[motamees]

... kel raha pole see kiidab RSMi ...

Saarlane ütleb selle kohta "Ää aa ila!"

Mõni mees ikke peab kohe bemmiga tööl käima. Teisele aitab samara ka. Tööle jõuavad ühtemoodi.

[Daff]

Natuke vürtsi juurde. Küll mitte eestist aga sobib siia kuna väidetavalt vene kombain on liinilt tulles juba vanaraud.

Kevadel nägin saksamaal Bad Oyenhauseni lähedal mingi firma õue peal kolme puna-valget Rostšelmaši kombaini. Nimi oli vist Ascor või midagi taolist, meenutas igatahes mersu Actrost oma nime poolest.
Ja see polnud endine  ida saksa, see juba lääne pool.Seal peaksid elama teadlikud inimesed.

[Suuredmootorid]

Rostelmaš võttis juba üsna ammu Põhja-Ameerika turule pääsemiseks üle Versatile kaubamärgi ja nende kombaine arvustades tuleb teha vahet, mis on enda toode ja mis ümber tembeldatud kanadalane.

[mutikas]

Rostelmaš võttis juba üsna ammu Põhja-Ameerika turule pääsemiseks üle Versatile kaubamärgi ja nende kombaine arvustades tuleb teha vahet, mis on enda toode ja mis ümber tembeldatud kanadalane.

Saaks ehk ühe ümber tembeldatud kanadalase näidise?

[huvi5]

... kel raha pole see kiidab RSMi ...

Saarlane ütleb selle kohta "Ää aa ila!"

Mõni mees ikke peab kohe bemmiga tööl käima. Teisele aitab samara ka. Tööle jõuavad ühtemoodi.

No kombainil on ka muid ülesandeid kui juhi ühest põlluotsast teise sõidutamine. Võrdled siga ja kägu.

[Talupoeg taluja]

Õige mees võtab vilja sirbi ja vasaraga. Rüüpab veel õllelõhnalist toodet peale ja kirub kui kehvad need vene kombainid olid.

Ma ainult ei saa siiamaani aru,et miks tänapäevastel kombainidel viljarida taga jookseb,justnagu nõukogude aegu. Üldse oli vanasti tihtilugu kuulda,et vilja koristati kadudeta... nüüd tänapäeval enam selliseid jutte ei kuule...

T.

[Daff]

Millest mehed järeldavad, et kombainil on viljarada järel. Kas sellest, et kahe nädala pärast läheb põhuvaalu alune kasvama.
Kui kellegil on aega siis võiks minna ja seda põhuvaalu inventeerida. Võtame rohelisel võrsel tukast kinni ja vaatame millest see võrse idanema on hakanud.kui me ca pool tundi oleme niimoodi kitkunud siis on selge pilt asjast. Põhitegija on umbrohu seeme. Võibolla ka mõni kärbatanud ja pooltühi viljaseeme mis oma kerguse tõttu tuulega koos haganatega välja puhuti.
Nõuka ajal kui olid normid siis kontrolliti Niva terakadu meeter korda meeter  puuraamiga mis pandi kombaini taha koristatud alale. Selle ruutmeetri sisse võis jääda 2 või 3 tera. 
Niva sai sellega edukalt hakkama.
Ja kui juba Niva suutis sellise tulemuse saavutada siis lääne kombain peaks ammugi sellega hakkama saama.
Põhiline mitte ajada segi vilja ja umbrohu võrset visuaalsel vaatlusel maanteelt.

[honkomees]

...
Nõuka ajal kui olid normid siis kontrolliti Niva terakadu meeter korda meeter  puuraamiga mis pandi kombaini taha koristatud alale. Selle ruutmeetri sisse võis jääda 2 või 3 tera. 
Niva sai sellega edukalt hakkama. ...

Võib-olla mõni näidis-Niva ka sai sellega hakkama, tavaline põllul töötav Niva jättis üsna suure osa saagist maha. Mul kadund naabrimees kasvatas vene aja lõpus oma maalapil rukist puskari ajamiseks ja külvas vaid ühe korra, järgmistel kordadel ainult pärast viljakoristust käis maa kultivaatoriga üle ja oligi talivilja külv tehtud ... ja nii mitu aastat järjest. Majandi kombain käis koristamas haltuurakorras.

[Daff]

Ma olin 6 aastat kombainer ja mina küll nii drastilistes värvides ei näeks seda Niva kombaini terakadu. See eelnev näide kuulub ehk rohkem valdkonda legendid või siis mitmete halbade asjade kokkusattumine mille tulemusena tera punkrist mööda läks.
 Muidugi olgem ausad, selleks tuli ka vaeva näha, et vene kombain ei sarnaneks sõelale. Ja kui ikka majandi juhtkond samuti  nõudis siis saadi päris hea tulemus. 
Kaasaegsetel kombainidel on juba tootja teinud kõik selleks, et kombain oleks tihe.
Ei maksa veel ära unustada seda, et kui vili valmis sai siis hakkas tera ise enesest pudenema, (uudismaa keeles badelka) mis ka kirjutati kombaini arvele.
Veel, haltuurat tehti tavaliselt peale tööpäeva või kui hetkel midagi koristada polnud. Peale tööpäeva näiteks võis olla niiskusreziim juba paigast ära ja õhtuse kaste tõttu ei tuulanud teri sõkaldest välja. Siis kannab ka tera tagant koos aganatega välja. Tera jääb põhu ja haganate külge kinni ja jalutab koos põhuga üle puistajaääre maha. teine osa ei suuda sõelte peal aru saada kuhupoole kukkuda ja tuleb läbi haganakammi taggant välja ja ongi jokk.
Kaasaegne John näiteks tunneb ise ära, et niiskus suurem ja keeldub tööst. Vanasti pidi sellest kombainer ise aru saama.

[huvi5]

Õige mees võtab vilja sirbi ja vasaraga. Rüüpab veel õllelõhnalist toodet peale ja kirub kui kehvad need vene kombainid olid.

Ma ainult ei saa siiamaani aru,et miks tänapäevastel kombainidel viljarida taga jookseb,justnagu nõukogude aegu. Üldse oli vanasti tihtilugu kuulda,et vilja koristati kadudeta... nüüd tänapäeval enam selliseid jutte ei kuule...

T.

Asi on selles, mitte et reguleerida ei saaks, või ei osataks, lihtsalt ei taheta 99.9 protsenti kätte saada. Kombainerid on palgalised ja ega neile tonnide pealt ei maksta. Mõnelpool küll üritatakse praktiseerida, aga keeruline. Saaks rutem põllu ära, lükatakse kiirust juurde ja tagant kipub üle sõelte jooksma. Teinekord kui olud väga keerulised, ongi lihtsam leppida väikse kaoga tagant kui kombaini kinnijooksmisega. Tuletame meelde, et saagikus on 4-5 korda tõsunud võrreldes kuldse vene ajaga. 
Talumehed kes omale võtavad, need võtavad aeglaselt, aga nii puhtalt, et kasvõi rapsi enne müüki sorteerima ei peagi.

[ervg]

...
Nõuka ajal kui olid normid siis kontrolliti Niva terakadu meeter korda meeter  puuraamiga mis pandi kombaini taha koristatud alale. Selle ruutmeetri sisse võis jääda 2 või 3 tera. 
Niva sai sellega edukalt hakkama. ...

Võib-olla mõni näidis-Niva ka sai sellega hakkama, tavaline põllul töötav Niva jättis üsna suure osa saagist maha. Mul kadund naabrimees kasvatas vene aja lõpus oma maalapil rukist puskari ajamiseks ja külvas vaid ühe korra, järgmistel kordadel ainult pärast viljakoristust käis maa kultivaatoriga üle ja oligi talivilja külv tehtud ... ja nii mitu aastat järjest. Majandi kombain käis koristamas haltuurakorras.

Kui jutt käib lõiketeradest, siis on ju täiesti usutav

[Marko]

Saaks ehk ühe ümber tembeldatud kanadalase näidise?

https://www.youtube.com/watch?v=UtNIBV-SF1A

Siin on juttu meerika Acrosest. Kahjuks võõras keeles.

[E303]

Asi on selles, mitte et reguleerida ei saaks, või ei osataks, lihtsalt ei taheta 99.9 protsenti kätte saada. Kombainerid on palgalised ja ega neile tonnide pealt ei maksta. Mõnelpool küll üritatakse praktiseerida, aga keeruline. Saaks rutem põllu ära, lükatakse kiirust juurde ja tagant kipub üle sõelte jooksma. Teinekord kui olud väga keerulised, ongi lihtsam leppida väikse kaoga tagant kui kombaini kinnijooksmisega. Tuletame meelde, et saagikus on 4-5 korda tõsunud võrreldes kuldse vene ajaga. 
Talumehed kes omale võtavad, need võtavad aeglaselt, aga nii puhtalt, et kasvõi rapsi enne müüki sorteerima ei peagi.

E303  - Tänapäeva kombainid ongi nii tihedaks ehitatud (võrreldes vene NIVA.ga mis oli paras sõel juba uuest peast tehasest tulles)) ega sealt palju midagi ei pudisegi kui kombain korralikult reguleeritud ja ise koristamisel lollusi ei tee .Enamus viljakoristuskadusid  tänapäeval tekib siis kui vili lastakse üleküpseda siis pudiseb ilma kombaini puudutamisetagi põllule või siis kui vili on tuulte ja vihmade mõjul  ära lamandunud siis ei saa kombain seda lamandunud vilja hästi kätte ja osa jääbki põllule kui loomulik kadu.Selle kannatab ära sest saagid võrreldes ENSV aegadega on palju suuremad.

[saarrand]

Kas keegi siin omab ka mõnd kontakti, kellel oleks Fortschritti kombain seismas, tarvis ühte doonorit, E514.

[hillar2]

Nõuka ajal kui olid normid siis kontrolliti Niva terakadu meeter korda meeter  puuraamiga mis pandi kombaini taha koristatud alale. Selle ruutmeetri sisse võis jääda 2 või 3 tera. 

nüüd on lubatud 2-3 tera peopesa suurusele alale. Teeb umbes sama % välja arvestades saagivahet. Kombaineritega rääkides siis kadu enamasti tasase peal pole. Tihtipeale tulevad ülemused kabiini ja käsivad hoogu panna juurde - koristatakse ikkagi ka hektareid mitte tonne. Aga kui põlde vaadata siis nende põllud, kes koristavad 4 km/h, kasvavavad samamoodi nagu nende põllud kes kasvavad 8+ km/h.

[viplala]

Oletame, et 1000 tera kaalub 30g ja kombain lödistab igale ruutmeetrile 100 tera maha juhul kui koristamine käib 8km/h. 10 hektari pealt oleks kadu 300 kg... umbes 60 euri. Kuivatamise maksumus jääks ära. 4km/h oleks kadu 30euri aga juht ja kombain ning vedukid töötaksid 2x kauem sama vilja koguse juures. Näide on üsna puusalt tulistatud, kuid eks mingi hetk tuleb vast välja arvutada mis kiirusega koristada ning palju kadu on kasulik läbi lasta kiiruse arvelt.

[motamees]

... kuid eks mingi hetk tuleb vast välja arvutada mis kiirusega koristada ning palju kadu on kasulik läbi lasta kiiruse arvelt.

Sama reegel kehtib masina maksumuse kohta.

Kiiruse koefitsent tuleb sisse panna ka põldude suuruse valemisse. Kui põllud on "lõpmatud", siis võib kiirusest ja masina kvaliteedist kasugi saada. Eestimaal aga polegi Ukraina või USA viljaväljasid.

[diselist]

Igaunise küsimusele vastuseks, et ei tahtnud need poolroomikud mingit vedela pori jahutust. Ka mina mäletan seda 1978. aasta sügist kui need poolroomikud väga asja eest olid. Väga levinud variant oli veel see, et põllul oli valves T-150K, mis vajaduse korral lükkas kombaine tagant selleks valmistatud tala abil.

150 on siuke kits, mis jääb ise porisse kergelt kinni.

[viplala]

Kas need olid poolroomikud?

[Daff]

Jah, need on poolroomikud. Nendega läks päris hästi. Isegi liiga hästi. Pidid vaatama, et mudas tuuliku põhja sisse ei pressinud. Siis oli pool päeva tööd preemiaks. Teine häda oli veel. Need roomikud tõmbasid käigu alla. Kolmandaga läks sutsu kiiremini kui ratastel teise käiguga. Põluilt põllule ümberkolimine oli igavene piin. 
No ja igavesed olmemured. Käru rullikutest jooksis õli välja ja muda kippus asemele. Paari nädalaga saadi rullid kandiliseks.