[veix__]

Eks ta ole, et kes on koolis saksa ja vene keelt õppinud ja inglise keelt ei oska, siis praegusel ajal on see suureks miinuseks. Õnneks see keel on minu arust suhteliselt lihtsalt õpitav ja seega olukorda annab parandada. Kindlasti lihtsam kui soome keel või võõramaalase jaoks eesti keel. Vist on saksa keelest ka veidi lihtsam, mulle vähemalt on mulje jäänud. Suuremal või vähemal määral on neid kõiki mulle koolis õpetatud (vene, saksa, soome, inglise).

[honkomees]

... Õnneks see keel on minu arust suhteliselt lihtsalt õpitav ja seega olukorda annab parandada. .... Vist on saksa keelest ka veidi lihtsam, mulle vähemalt on mulje jäänud. ...

Ega krt kuuekümneselt väga enam ei õpi, kui juba iga viis minutit tagasi plaanitud töö on töökohale jõudes ununenud et mida ma siia tulin ...
Keerukus on kah selline suhteline asi, hääldus on täiesti arusaamatu võrreldes elementaarse reeglite järgi deutschiga, kui kirjapildis inglise tekstist veel kuidagi suudab aru saada, siis suulisest kõnest mitte mõhkugi. Lisaks tundub selles keeles grammatika puuduvat, kõik asjad on ühteviisi vormis ja saa siis teksti mõttest aru.

[v6sa]

...
Lisaks tundub selles keeles grammatika puuduvat, kõik asjad on ühteviisi vormis ja saa siis teksti mõttest aru.

Wow, see on päris hea nali.

Eessõnad ja vormid määravad väga palju. Õnnetus on see, et ei tunta sõnade täpseid tähendusi ja sünonüüme. Enamus inimesi räägib stiilis "mina-hobue-sõitma". Ehk kasutab bädenglišit. A sellega ratsutab tegelikult ka päris kaugele (ja mõni tuleb tagasi ka).

[veix__]

Eks seal on jah omad eripärad. Kõne suhtes võibolla tõesti raskem kui saksa.
Eesti keelega võrreldes kohati lausa lust ja lillepidu, mingi lihtne näide:

mina elan- I live
sina elad- you live
tema elab- he (she) live
me elame- we live
te elate- you live
nad elavad- they live

Harjumatu on algul see, et üldiselt "sina" ja "teie" kohta on ühesugune sõna.
Minu arust selles suhtes ongi lihtne, et sõnu pole vaja nii palju käänata nagu paljudes teistes keeltes. Keerulisem osa on see, et mõned sõnad on samad nii olevikus, lihtminevikus kui täisminevikus, mõned on kahest  neist samad ja enamikel  e. reeglipärastel sõnadel mõlema mineviku korral lisandub vaid "d" või "ed". Ebareeglipärased: https://www.englishpage.com/irregularver...verbs.html

[Marko]

Kuidas nimetatakse kõverat peenist?
Vigurivänt.

[90Deville]

[mlsluik]

See viimane oli päris hea, kohe väga hea.... 

[honkomees]

... Eesti keelega võrreldes kohati lausa lust ja lillepidu, mingi lihtne näide:

mina elan- I live
sina elad- you live
tema elab- he (she) live
me elame- we live
te elate- you live
nad elavad- they live
...

no ongi näide sellest, kõik ühtemoodi live, normaalsetes keeltes ikka ich lebe - wir leben (wir leben nur einmal wir lieben das leben), я живу - мы живем etc. Inglises aga mõistata ... tavaliselt on nii, et kui sa oled ühe keele selgeks saanud, siis see aitab teist õppida aga inglise keel on nii mööda tervest mõistusest ...
keeleteadlaste väitel on inglise keel üks primitiivsematest, vaesematest keeltest koos näiteks hiina elik mandariini keelega jms, samas ameerika indiaanlaste keeled on väga arenenud struktuuriga.

Enamus inimesi räägib stiilis "mina-hobue-sõitma".

mulle tundub kogu inglise keel selles stiilis olevat ehk eeltoodud näite kohaselt meie elan

[stretch]

Eks seal on jah omad eripärad. Kõne suhtes võibolla tõesti raskem kui saksa.
Eesti keelega võrreldes kohati lausa lust ja lillepidu, mingi lihtne näide:

mina elan- I live
sina elad- you live
tema elab- he (she) live
me elame- we live
te elate- you live
nad elavad- they live

Võiks siis selle näite kirjutada vähemalt ilma vigadeta...
Millegipärast meenus seda lugedes nali vene keelt kõneleva inimese arusaamast eesti keele lihtsusest:
корова - "ljehma"
пошли - "ljehma"
жена - "ljehma"

[viplala]

Mulle meenub inglise keelega alati Ismo lähenemine

[veix__]

Võiks siis selle näite kirjutada vähemalt ilma vigadeta...

Palju asju võiks olla kuidagi teisiti kui on... ei see 1 väike viga tee midagi.

[v6sa]

no ongi näide sellest, kõik ühtemoodi live, normaalsetes keeltes ikka ich lebe - wir leben (wir leben nur einmal wir lieben das leben), я живу - мы живем etc. Inglises aga mõistata ... tavaliselt on nii, et kui sa oled ühe keele selgeks saanud, siis see aitab teist õppida aga inglise keel on nii mööda tervest mõistusest ...
keeleteadlaste väitel on inglise keel üks primitiivsematest, 

Ma nüüd paluks viidet keele vaesuse kohta. Olen kohanud pigem seisukohta, et keeleteaduse kontekstis on inglise ja vene keeled ühed nüansirikkamad oma sünonüümide valikus. Et meie ei mõista neid pruuki ega adu nüansivahesid, on vaid sõnastiku piiratuse küsimus. Tuleb meeles pidada, et meil on võrdselt levinud briti ja ameerika inglise keeled, mis on paraku erinevad. Väga hea tasuta sõnastik on Merriam-Webster , kust saab süno- ja antonüüme kaeda.

Muus osas ütlen vaid seda, et kuniks keele loogikat ei taba, on kõik keeled nõmedad ja mõttetud. Igal keele on oma rütm ja loogika. Minu jaoks on mõistusevastane saksa keele viis öelda asju tagant ettepoole. Aga nad ise on rahul ja mis mul siis kobiseda. Ju siis on normaalne öelda üks sada kaks ja kakskümmend. Jummala lihtne mõista, eksole.

Paar keeleteemalist naljakat lugu ka.

Väidetavalt olla esimeses liitlaste grupis keegi minestanud, kui kuulnud, et nad viiakse nüüd Tapale.

Samuti olla kunagi üks Soome pensionäride grupp jätnud ühes Lõuna-Eesti hotellis hommikusöögi vahele, kui oli ukselt lugenud silti:
"Anteeksi, mutta ruumid on vielä koristamata."

[honkomees]

Ma nüüd paluks viidet keele vaesuse kohta. 

esimese hooga tuleb meelde Indrek Park, mu mäletamisi ta selles saates rääkis ka inglise keele algelisusest
nt 5 min räägib prantsuse keele primitivismist, 24 min toob näite inglise keele primitiivsusest võrreldes ühe indiaani keelega.

Indrek Park on eesti keeleteadlane, kes õpib, uurib, kirjutab üles ja loob grammatikat indiaani keeltele, töötab Indiana Ülikooli juures asuvas Ameerika Indiaanlaste Uurimise Instituudis. ...
Mis või kes ohustab eesti keelt?

[olevtoom]

... Muus osas ütlen vaid seda, et kuniks keele loogikat ei taba, on kõik keeled nõmedad ja mõttetud. Igal keele on oma rütm ja loogika. Minu jaoks on mõistusevastane saksa keele viis öelda asju tagant ettepoole. Aga nad ise on rahul ja mis mul siis kobiseda. Ju siis on normaalne öelda üks sada kaks ja kakskümmend. Jummala lihtne mõista, eksole. ...

Saksa keele kohta on Mark Twain kenasti öelnud: "Kui saksa literaat kord juba sukeldub oma lause Atlandi ookeani, siis ei näe te teda enne, kui ta teisel kaldal jälle pinnale tõuseb, tegusõna hammaste vahel".

Aga arvan, et mul on vedanud, et mulle koolis õpetati saksa, mitte inglise keelt. (Vene keel oli tollal muidugi iseenesestmõistetav). Sest inglise keel on a) levinum kui saksa keel ja b) lihtsam. Noh, võib-olla mitte lihtsam, aga ... ütleme .. elastsem. Kannatab rohkem vigu välja, nii et mõte veel ära ei kao.

Keele õppimiseks soovitan ses keeles hakata raamatuid lugema. (Jah, ma üldse soovitan iga asja jaoks raamatuid lugeda, aga ega mind enam mingitele torudele ümber ei kasvata). Päris alustuseks võiks hankida mõne, mis on eesti keeles juba läbi loetud. (Mul oli selleks Asimovi "I, Robot", e.k. "Kadunud robot").
Hirmsasti oli kasu raamatusarjast "Seiklusjutte maalt ja merelt" -- mäletate, raamatu lõpus oli seal sageli rubriik "Nimede ligikaudne hääldamine"? Kogu mu prantsuspärase hääldamise teadmine pärineb praktiliselt sealt.
Kuivõrd ma praegu teenin saksa ja inglise keelest tõlkimisega leiba ja vahel isegi võid sinna peale (vene keelest miskipärast keegi ei taha ), siis tundub sihuke keeleõppimise meetod isegi töötavat.

Teemasse kah -- kunagi möödunud sajandi keskel tahtis Rolls ühele mudelile nimeks panna Silver Mist (hõbeudu vmt., tollal olid nad kõik ju Silver midagi). Pärast lühikest taustauuringut sellest loobuti, kuivõrd autot taheti ka Saksamaal müüma hakata.

[honkomees]

....
Keele õppimiseks soovitan ses keeles hakata raamatuid lugema. (Jah, ma üldse soovitan iga asja jaoks raamatuid lugeda, aga ega mind enam mingitele torudele ümber ei kasvata). ...
Kuivõrd ma praegu teenin saksa ja inglise keelest tõlkimisega leiba ja vahel isegi võid sinna peale (vene keelest miskipärast keegi ei taha ), siis tundub sihuke keeleõppimise meetod isegi töötavat. ...

Vene keele sain selgeks ka pärast Moskavasse ülikooli minekut krimkasid lugedes, poole aasta pärast sain juba esimese sessi edukalt sooritatud, nii et lp prof ütles: noormees, te lahendasite selle küsimuse iseseisvalt ja uudsel moel - st et ma polnud vastavat teemat üldse lugenud-kuulanud vaid jahusin pikalt "omal viisil". 
Aga selleks peab ikkagi olema enne piisavalt hea aluspõhi, kahjuks saksa keeles nii head aluspõhja ei saanud, et oleks suutnud ilukirjandust lugeda, vaid hädavajalikud erialatekstid sõnaraamatu abiga ja nüüd on seegi saksa keel oma 30+ aastaga ununenud.

Eesti keelest võõrkeeltesse tõlkijate koha pealt olen aga vääääga kuri: kõik meie tellitud tõlked on äärmiselt vigased, eriti tehniliste terminite ümberpanekul. Kuna eestikeelsed tekstid olen kunagi põhiliselt venekeelsete instruktsijate alusel koostanud, siis need ebardlikud tõlked tagasi vene keelde nn proffide poolt ajavad harja punaseks. Samuti on väga vigased ka teiste keelte tõlked, läti keele osas pole meil küll ühtegi pädevat spetsi omal olemas ja mis selles keeles tehtud on, ei tea.

[v6sa]

esimese hooga tuleb meelde Indrek Park, mu mäletamisi ta selles saates rääkis ka inglise keele algelisusest
nt 5 min räägib prantsuse keele primitivismist, 24 min toob näite inglise keele primitiivsusest võrreldes ühe indiaani keelega.

Eks tal ole omamoodi ka õigus ilmselt. Kuigi siin on päris julge eeldus, et ta tõesti mõistab sünonüümide erinevuse nüansse. Milles ma ei julge väga kindel olla, arvestades tema deklareeritud vallatavate keelte hulka.

Samas võib ju alati leida mõne nüansi, milles konkreetne keel kõik teisi ületab. Näituseks olla ühes eskimo hõimu keeles 20 erinevat nimetust ainuüksi tavapärase kuiva paakumata lume kohta... Neile ilmselt eluliselt oluline, meile mitte.

Siinkohal olgu öeldud, et väga mugav on toimetada nende keeltega, kus kirjapandud reegleid ei ole ja rääkijaidki on vaid mõni elus. Kirjuta, kuidas tahad, ikka on õige

Muide, isand Park ei ütle, et prantsuse keel on primitiivne. Ta väidab, et grammatika on lihtne, kuna see on primitiivne. Oluline on vahet teha sõnade arvul ja nende tähenduse nüanssidel ja grammatikal ehk sõnade rittaladumise reeglistikul. Ning ma julgen siikohal täheldada, et laitmatu grammatika valdamine ei täheda mitte istelihastki, kui sõnu kasutatakse vales tähenduses.

Ehk mitte mingil juhul ei ole minule arusaadav lause: "Ljehma läks ljehmat ljupsma", kuigi ühe eelkirjutaja näite põhjal oleks ju jummalast hää niimoodu.

Siia lõppu kurb tõdemus:
välja sureva keele viimane rääkija on kas antropoloog või lingvist. (I.Park).

[Janka]

[pen.skar]

Lõuna-Eestis on vajalik  ruhja keel. Sina räägid enamvähem eesti keeles, müüja sinuga enamvähem läti keeles, intonatsiooni, varemkuuldud sõnade, käeviibete varal mõistetakse Rujenani üksteist.

[Daff]

Lõuna-Eestis on vajalik  ruhja keel. Sina räägid enamvähem eesti keeles, müüja sinuga enamvähem läti keeles, intonatsiooni, varemkuuldud sõnade, käeviibete varal mõistetakse Rujenani üksteist.

See umbes nagu poola keelega. Transiiteede ääres on tunne, et valdad hästi poola keelt. 
Sina räägid müüjaga ja tema sinuga ning mõlemad saavad üksteisest aru. Lähed kusagil sügavamal metsas poodi ja kumbki üksteist ei mõista. Vot selline konks selle poola keelega.

[Walter]

Teemasse ka vahepeal. Autoremondist öeldakse et meie lõvi, kuuske ja vi..u ei remondi. Mis marki autosid nad ei remondi?