31-10-2019, 20:43 PM
huvitav,miks seda hermeetikut topitakse igale poole ja veel ülearu palju,kuigi on kõik tihendid olemas
(31-10-2019, 18:38 PM)Marko Kirjutas:(30-10-2019, 19:23 PM)Marko Kirjutas:(30-10-2019, 19:16 PM)Formika Kirjutas:
Puusalt tulistades pakun, et see summutab pidurite vilistamist.
Esimene mõte, mis pähe kargas, tundubki õige olevat. Infot on vähe, aga midagi leidsin:
https://forums.aaca.org/topic/71957-purp...rake-drum/
(01-11-2019, 10:55 AM)twist Kirjutas: Veidi ülerestaureeeritud on, aga seda ainult kõige paremas mõttes.Ma ise ka vaatasin, et liiga hea näeb kogu see pedaalide komplekt välja. Nagu tutikas kohe. Paistab,et pole aega ja raha kokku hoitud. Eile pandi rattad alla ja nüüd tuleb langetada raske otsus, et mis edasi. Tõenäoliselt tuleb seniste meestega edasi teha. Paika tuleb saada kõige raskem osa ehk finantseerimine. Ega telikult polegi kellegi teisega seda edasi teha. Nemad ju selle lammutasid, proovi pärast see uuesti kokku panna.
Nt piduripedaali hoob ja õlg on ilmselt turvalisuse huvides täiesti uus tehtud. Tundub, et CNC freesi ja laserlõikuse abiga.
Siduripedaaliga vist sama tehtud.
Kõik vihjab sellele, et suund olnud teha ikkagi sõiduauto.
Mitte näituseeksemplar, millega ei julgeks Võrust Tartussegi sõita kartuses, et ehk pidurit vajutades läheb pedaal pooleks või enne Kanepit on käigukast õlist tühjaks voolanud.
(01-11-2019, 11:45 AM)Formika Kirjutas: Nüüd on jäänud siis veel ainult mootor. Aga sellest õhtul. Transmissioon on valmis, jäänud on ainult piduri ja kütuse torud. Paigaldada paak, tõsta peale mootor ja keerata alla summuti värk. Õnneks kõik selleks olemas. ZIS 110-l on originaalis 6V elektrisüsteem ja + on massis. Vähe usutav, et selle süsteemiga see lõpuni kasutuses oli. Siis keretööd, mis eeldavasti pole väga mahukad. Aga õudusunenägu - värvimine. ZIL 115-ga sai see kolgata tee juba läbitud ja ega see 110-gi lihtsam variant pole. Pinda peaks enam-vähem ühe palju olema.
(01-11-2019, 15:35 PM)MTJ juhataja Kirjutas: Soovitaksin keretööde mahtu mitte liiga optimistlikult suhtuda, sest need autod on viimistletud tinaga ja seda kasutati väga ohtralt. Mäletan, et keretööde restauraator ei suutnud ära imestada, kui mööda olid stantsitud/valmistatud kõik plekid. Loodan, et olete tutvunud vanatehnika.ee kodulehel olevate ZIS-110 projektide kirjeldustega (kaks teemat erinevatest autodest, üks keretöödest, teine polstritest). Jõudu ja kannatust!See tinaga viimistluse kogemus juba 115 ZIL-ga käes. Kui seda sai viimistluseks nimetada, pigem praagi paranduseks. Kohati oli tinakihi paksus pea 2 cm. Loodan, et töökultuur 1950-l aastal isakese Stalini karmi pilgu all oli parem kui isakese Breznevi üleüldise pohuismi ajastul 1980-ndatel.
(13-11-2019, 18:02 PM)Formika Kirjutas: On luukerede kapist välja tuleku aeg. Huvilistele vaatamiseks, milline näeb välja üks korralik ZIS 110-ne radikas.
Kuidas selline üldse toimis ja kuidas selline jälle toimima saada???
(13-11-2019, 18:02 PM)Formika Kirjutas: ...Kuidas selline üldse toimis ja kuidas selline jälle toimima saada???
(13-11-2019, 19:47 PM)motamees Kirjutas:See peab küll väga tundlikkude kätega indiviid olema, kes sellist peent tööd võimeline tegema on. Kardan, et mina oma karu käppadega lõhun need 67 aastased vasktorud ära ja siis tuleb kõik otsad kinni tinutada .(13-11-2019, 18:02 PM)Formika Kirjutas: ...Kuidas selline üldse toimis ja kuidas selline jälle toimima saada???
Võtad terasjoonlaua, voolava vee ja hakkad vaikselt surkima. Vesi viib surkimisjäägid minema ja sina pääsed muutkui sügavamale. Joonlaua pead vist ennem natuke kitsamaks lõikama. Ära lõhutud toru tinutad otstest kinni.