[virks]

Ma korra juba kirjutasin siia - aku peale ümber kolima on praegu valmis need riistad, mille juhtmega vennale on 500w peale kirjutatud. Need aparaadid, mis tahavad juhtmest alates 1,5 kilovatti, need ootavad veel natuke aega. 
Konkreetsel juhul oleks ainuõige olnud juhtmega kettsaag.

Vaidleks tugevalt vastu. Akuga nurgasaed kütavad ühe ca 5ah akuga ca 400 lõiget laminaati (vaevalt neid laminaadi lõikeid ka terve suure maja parketitamise peale rohkem tuleb) samaväärsed nurgasaed kõik kindlasti +1200w. Samamoodi akuga segutrellid juba päris tegijad ja 5ah akuga ca 400 liitrit värvi segada juhtmega segutrellid alles algavad 1200 watist. Akuga masinad suudvad lüüa juba 5cm naelu betooni jne.. Kui tõsist asja tahta  siis Dewalt flexwolti sari kus on plokisaed ja palkmaja ehitajate märg unistus jnee.

Laminaadi lõikamine ja värvi segamine ei ole tööd, mis erilist võimsust vajavad.
Tähtis ei ole number, mis tööriista peale on kirjutatud vaid tööks reaalselt vajaminev võimsus.

Dewaldi Flexvolt ei oma erilist eelist teiste akuriistade ees.

[Marko]

Mitme katkestusega reklaamvideo pole argument. 
Ma tean, et akutööriistad muutuvad aina paremaks. Samas ka raskemaks. 
Laminaadi lõikamine on naljategu tõsise tööga võrreldes, seal pole jõudu vaja. Olen sportlikust huvist proovinud igasuguseid akurellasid, ne ei ole jaksu neil.
Ma pole progressi vastane. Autode rattad vahetuvad mul juba 2007 aastast saati Makita mutrikeerajaga. Tõesti on hea ja mugav. Aga seal on jõud haamri kaalust sõltuv ja väike võimsus kompenseeritakse pööretega. Lõikamisel nii ei saa.
Praegu kasutavad akurellakaid vendimehed, akusaage arboristid ja elektriautosid linnamehed, lepime sellega ja ei kakle. Küll need akud jõuavad ka suuremateks töödeks vajalikule tasemele millalgi.

[Mart69x]

Pigem oli laminaadi 400 lõiget toodud kestvuse näiteks. Sama asi suudab edukalt ka +100 lõiget teha 150x50 prussi. Segu ja vedelike segamine on ikka väga suur koormus ja seetõttu hakkavadki segutrellid +1200watist. Youtube on täis akuga segutrellide videosid, kus nendega segatakse korralike segu koguseid tellingute otsas. Ja mis väide on, et flexwoldi pole tavalise eest mingit märgatavat eelist ???? Ainuüksi akud on seest kõvasti tummisemate klemmidega. Sa või teha väga hea 18v masina aga kui aku klemmid ei suuda vaja minevat pauku välja anda siis ei saagi sealt jõudu tulla. Youtube on täis akude inside videosid ja sealt on klemmide ehitus väga hästi näha. Praegu on enamasti mindud selle peale, et teha ülbema AH numbriga aku, mis tagab küll kestvuse kuid jõud jääb ikka samaks või pigem langeb kuna sama aku korpuse sisse ürittakse suruda rohkem elemente ja korralike ühenduste jaoks ei jäägi ruumi või ei suudeta seda normaalselt jahutada.  Paar posti tagasi ju targad arvasid, et Makita 482 tapab ära 5ah aku   Proovi ära Flexvolti aku relakas ja siis polegi see vahe enam voolu masinaga nii võrreldav. Juhtmega masinad ja juba praegu aint statsionaarse töökoha masinad. Objektide vaheline töö on akumasinate päralt. Tänapäeva ehitusobjektidel ei näe enam sellist pikendusjuhtmete rägastiku nagu 10 aastat tagasi.

[honkomees]

... Tänapäeva ehitusobjektidel ei näe enam sellist pikendusjuhtmete rägastiku nagu 10 aastat tagasi.

Eks nad vist sinnapoole liiguvad jah ... kui mõni aasta tagasi platesaage otsisin siis DeWalti müüjal polnud hetkel kohapeal Tartus juhtmega varianti demonstreerimiseks vaid akukas ja seegi oli ära müüdud mingi Rootsis töötavale eestlaste ehitusfirmale objektil töötamiseks.

[diesel]

huvi pärast vaatsi makita lehte. võrdlesin kõige esimest 18v akurällakat ja juhtmega rällakat.
viimase kaal oli 2,1 kilo. aku omal oli kaks numbrit, 2,3 ja 3,7. võimalik, et siis akuga ja ilma.
ma ei suut sealt kindlalt seda välja lugeda.
aga igatahes on see kaaluvahe päris räige.
minutiks kätte võtta pole probleem, aga pikemalt peos hoides on juhtmega asjal ikka kaalukas eelis.

[vant]

Pole mõtete võrrelda võrreldamatuid asju. Akurelaka mõte on pigem selles, et poleks vaja pikendust iga väikese lõike pärast taga lohistada. Ehitajal, vendimehel, korstnaotsa tegijal pole vaja pidevalt käiata nagu auto keevitajal või muidu metallimehel.
 Pöördeid on ka üldiselt pisut vähem akurelakal, nii et juba tootlikuselt ei saa ta vastu, aku mahtuvusest tingitud ajaline autonoomsus nagunii. Pluss eelpool mainitud massivahe.
 Aga on tohutu eelis järeltolkneva juhtme puudumise näol.
 Vastavalt vajadusele ikka, mitte nii, et kui akuka ostan, viskan tavarelaka minema
 Garages pean mina umbes 4 relakat- 2 väikest relakat lõike ja käiakettaga, et iga minut vahetama ei peaks, akukas vedeleb nagunii igaks juhuks ja suurt läheb ka vahel vaja.
 Elu on näidanud, et korraks mingi väikse lõike jaoks võtad ikka akuka.

[Janka]

See on sul garaažis, vant. Sinna ei tule keegi dikteerima (veel), kuidas pead käituma ja milliseid tööriistu kasutama.
Aga on objekte, milledel on 220v töötavate käsitööriistate kasutamine rangelt keelatud. Kui tahad seal korralikku sissetulekut kaevata, siis ostadki oma masinaparki madalpinge toitel töötavad riistad või kasutad juhtmevaba tehnikat.

[vant]

Jälle mingi erijuhuse teema. Milleks? Ma olen omast arust ka üksjagu ehitanud, aga pole veel trehvanud sellist objekti, kus 230 V kasutada poleks lubatud.
 Ma ei kahtlegi, et neid on, aga kui jääda igapäevaelu juurde, millest hetkel jutt käib, siis aku- vs. vooluvõrgutööriist taandub just mugavusele ja hetke vajadustele.
 Inimene on loomult laisk ja mugav. Kui akukas suudab sama töö ligilähedaseltki ära teha, siis pikendust ei vea, kui tõrgub, siis otsitakse alternatiiv.
Mina ei tea, mis neetidest 450 neediaugu puurimise puhul jutt käis, aga kui 3,2- sest, siis ma ei saa küll aru, mis tingis ülemineku elektritrellile.
 Minul ei ole sellist trelli küll aastaid olnud, mis sellise tööga hakkama ei saaks.
 Selge on see, et akude arenedes muutub cordlessi kaasaskandmine üha mõtekamaks. Seal ei ole õnneks seda vägisi peale surutud tehnoloogiat ka, nagu elektriautode puhul.

[hobiautod]

No see on küll uudis, et 220 on keelatud. 
Pigem on keelatud olnud säde mis tekib kettast. 
Iga torujupp lõigata kas (vent) nakerdaja või õues.
Selliseid lällariga lõikamisi on piisavalt olnud kus 3 meest teevad ûhe tööd. Ûks mõõdab ja paigaldab, üks jookseb ja üks lõikab.

[Janka]

Aga palun - https://www.blythandblyth.co.uk/our-proj...d-factory/
Terve see tehas on ehitatud cordless drellide, -relakate ja -poldikeerajatega või 110 volti tarbivate muude käsiriistadega.
Keevitamiseks ainult nuiati läbi ussiemmi kuidagi välja järelveetavad diiselgenekad, mis 230v toodaksid. Sest muud moodi polnud võimalik seda tööd kvaliteetselt teha.
Kaablite vedamisel kehtisid seejuures loomulikult omad vastavad nõuded, mida igapäevaselt selleks palgatud inimesed piinlikult kontrollisid. Samad sellid pidasid ka valvet üleüldise töö ja tegemiste korra üle. Nii et mõne muu sinna võrku ühendatud tööriista kasutamine võis võrduda vabalt punase kaardi ja objektikeeluga. 

Pea kaks karbitäit neete (250 tk. per karp) kulus nende uste plekiga üle naelutamiseks. Seest ja väljast. Materjaliks 3mm 50x100 nelikanttoru ja 1,5mm terasplekk.
Makita 482 näris sinna esimese jutiga max. kümme auku. Siis oli väsinud ja vajas puhkust. Avade puurimiseks kasutasin üleüldse plekikruvisid. Sai kiiremini, kui puuriga pusserdades.

       

[linnuke]

Noh ,ohutusest siis nats.
Meenub ,meil vene kroonus olid ühe polgu meeste tööriistadeks eranditult mingist x messingi sulamist mutrivõtmed ,padrunid ,narred jne.Peale selle olid nad nöörijupiga soldati küljes kinni.Lihtviisiliselt ,et kui juhtub käest kukkuma.......sügavale.,ei tekitanud sädet.(ja kui olekski alla kukkunud ,oleks see soldatile olnud hullem ,kui AK "sarve"kaotamine.

[Janka]

Pikk, aga see-eest asjalik ja põnev vaatamine: https://youtu.be/VcbTopj5u7A

[Mart69x]

huvi pärast vaatsi makita lehte. võrdlesin kõige esimest 18v akurällakat ja juhtmega rällakat.
viimase kaal oli 2,1 kilo. aku omal oli kaks numbrit, 2,3 ja 3,7. võimalik, et siis akuga ja ilma.
ma ei suut sealt kindlalt seda välja lugeda.
aga igatahes on see kaaluvahe päris räige.
minutiks kätte võtta pole probleem, aga pikemalt peos hoides on juhtmega asjal ikka kaalukas eelis.

Nii need pooltõed tekivadki. Makita kodulehel ju kirjas Kaal koos standardse akuga (EPTA-Protseduur 01/2003) 2,3 - 3,7 kg . Enamus jutmega relakaid kaaluvad 1,8 kg kuni 2,6 kg. Normaalne +1200w relakas enamasti  ca +2,3 kg. Metabo aku relakad olenevalt aku ja masina tüübist 2,4 kg kuni 2,6kg (2,6 kg on harjavaba koos 5,5 ah akuga) koos akuga. Seega kaaluvahe pole küll mingi argument. Kui aku panna vööklambriga selja peale ja kasutada adapterit siis aku relakas isegi kergem. Ainuke eelis on pöörete arv, mis korralikul aku relakal on 9000 ja korralikul voolu masinal 11000

[raul]

Terve see tehas on ehitatud cordless drellide, -relakate ja -poldikeerajatega või 110 volti tarbivate muude käsiriistadega.
Keevitamiseks ainult nuiati läbi ussiemmi kuidagi välja järelveetavad diiselgenekad, mis 230v toodaksid. Sest muud moodi polnud võimalik seda tööd kvaliteetselt teha.

Rumal küsimus - aga miks mingi kalatehase peab ehitama niimoodi? Kalad vees ja tehases sees?

[diesel]

... Kaal koos standardse akuga (EPTA-Protseduur 01/2003) 2,3 - 3,7 kg ...

no just. aga oskad sa seda 1,4 kilost kõikumist seletada?

[klemm]

Mitme katkestusega reklaamvideo pole argument. 
Ma tean, et akutööriistad muutuvad aina paremaks. Samas ka raskemaks. 
Laminaadi lõikamine on naljategu tõsise tööga võrreldes, seal pole jõudu vaja. Olen sportlikust huvist proovinud igasuguseid akurellasid, ne ei ole jaksu neil.
Ma pole progressi vastane. Autode rattad vahetuvad mul juba 2007 aastast saati Makita mutrikeerajaga. Tõesti on hea ja mugav. Aga seal on jõud haamri kaalust sõltuv ja väike võimsus kompenseeritakse pööretega. Lõikamisel nii ei saa.
Praegu kasutavad akurellakaid vendimehed, akusaage arboristid ja elektriautosid linnamehed, lepime sellega ja ei kakle. Küll need akud jõuavad ka suuremateks töödeks vajalikule tasemele millalgi.

Kasutan aku riistu juba palju aastaid ja igapäevaselt raha teenimiseks.  Juhtmega on aint 1 ketassaag ja seegi kuskil garaazis riiulis. Eelmine aasta ehitasin 2 maja kohta kus pole voolu ja ei tule ka kunagi,  kõik akude pealt.  Aku tööriistadega on töö kordades kiirem kui juhtmeid vedades.  1 mees saab 5 akuga terve päeva tööd teha ( drellid, ketassaag, tiigersaag vahest rellakas, tikksaag,  höövel, kuulan veel raadiot ja kasutan vajadusel lampi.
Garaazis mõned juhtmega rellakad ikka on ja vahest kasutan.
Tegelt kasutan ka tööl kahte juhtmega riista: tolmuimeja ja segudrell.    Makitat ei oma ja ei kommenteeri.

[v6sa]

Kasutan aku riistu juba palju aastaid ja igapäevaselt raha teenimiseks.  Juhtmega on aint 1 ketassaag ja seegi kuskil garaazis riiulis. Eelmine aasta ehitasin 2 maja kohta kus pole voolu ja ei tule ka kunagi,  kõik akude pealt.  Aku tööriistadega on töö kordades kiirem kui juhtmeid vedades. 
..
  Makitat ei oma ja ei kommenteeri.

Kas on sama aku riistad? Millise tootja omad? Mitu laadimistsüklit akud vastu löövad enne, kui hakkavad tuntavalt võimu kaotama?

[Mart Laanelepp]

Akukeevitused ka ammu olemas   

[Janka]

Terve see tehas on ehitatud cordless drellide, -relakate ja -poldikeerajatega või 110 volti tarbivate muude käsiriistadega.
Keevitamiseks ainult nuiati läbi ussiemmi kuidagi välja järelveetavad diiselgenekad, mis 230v toodaksid. Sest muud moodi polnud võimalik seda tööd kvaliteetselt teha.

Rumal küsimus - aga miks mingi kalatehase peab ehitama niimoodi? Kalad vees ja tehases sees?

Briti standardid ja nõuded.
Ju nad on lõpuks aru saanud, et tööjõud on kõige kallim vara. Ei saa enam niimoodi ehitada, et objektile kulub kümme kastitäit naelu ja kümme kastitäit mehi.
https://youtu.be/NkImgQPJqdk

[hulgus]

...
Akukeevitused ka ammu olemas   

Aastal 85 oli bussipargis tavaline, et käru koos kahe suure 140Ah akuga, veeti sinna kus vaja ja juhtmete teises otsas oli 3mm elektrood. Ei mäleta, et seal mingi lisatakisti vms oleks olnud.
Pikalt ei saavat lasta, akuklemmid sulasid ära.