Küsimused t-25A-1 kohta

(12-08-2019, 21:15 PM)I.A Kirjutas:  Mehed, mis toimub ? Kartulivõtmisel kasutate (külg) pidureid?? Niii kõverad on vaod? Mitte ei mõista.

Ja kui see mulle oli, siis tasub uuesti lugeda: ma kasutasin külgpidureid kinniajamisel. Sest sel kevadel olin ihnsusest katsetanud kaubikurattaid ja põlluke olu mäeküljel. Roolil oli peamiselt käepideme funktsioon. Big Grin
Vasta

(17-08-2019, 21:18 PM)meli666 Kirjutas:  ...
Õhupuhasti lahti võttes filtrielement ujus õlist. Õli ise vannis ka vaevalt alumise kriipsuni.
...
Filtripanni põhjas vett ei ole? Kui palju kevadisest õli lisamisest möödunud on?
Mootori töötamisel on õhufiltri sisselaskes pidev ja ühtlane tõmme või on selgelt tunda pulseerimist?
Vasta

(17-08-2019, 21:58 PM)Talupoeg taluja Kirjutas:  Kas Sul sellel traktori mootoril ka muid hädasid või anomaaliaid esinenud?

Põka mootor on ise üks suur anomaalia.572 kraadi tühjalt käia on juba saavutus. Sisselaskes pole pidevat õhuvoolu. Peksab mööda sissetuleva õhu toru väliseina õli üles. Eriti kui on vedelam õli sees. Tahab saada head paksu vene diislit. Samuti veab kuumaga vedela öli läbi kapronsasi sisselaskesse.

Aquila captas non muscas.
Vasta

(19-08-2019, 10:15 AM)Daff Kirjutas:  Põka mootor on ise üks suur anomaalia.572 kraadi tühjalt käia on juba saavutus. Sisselaskes pole pidevat õhuvoolu.
...

Märkus on muidugi õige, aga ma julgen siiski oponeerida õhuvoolu suhtes: kui sisselase ei sulgu, siis on selgelt tunda tagasilöögi pahvakud käeseljal. Korrektselt toimiva klapimajandusega seda vähemalt kümme korda kiirenevat ja seejärel aeglustuvat õhu liikumiskiirust  ei taju.
Vasta

Minu põkal on elu aeg sisselasketrakt olnud kergelt õline. Umbes nagu higistamise moodi. Alates tsükloni labadest lõpetades toru endaga seest. 
Kevadel panin "uue" mootori. Käib ilusti, jõudu on  aga peale 4 tundi purustamist torud ja tsüklon uuesti õlihigiga kaetud nagu vanal.
Ma pigem pakuks, et kui kõik on kuiv siis põhjust muretseda.

Aquila captas non muscas.
Vasta

Täna sai õhupuhastist välja ajava õliteemaga tegeletud.
Esiteks sai klapid üle vaadatud. Klapivahed külma mootoriga kõik vägagi ühte moodi, 0.3mm kaliiber läks suht raskesti vahele. 0.25mm oli paras. 
Reguleerisin 0.3mm peale kõik. Muud klapikambrikaante alt silma ei jäänud ja läks kokku tagasi.
Veel sai väntvõlli pööratud ja sisselaske kollektori otsas olevat toru kuulatud. Kui nüüd oli klapivahede viga, siis klapi tööpindade seisund teadamata. Susinat vkõrvaga vähemalt sisselasketorusse kuulda ei olnud.
Võtsin õhupuhastaja koos korpusega küljest, et see õlist puhtaks pesta.
Silma jäi, et õhupuhasti ja sisselaskekollektori vahel asuv toru seest täiesti tuhkkuiv. Torus olid mingid valged väiksed tükikesed.
         

Seega suitsemine nagu õhupuhasti õlist tekkida ei saanud ja õli kadus vannist mingil imeväel tagurpidi õhu sissevõtuavast välja.
Õhupuhastis endas jäi silma lähemal uurimisel üks aga. Sissetuleva õhu torul nelikantprofiiliga kummirõngas elemendikorpuse tihendamiseks.
   

Tegelikult peaks see käima elemendi enda külge pesasse ääre taha.
         

Pessa pannes aga ei kuidagi enam seda toru sinna sisse lükata ei anna. Teagi, kas on kummirõngas vanadusest kokku tõmmanud, see nelikantprofiil ja mitte koonusjas toru ots ka omavahelisele koostööle eriti ei saagi alluda. 
Peab mõnipäev ostma klassikalise ümarrõnga sinna.
Eespool oli juttu õli vedelusest ja paksust õhupuhastisse sobivast vene õlist.
Panin väheke tummisema kraami sisse, mis oli võtta.
   

Sai tund aega pööretega ringi kärutatud ja suutsin õli ka 80 kraadini ära saada. Esialgu õli välja ei aja õhupuhastist. 
Siiski ka ennem tuli see viga peale mõnetunnist toimetamist äkki.
Eks vaatab, kui jälle niitmine nädala paari pärast vaja ära teha on.
Vasta

Minu masina õhupuhastil oli sama tihend vähe ümarama profiiliga kuid ikka oli suudetud see kokkupanemisel kuidagi pekki keerata,

   

Poroloon lagunes ka peale brake cleaneri pudeli nägemist kildudeks aga selle sai PMK st uue. Igaljuhul hakkas selle jama peale idanema idee kogu korpus tühjaks lüüa ja paigaldada paberist element, kuid ümberehituse teeb keeruliseks see et õhk liigub selles korpuses vastupidi sellele nagu silindrilise paberfiltri puhul vaja oleks...

Töötavat asja ei maksa remontida, läheb katki
Vasta

sauel agromarketis ka saadaval see moodne õlifilter keevitatud kujul,ca 70 raha maksis.
Vasta

Iga põkafänni unistus müügis, pildid nagu sots. põllumajanduse ajakirjast

[Pilt: 130818837.jpg]
https://www.auto24.ee/used/3248191

Töötavat asja ei maksa remontida, läheb katki
Vasta

(18-10-2019, 10:33 AM)Laurts Kirjutas:  Iga põkafänni unistus müügis, pildid nagu sots. põllumajanduse ajakirjast


https://www.auto24.ee/used/3248191

ÄÄ enam peale võta. Unistusest on asi ikka väga kaugel.

On suur vahe, kas elada aastas 1980 või nostalgitseda aastat 1980.
Vasta

Armatuuris on juba ratsi tehtud? Kõik tuled ei tundu oma koha peal olevat ja kaks ampermeetrit?
Vasta

(21-10-2019, 14:27 PM)tonis278 Kirjutas:  Armatuuris on juba ratsi tehtud? Kõik tuled ei tundu oma koha peal olevat ja kaks ampermeetrit?

Siin õhumanomeetri auk lihtsalt ampermeetrit täis topitud.

Aquila captas non muscas.
Vasta

(21-10-2019, 17:13 PM)Daff Kirjutas:  
(21-10-2019, 14:27 PM)tonis278 Kirjutas:  Armatuuris on juba ratsi tehtud? Kõik tuled ei tundu oma koha peal olevat ja kaks ampermeetrit?

Siin õhumanomeetri auk lihtsalt ampermeetrit täis topitud.

Kirjutan üks kord ja sellele järelkaja ei taha kuulda. Selle masina puhul on nii mõnigi asi vastuolus tõesti.
Armatuuris on õlimanomeeter ja ampermeeter vahetuses vasakul pool. Kolmandat auku originaalis vasakul pool "kesmist" ei eksisteeri.  Puuduvad ka näidikutega samal pinnal olevad 5 tulekest ja nupp. Suunatule kangi ei eksisteeri originaalis. Iste on omalooming. Üks töötiistakastidest (parempoolne) kuulub 1pts2 haagisele. Armatuuri alune  plekk on puudu.  Kabiini poritiibadelt on maha kakutud summutusmatt +termantiin.

Masin ise tundub olevat 94a lõpp või ülivarajane 95a oma. 97a oma ta pole kohe kindlasti. Võimalik, et siis registeeriti, kuid toodetud on ta varem.  (vanusele vihjavad, roolikarp, mustad pedaalid ja vana tagasild)

Olgugi, et masin on ülevärvitud, on tegu ikkagi väga kena masinaga. Arvatavasti kellegi nn lemmikprojektiga.  Endale meeldib selle masina juures tagaklaasi kaitsevõre ja tagumiste töötulede paigutus. (arvatavasti kui aega saan ehitan enda masinale ka sellise võrgu ette ja viin teise paari tulesid üles.

On suur vahe, kas elada aastas 1980 või nostalgitseda aastat 1980.
Vasta

Vene tehnika puhul ei julgeks küll nii konkreetselt väita. Mul kodus 90. aasta 25 eksportvariant ja sellel näiteks on armatuuris üks auk rohkem samas kui kodumaa versioonidel seal haljas plekk.

Aquila captas non muscas.
Vasta

(21-10-2019, 19:43 PM)Daff Kirjutas:  Vene tehnika puhul ei julgeks küll nii konkreetselt väita. Mul kodus 90. aasta 25 eksportvariant ja sellel näiteks on armatuuris üks auk rohkem samas kui kodumaa versioonidel seal haljas plekk.

Tegelt kui natukene süveneda masinasse rohkem, siis tootmisaja paneb suht täpselt paika. Seda siis punastel masinatel.  Pruunide ja kollastega ei jaga mina ka veel mütsi kunas ja kuidas.  Pole ühtegi omanud ja pole piisavalt olnud võrdluseks masinaid võtta olnud.

Selle masina puhul on teema selles, et tagasild on veel trummelpiduritega. Mitte pole veel ketaspiduritega. See muutus tuli 95a keskel välja. See, et ta pole 94a vihjab roolikarbi ülemine ots. Ehk siis kadus ära roolikarbi  ülevalt see kopsik koos 305 laagriga ja eboniitkarbi kinnitusega.
94a on veel pedaalid punased ja siduripedaal on lahtikäiv ülevalt otsast. Piduripedaal on jällegi kinnine ühes tükis sellel masinal ja punast värvi. Pool aastat uuemal masinal käivad nad ülevalt otsast lahti ja on musta värvi nagu sidripedaal.
95 lõpp pole ta ka kindlasti enam seetõttu, et tagaaken hakkas siis lahti käima ja tagumised töötuled kolisid ülesse küljepeale eraldi kronsteini külge. Alla enam ei pandud tulesid. Samaaegselt kadus ära paremalt poolt lahtikäiva akna kinnitushaak ära.  Kabiini uuendustega tekkisid ka pikad peeglite kronsteinid.

Võiks nendest plastik armatuuriga masinatest terve raamatu kirjutada. Neid piisavalt nähtud ja uuritud. Endalgi  on üks uuematüübi 95a masin (olgugi, et paberites 96a).

1987-1991a toodeti masinaid kuidas juhtus. Selget loogikat seal ei ole nii täpselt - kuigi masinat terves pildis kaedes võib vanuse paika panna. Kasutati mitmeid erinevaid osasid ja komplekteeriti masinaid kohati mitte arusaadavalt.  Eks seal oli ka see teema, et masinaid toodeti siis väiketalunikele ülisuurtes massides võrreldes varasemalt ainult kolhoosidesse/sohvoosidesse toodetava arvuga.

On suur vahe, kas elada aastas 1980 või nostalgitseda aastat 1980.
Vasta

(19-10-2019, 21:00 PM)unimüts Kirjutas:  
(18-10-2019, 10:33 AM)Laurts Kirjutas:  Iga põkafänni unistus müügis, pildid nagu sots. põllumajanduse ajakirjast

ÄÄ enam peale võta. Unistusest on asi ikka väga kaugel.
Big Grin Big Grin Big Grin Big Grin Big Grin Big Grin Big Grin
Ega lõvišokolaadi söömine pole ju kuritegu. See on nagu seksiliiniga - küsida võib kõike! Aga sellisest pakkumisest saab juba aru, kus realistliku turusituatsiooni järgi oleks hinnad 700+1300+2000 töökorras kabeda "Põka" eest. Ja eks see viimane lause ütleb kõik tegelikust nõukaasjade sisust:  vahetada töökorras hiinlase vastu  Rolleyes 
Vasta

(23-10-2019, 11:11 AM)PlyVal64 Kirjutas:   Ja eks see viimane lause ütleb kõik tegelikust nõukaasjade sisust:  vahetada töökorras hiinlase vastu  Rolleyes 

Pigem kipub ikka nii olema, et lauset tuleks tõlgendada "vahetada TÖÖKORRAS hiinlase vastu". Ma saaks aru, et japsidel räägime töökindlusest, hiinakad on küll uued aga nii disanivigu kui ka töökindlust kipub erinevate kuulujuttude põhjal nappima. Aastaarv on uuem aga hiinlaste metall, disainilahendused ja elektroonika tunduvad olema säästureziimil tehtud. Vähemalt need, mida siia imporditakse.

Eks vene raud ole jah amortiseerunud ja uute juppide kvaliteet pole enam see aga mõte ongi ju hobikorras asjad korda ajada. Aga siis ma ei saa enam aru, miks üks nuhtlus teise vastu vahetada, võiks siis juba japsi või lääne pilli poole vaadata.
Vasta

(23-10-2019, 11:11 AM)PlyVal64 Kirjutas:  
(19-10-2019, 21:00 PM)unimüts Kirjutas:  
(18-10-2019, 10:33 AM)Laurts Kirjutas:  Iga põkafänni unistus müügis, pildid nagu sots. põllumajanduse ajakirjast

ÄÄ enam peale võta. Unistusest on asi ikka väga kaugel.
Big Grin Big Grin Big Grin Big Grin Big Grin Big Grin Big Grin
Ega lõvišokolaadi söömine pole ju kuritegu. See on nagu seksiliiniga - küsida võib kõike! Aga sellisest pakkumisest saab juba aru, kus realistliku turusituatsiooni järgi oleks hinnad 700+1300+2000 töökorras kabeda "Põka" eest. Ja eks see viimane lause ütleb kõik tegelikust nõukaasjade sisust:  vahetada töökorras hiinlase vastu  Rolleyes 

Need on erinevad võrdlused. Ühel juhul on tegu nn krooniaegse masinaga. Teisel juhul aga sügava nõukaaegse masinaga. Samamoodi võiks võrrelda gaz 51 ja gaz 53 /3307 masinat, või siis mtz 52 ja mtz 82.1 masinaid.  Olgugi, et t25 masina puhul on tegu üldjoontes sama masinaga, siis ostjate puhul jookseb VÄGA KORRALIKU MASINA puhul joon just Nõukaaja/Eesti aja vahel. (hinnaerinevus on siis kahekordne enamjaolt)
Ja ära arva kunagi, et "õiglane" turuhind on määravaks ka müümisel. Häid - tõsiselt häid- masinaid on vähe ja nende eest makstakse ka korralikult. See et sina hindad 700le eurile t25 väärtust on sinu teema. Samaaegselt palun too mulle 10tk kabiiniga masinaid sellise hinnaga.  Samamoodi võime tuua võrdluseks, et väikse kabiiniga mtzi eest ei pakuta üle 3000euri, kuid akvaariumkabiiniga masina hinnad alles algavad sellest hinnast - olgu nad nii raiped kui tahes.

(23-10-2019, 13:47 PM)tonis278 Kirjutas:  
(23-10-2019, 11:11 AM)PlyVal64 Kirjutas:   Ja eks see viimane lause ütleb kõik tegelikust nõukaasjade sisust:  vahetada töökorras hiinlase vastu  Rolleyes 

Pigem kipub ikka nii olema, et lauset tuleks tõlgendada "vahetada TÖÖKORRAS hiinlase vastu". Ma saaks aru, et japsidel räägime töökindlusest, hiinakad on küll uued aga nii disanivigu kui ka töökindlust kipub erinevate kuulujuttude põhjal nappima. Aastaarv on uuem aga hiinlaste metall, disainilahendused ja elektroonika tunduvad olema säästureziimil tehtud. Vähemalt need, mida siia imporditakse.

Eks vene raud ole jah amortiseerunud ja uute juppide kvaliteet pole enam see aga mõte ongi ju hobikorras asjad korda ajada. Aga siis ma ei saa enam aru, miks üks nuhtlus teise vastu vahetada, võiks siis juba japsi või lääne pilli poole vaadata.

Keegi siin foorumis ütles iilusti. Vene originaal osade tootmisliinid on amortiseerunud ja seetõttu asjad mõõtudest täielikult väljas. Samaaegselt tänapäeva toodangu tootmisliinid on ideaalilähedased, kuid et konkurensis püsida on tootmismaterjal puhta p.a.s.k.


Kogu mu sõnavõtt on teemal, et väga heas korras masinad on ülimalt hinnas. Ronte ei taha keegi. Samaaegselt nõukogude inimesed on vanaks saanud ja nad ei suuda enam vanas eas tehnikat remontida - paljuski on süüdi ka vähene kasutamine ning liiga suur tehnikapark.  Perekonna noorematel inimestel jällegi pole kannatust ja tahtmist nii vana p.a.s.a.g.a tegeleda.

On suur vahe, kas elada aastas 1980 või nostalgitseda aastat 1980.
Vasta

Keegi sellisele kabiinipadjale on midagi asenduseks leiutanud? Tundub et sellist patja pandi pigem lõpuaastate traktoritele, varasema variandi silindrilised kummipuksid on Põllumkaubamajas ilusti saadaval. Kataloogi järgi võiks varuosanumber olla Т35.47.093-03 kuid isegi vene internet ei tea asjast eriti midagi...

   

Töötavat asja ei maksa remontida, läheb katki
Vasta

Silma järgi Dt 75 klassi kardaanimuhvist peaks saama lõigata 4 patja. Aga kavalam kaubamaja patjadele ümber teha- on uusi vajadusel võtta.
Vasta




Kasutaja, kes vaatavad seda teemat: 11 külali(st)ne