kadusid jne. Ja ka siit edasi peab hakkama sortima asju selle järgi, mida me autost tahame. Kas ainult 50 kmh liikumist või normaalset kõverat läbi ettenähtud liiklusolude. Ei ole need asjad ühti nii selged ja lihtsalt hoomatavad...
E: al101 Kui saladus pole, kui vana sa oled. Mitte paha pärast, lihtsalt tundub läbi kumavat su tekstidest vähe nooremat isikut , võin ka eksida loomulikult...
(19-07-2019, 07:02 AM)Janka Kirjutas: Vanasti, hallil nõuka ajal olid targad oma kogemuste ja arvutuste põhjal välja arvutanud ja raamatutesse trükkinud, et kütuse kulu tol ajal kasutusel olnud sõiduautodel tõuseb hüppeliselt alates 70km/h. Mossed, zapperid, volgad ja žigullid siis...
Tänapäeval on autod küll ümaramad, aga kaldun arvama, et kuskile 80-100km/h piiridesse jääb nüüdki see piir, millest alates õhutakistus ökonoomikale aktiivsemalt vastu töötama hakkab.
Mis diislisse puutub, siis ei vahuta ta midagi seal paagis, kui viitsida natukenegi tankimise juures vaeva näha. Saab ka need paagid silmini täis soristatud, kui kannatust jätkub. Millegi pärast saan mina sellega hakkama, võiksid teised kah saada.
Isikliku kogemuse põhjal on 66kw AHU mootor Galaxy rakmeis hakanud alates sellest kevadest eestimaist moosi vähem tarbima, kui tegi seda möödunud suvel.
See nali, et Soomest ostetud kraam eesti omast kauem paagis püsib, on ammu teada. Sama lugu stabiilselt Leedust ostetud kütusega, kusjuures Leedu oma (eriti Kalvarija Statoilist võetu) on siiani ja jääbki minu lemmikuks. Müstika, aga nii on. Asub siin. Kel marsruudile jääb, soovitan 100% proovida ja ise veenduda, et ma ei aja pada... Tangitud sealt 1,9 Passatit, 1,4 Polo, 1,9 Galaxyt ja 2,5 Transitit. Annab silmad ette igasugustele soomlastele, poolakatele, sakslastele ja prantslastele. Talla peale, kuis tahad, võta kankudega saksa kiirteedele kaasa, katseta seal - ja no kestab kauem! Vene kütusega olen vaid paagitäie sõitnud - järeldusi teha ei saa.
Norraga kogemused puuduvad üleüldse ja seetõttu ei ole ka mingeid isiklikke pluss/miinus andmeid, millega siin uhkeldada. Sama lugu bentsuga - ma lihtsalt ei osta seda juba ammu.
(19-07-2019, 18:43 PM)aavu Kirjutas: Üldiselt mul pole kommet ökot jälgidda. Meenub vanast ajast, et BMV 524TD automaat võttis kõige vähem nii 100 või 110 sõites. Spido kindlasti valetas ka nii kiirust kui km. Alles siis töötas turbo ja käigukast oli lukus. Suuremal kiirusel õhutakistus, väiksemal vähe abi turbost ja veel väiksemal kiiirusel käigukast lukust lahti. Oli vist 84 a auto. Uuematest ei tea ega huvita, tavaliselt võtab kõik, mis paaki valad.
(19-07-2019, 17:37 PM)al101 Kirjutas: Sa vist ei saanud täpselt aru, mida ma öelda tahtsin.Väga raske on aru saada tegelikult sellest mida sa öelda tahad. Esiteks... eeldades, et sa tuled automotos rääkima lollidele kuidas kiiruse kasvades on vaja rohkem energiat mootorisse toppida on nagu üks teema, sellele sekundeerib muidugi tuuletakistuse hüppeline kasv jne teised tarkuseterad. Kui sa oma lauseid või kirja pandud mõtteid veidike mõttega loeksid, saaksid ise ka aru miks ma su vanuse kohta küsisin. Pudru ja kapsad nagu ksf Võsa teises teemas mainis.
Ma tahtsin öelda seda, et sama auto, olgu selleks kasvõi 5,0 500kw auto, võtab 60ga vähem kütust, kui näiteks 90ga ja samuti võtab see auto 100ga rohkem kütust, kui 90ga jne.
Kuna kiiruse tõustes, tõuseb hüppeliselt ka tuuletakistus.
(19-07-2019, 17:37 PM)al101 Kirjutas: Kuid see vahe tulenes tegelikult sellest, et 525 differ oli 500 pöörde võrra kiirema ülekandega.Sekundeerin Viplalale, seda väidet ei ole võimalik argumendina arvele võtta, kuna on tehniliselt/füüsikaliselt mittemidagiütlev.