[veix__]

Kui on palju sõitmist, siis vabalt võib ühe talvega pehme seguga lamelli ära sõita. Millegi arvelt peab see hea pidamine tulema, antud juhul siis kiire kulumise, ei saa olla, et rehv on kõva ja ei kulu, aga peab nagu kännu taga. Kunagi olen sõitnud Masteri lamellidega. Sama lugu, kulusid kiirelt, aga seniks kuni muster hea oli, oli pidamine väga hea.

[ivoalaska]

Tegeleme ka rehvimüügiga ja siin paar talve tagasi tulid ühed lamellid sisse, mis olid venemaal toodetud. Hind oli väga soodne ja tagasiside hea. Oma sõber, kes paras autopede pani prooviks alla ja kiitis. Krt nime praegu ei mäleta aga saan homme järele vaadata mis toode oli. Muster meenutas Nokiani oma igatähes. Seega saab odavalt ka ok asju.
Ise olen naelte peale pidama jäänud, kuna eelmine auto oli tagavedune ja Pirelli lamellidega istusin pidevalt maja ees kinni. Parklas lihtsalt lund väga tihti ei lükatud ja suuremate külmadega olin isegi väikeste jääküngaste taga kinni. Kui naelad alla läksid, siis probleem kadus. Eks pigem harjumuse asi nüüd edaspidi.

Cordiantidega ehk oli tegemist? 
Olen ise nende naastrehve 3 talve peaaegu paaritonnise tagaveolise universaali all pruukind, ei oska ka kurta, näis mis nüüd neljandal talvel saab.

Needsamad olidki. See hooaeg tuli Venemaalt miskid Viatti nimelised rehvid, Continentali laadse mustriga. Hetkel veel tagasiside puudub.

[tõnn]

Kas uue seaduse kohaselt võib kasutada ühe auto all eritüübilisi rehve.

Näide:
Ees on suverehv ja taga lamell?

[mutikas]

Pehme seguga lamell teeb imesid aga suveks ära alla jäta. Kuumal asfaldil saavad kiirelt otsa

Praeguseks sõitnud ca 60 000 km.Nüüd on jõudnud kulumine märgini.
Täna lähen linna ja kui on saadavad samad rehvid lasen uue jooksu alla kruttida.

[sturmbannführer]

Kas uue seaduse kohaselt võib kasutada ühe auto all eritüübilisi rehve.

Näide:
Ees on suverehv ja taga lamell?

võib küll.ühel sillal peavad ainult ühte tüüpi rehvid olema

[edvard]

Tervist.
 
 Väga arendav teema käima tõmmatud , minu Opel Astma all olid möödunud talvel Kelly Winter nimelised naastrehvid , hr. Võsa mainitud keeruline koht ( kui ta ikka mind mõtles ) ongi üks põhjus , miks just naastrehv ja mitte lamell , lamellrehvidega oli vahest selline kehv situatsioon mäest üles sõites et ratas enam teepinnaga ei haakunud ja tuli tagurpidi mäest alla veereda , eriti kehv oli seis siis , kui mõni "äss" sabas istus ja  õigel hetkel oma neliveolise autoga minu masinast mööda ei sõitnud , siis oli mägi umbes , ja seal tagurpidi laskumine pole kõige kergem sõiduharjutus .
 Nüüd talviste teeoludega naastrehve kasutades pole mainitud tõusul hädas olnud .

[MeelisV]

Talverehvide määratlus täpsustus

https://tarbija24.postimees.ee/6835147/v...talverehve

[veix__]

Õige ka. Ma läksin sel aastal lamelli peale üle (viimane kogemus lamellidega sõitmisel jääb 10+ aasta taha) ja võtsingi kohe need nö. põhjamaade märgistusega. Kehvemad valitakse ilmselt enamasti teadmatusest, mõeldakse et üks lamell kõik.

[Mart Laanelepp]

Muidu olen selle muudatusega nõus aga maasturiomanikuna olen kurb et edaspidi ei saa talvel mudarehvidega sõita. Paksus lumes aitab suur klots paremini kui peenike lamell. Kõigil neil vist on M+S peal aga seda mäetippu ei ole.

[margus61]

Muidu olen selle muudatusega nõus aga maasturiomanikuna olen kurb et edaspidi ei saa talvel mudarehvidega sõita. Paksus lumes aitab suur klots paremini kui peenike lamell. Kõigil neil vist on M+S peal aga seda mäetippu ei ole.

Ise varsti sama probleemi ees.
Juriidiliselt korrektne lahendus paistab olevat naastudeta rehvist (mille kohta mäetipumärgi nõue kehtib) naastrehvi tegemine (mille kohta nõue ei kehti.
Kui õigesti aru saan, siis naastude minimaalne nõutav arv rehvis pole määratud vt. Sõiduki tehnonõuded ja varustus Kood 507. Naastrehv. Varasemas redaktsioonis oli vist maksimaalne arv määratud, enam ei paista sedagi.
Nii et kui igasse rehvi keerata sisse kasvõi üks nt. Tööriistamarketis müüdav kruvinaast, peaks olema kõik korras. Ja kui juba neli tk. sisse keerata, võib ühe naastu äragi kaotada ilma et seadusega vastuollu läheks...
Aja säästuks on ilmselt kasuks omada autos vastava seaduspügala väljatrükki. Ja loomulikult käituda ilma- ja liiklusolusid arvestavalt, nagu see ka senini olnud ja toiminud on.

[Aspelund]

Kolm aastat on aega üleminekuks ja ikka peab mingi juriidilise lahenduse otsima ja kruvisid rehvi keerama? Milleks?

[PlyVal64]

Muidu olen selle muudatusega nõus aga maasturiomanikuna olen kurb et edaspidi ei saa talvel mudarehvidega sõita. Paksus lumes aitab suur klots paremini kui peenike lamell. Kõigil neil vist on M+S peal aga seda mäetippu ei ole.

Kui jutt käib igapäevaautost, siis mis kuradi jutt "mudarehvist"??? See asi on tulnud USAst ja Kanadast sealsetest lumega mägistest/metsastest osariikidest, kus "maastur" koos igasuguste imeratastega on igapäev. Lumistes rajoonides lõpetati see neegrirataste ja muda-baja-rockcrawlingu rehvidega talilollus kiiresti ära ja seesinane "Mäetipp" ning selle nõue ongi sealt Euroopasse jõudnud. See on ju legendaarne, mis seal toimus, kui lumi maha tuli...

Need tavalised MS-rehvid ei pea mitte ühest otsast mitte mingil lumel ega jääl! Oma õuepeal sõida millega tahad, talvel avalikule teele nendega ei tohiks isegi täna enam asja olla. Eraldi küsimus on ilmastikuolud, mitte kuupäev! See peaks olema tegelikult nii, et ka oktoobris peab olema talverehv, kui on reaalselt lumi maas! Ehk keelatud on lumetormis suverehviga sõita, pole mingit JOKKi! Ilmastikuoludele mittevastava rehviga avariid tehes võrdsustataks see joobes juhtmisega - see oleks normaalne! Erand on eilne "must jää", kus keset soojasid suveilmasid viskab vimpka sisse... Sama ka märts/aprill! Siis ongi, et oktoobrilõpp/novembri algus paneb enamus juba lamelli alla ja ongi rahu majas, seda ka musta jääga. Naast keelata. See distsiplineeriks, mitte nagu praegu, kus eile uisutasin laiskusest veel leeninipeadega, ei viitsi parte pealt rattaid alla tõsta... 
Võistlusautol võib all olla misiganes, mitte üks rallilrehv ei vasta teeliiklusnõuetele, kõige vähem talvine piik   Aga selleks on neil ka konkreetsed sõiduload ja ajad.

[sturmbannführer]

ma panin 5 hooaega spetsialistide poolt maha tehtud nn. lääneeuroopa lamelliga. mitte mingit probleemi polnud.

[Talupoeg taluja]

See on tore, et armuaega antakse aga sai tehtud tiir ümber oma kaubiku. Ei ole kumbagi märki peal, kuigi tegu täitsa normaalsete firmadega-Vredestein, Kumho jne. Kolm aastat on hea pikk aeg ja vast saab need puruks sõidetud selleks ajaks. Aga siiani pole mina küll näinud, et keegi oleks nende rehvide vastu huvi tundnud eriti. Nimelt ei meenu, et teepeal aastast 1985...... siiamaani keegi oleks huvi tundnud. Ametnikud võivad küll oma seadusi teha aga kontrollima kas keegi üldse hakkabki. Lihtsalt müüjad igasugust jama enam sisse ei osta ja nii see asi lõpuks lähebki, et peale teatud aastaid loksub asi ise paika. See on muidugi minu loll arvamus mis ei pruugi üldse tõeks minna aga kuna siiani on asi nii logisenud....
No aga kui talvel ei tohi sellistega sõita siis kuidas suvel? Sõidame ju ilma naelteta talverehvidega ka suviti.

T.

[margus61]

Laiemat silmaringi kriitikutele. Autode kasutusprofiilid on erinevad - igapäevaautod, jahiautod, hobiautod jne.

Konkreetne näide. Väike Volvo Lapplander 1967, eile tegin ülevaatuse, tehniliselt korras ja üsna eeskujulikus sellises. Aastane läbisõit 600...800 km, kui Talverallil käia. Muidu paar-kolmsada, viimased 5 aastat seisnud soojas laos. Vihmaga välja ei aja, tavaliselt pole kojamehigi ees. Rääkimata soola andmisest roostesele, aga suht heas korras korras kerele. Aastaringselt all M/T rehvid M+S tähistusega. Üle 70 km/h sõites tulevad sisse teravate nurkadega kardaanidega neliveolisele omased ebameeldivad vibrad, mida püüan vältida. Vähegi tihedama liiklusega kellelegi jalgu ei roni.

Ajavahemikul detsembri algusest kuni veebruari lõpuni on kohustuslikud talverehvid. Aga talved jäävad järjest lühemaks, nt veebruar 2019 keskmine õhutemperatuur oli +0,2*, mis on 4,5* kõrgem pikaajalisest keskmisest vt. http://www.ilmateenistus.ee/kliima/kuukokkuvotted/

Sellel perioodil tahaksin vahel ilusa ilmaga, kui maanteed kuivad, mõne metsatee läbi sõita ja vanu aegu meenutada. Ilmselt tuleb ette ka mudasemaid auke. Nii 30...40 km Tallinnast välja, vbl ka väike softroad safari, kus 2000 a. offroadi karikasarja aastaarvestuses spetsklassis 4. koha saanud vanake väga hätta ei jää.

Seaduskuuleka inimesena näen käitumiseks 3 varianti:
- hankida jooks nõutud märgistusega lamellrehve, millega pole mudasel metsateel suurt midagi peale hakata;
- hankida jooks naastrehve, mis on veidi parema läbivusega ja mis on vananenud enne, kui nendega 1000...2000 km sõidetud saab;
- talitada mu ülaltoodud soovituse kohaselt ja keerata rehvi naelad sisse ja mitte ronida sõitma, kui see turvaline pole.

Kuival maanteel ja plusskraadidega kruusateel on kõik suhteliselt samaväärsed. Mida soovitate teha?

Tahan äelda, et loomulikult ei saa seadusloomel arvestada kõiksugu erijuhtusid. Ja sama loomulikult ei saa ülaltoodud varianti soovitada kellelegi, kes nt. iga päev Haapsalust Tallinnasse autoga tööle sõidavad. Samas ei saa ka ebapropotsionaalselt kohelda talupojamõistusega käituvaid inimesi.

[honkomees]

Muidu olen selle muudatusega nõus aga maasturiomanikuna olen kurb et edaspidi ei saa talvel mudarehvidega sõita. Paksus lumes aitab suur klots paremini kui peenike lamell. Kõigil neil vist on M+S peal aga seda mäetippu ei ole.

Kui jutt käib igapäevaautost, siis mis kuradi jutt "mudarehvist"??? ...

Vaata Priit, kõik ei ela päälinnas, meil Võrumaal on ka igapäevaauto kasutusel ja mul nt on ikka all mudarehvid, mis omakorda keskelt lamellitud ja servadest naastatud, põhjus sama nagu Mart eelpool ütles - lumi. Kui kruusakattega riigiteed on enamasti (sic!) puhtad, siis palju on vahepeal ka sõitmist valla ja RMK teedel, mida lükatakse 2-3 korda talve jooksul. Seega peab muster võimaldama lumest läbi murda ja seda vahel ka teedeta oludes. Kui sellist riigiteedel sõitmist tuleb ette vast nii 80% vahemaadest, siis ülejäänud lõigud päeva jooksul tuleb ka läbida.

[Talupoeg taluja]

Jäi ka ära märkimata üks üsna tähtis asi ehk - varu (tagavara)  Nimelt soovitatakse siiani hankida teatud kriisideks kõiksugu eluks vajalikke vahendeid. No ja mina oma lolli peaga olen varunud kümneteks aastateks kõiksugu varusid, sealhulgas ka kumme ja rehve. Ja kas ma nüüd ettenägeliku inimesena saan kõrvetada selle eest, et olen oma varusid täiendanud. Ilmselt olen täitsa lollakas.

[edvard]

Muidu olen selle muudatusega nõus aga maasturiomanikuna olen kurb et edaspidi ei saa talvel mudarehvidega sõita. Paksus lumes aitab suur klots paremini kui peenike lamell. Kõigil neil vist on M+S peal aga seda mäetippu ei ole.

Kui jutt käib igapäevaautost, siis mis kuradi jutt "mudarehvist"??? See asi on tulnud USAst ja Kanadast sealsetest lumega mägistest/metsastest osariikidest, kus "maastur" koos igasuguste imeratastega on igapäev. Lumistes rajoonides lõpetati see neegrirataste ja muda-baja-rockcrawlingu rehvidega talilollus kiiresti ära ja seesinane "Mäetipp" ning selle nõue ongi sealt Euroopasse jõudnud. See on ju legendaarne, mis seal toimus, kui lumi maha tuli...

Need tavalised MS-rehvid ei pea mitte ühest otsast mitte mingil lumel ega jääl! Oma õuepeal sõida millega tahad, talvel avalikule teele nendega ei tohiks isegi täna enam asja olla. Eraldi küsimus on ilmastikuolud, mitte kuupäev! See peaks olema tegelikult nii, et ka oktoobris peab olema talverehv, kui on reaalselt lumi maas! Ehk keelatud on lumetormis suverehviga sõita, pole mingit JOKKi! Ilmastikuoludele mittevastava rehviga avariid tehes võrdsustataks see joobes juhtmisega - see oleks normaalne! Erand on eilne "must jää", kus keset soojasid suveilmasid viskab vimpka sisse... Sama ka märts/aprill! Siis ongi, et oktoobrilõpp/novembri algus paneb enamus juba lamelli alla ja ongi rahu majas, seda ka musta jääga. Naast keelata. See distsiplineeriks, mitte nagu praegu, kus eile uisutasin laiskusest veel leeninipeadega, ei viitsi parte pealt rattaid alla tõsta... 
Võistlusautol võib all olla misiganes, mitte üks rallilrehv ei vasta teeliiklusnõuetele, kõige vähem talvine piik   Aga selleks on neil ka konkreetsed sõiduload ja ajad.

  Tervist .

 Ma pole täpset arvestust pidanud , mitu korda "igaalaasjatundjat" siin foorumis perse on saadetud , minul on täna ja praegu esimene kord .
 Mida kuradit - naastrehvid keelustada . Keri perse !

 Edvard .

[mossepower]

...No ja mina oma lolli peaga olen varunud kümneteks aastateks kõiksugu varusid, sealhulgas ka kumme ja rehve. Ja kas ma nüüd ettenägeliku inimesena saan kõrvetada selle eest, et olen oma varusid täiendanud. Ilmselt olen täitsa lollakas.

Reaalsuses siin probleemi pole, kuna need varuks olevad rehvid on 10 aasta pärast niikuinii juba oma "eluea" ära elanud ja lumise mäetipu olemasolu on seetõttu oma algse olemuse poolest üsna tühine:

Rehvide eluiga kestab umbes 10 aastat. Korralikult ladustatud rehvid on kuni viie aasta möödumiseni omaduste poolest võrdsed uute rehvidega. Rehvid vananevad füüsikaliste ja keemiliste protsesside tõttu. See kehtib ka kasutamata või vähekasutatud rehvide kohta. 

[Mart Laanelepp]

Muidu olen selle muudatusega nõus aga maasturiomanikuna olen kurb et edaspidi ei saa talvel mudarehvidega sõita. Paksus lumes aitab suur klots paremini kui peenike lamell. Kõigil neil vist on M+S peal aga seda mäetippu ei ole.

Need tavalised MS-rehvid ei pea mitte ühest otsast mitte mingil lumel ega jääl!

Tuleta nüüd meelde mis sa mulle eelmise aasta talveralli kiiruskatse finišis ütlesid, rehviks oli 4-5 aastat vana InsaTurbo Dakar 
Jääl ja kokkusõkutud sulalumel tõesti ei pea aga lahtises lumes ja lörtsiplöga sees peavad väga hästi. Igapäevakasutuses autole kindlasti ei ole mudarehvid talveks mõistlik valik. 
Selles olukorras oleks MT rehvidega rahulikult edasi sõitnud, "mäetipumärkidega" talverehvidega pidid labidat otsima hakkama.

Ma igaksjuhuks toonitan veel et ma ei pea mõistlikuks kiilasjääga Tallinn-Tartu maanteel mudarehvidega sõitmist, vaid vajadusel teeoludega arvestades teed mööda näiteks metsa sõita.