[Laanekas]

just ühes teemas õpetati mutte lendama
miks mitte kände

Õppevideo:

[viplala]

Huvitav kas keegi on proovinud kände hoopis maa alla peksta, nagu poste maa sisse raiutakse? Teoreetiliselt peaks see ju võimalik olema. Küsimus on selles, kuidas või millise konstruiga traktori haakesse tampija ehitada. Ei mingit lõikamist, lõhkumist,rebimist, kaevamist... pum pum pum ja maa sile.

E: juured annab matriitsi kujuga enne läbi lõigata, ehk siis, kuju peaks olema tagurpidi poti kujuline.

[Xtreme]

Puhtalt loogika pealt ütleks ,et sihuke asi ei ole võimalik. Känd ise põhimõtteliselt nagu vundamendi taldmik ja maapinda nii palju kokku suruda ei ole väga reaalne.
Isegi kui oleks, siis see jõud mis vajalik oleks ulmeline. Võibolla väiksemaid kände kannataks kuidagi moodi või siis väga soistel aladel.

[diselist]

Puhtalt loogika pealt ütleks ,et sihuke asi ei ole võimalik. Känd ise põhimõtteliselt nagu vundamendi taldmik ja maapinda nii palju kokku suruda ei ole väga reaalne.
Isegi kui oleks, siis see jõud mis vajalik oleks ulmeline. Võibolla väiksemaid kände kannataks kuidagi moodi või siis väga soistel aladel.

lisaks,iga kännu juurika jupp toimib vedruna.

[linnuke]

Et sellise idee peale tulla ,peab ikka mitu õlli sees olema.
Aga kui juba selline töö tehtud;

E: juured annab matriitsi kujuga enne läbi lõigata, ehk siis, kuju peaks olema tagurpidi poti kujuline.

Siis juba ehk lihtsam välja tõmmata kui maasse tampida ( ps. kui sügavale oli plaan rammida ,et kändu näha ei jääks )

[Meistrimees]

Vot selle matriitsimasinaga teed nagu niuhti augu(ei pea olema potikujuline) kännu alla ja känd kukub ise maasse ilma tampimata.

[viplala]

Et sellise idee peale tulla ,peab ikka mitu õlli sees olema.
Aga kui juba selline töö tehtud;

E: juured annab matriitsi kujuga enne läbi lõigata, ehk siis, kuju peaks olema tagurpidi poti kujuline.

Siis juba ehk lihtsam välja tõmmata kui maasse tampida ( ps. kui sügavale oli plaan rammida ,et kändu näha ei jääks )

Tundub, et tänapäeval üldse millegi peale tulemine on vastunäidustatud kõigele siin maailmas, on siis õllid sees või mitte. Teema ju tegelikult üsna tavaline mõttevälgatus aga asja võiks täitsa mõelda insenäärliku lahendi pealt ja seda juba puhtalt huvi pärast ka ilma õllideta. Oletame, et traktori taga on näiteks tonn raskut, mis viiakse üles ja paugutatakse kiiresti alla suure jõuga. Oletame, et matriits lõikab läbi küljel olevad juured mis töötavad amortide, vundameni ja kannudena. Oletame, et me ei hakka sellega paekivisse kände peksma. Järgi jääb keskmiselt 10-30cm läbimõõduga silinder, mille peab kiirelt alla liikuv tonnine raskus. a'la 3-10 löögiga. maa alla peksma. On siin plaanis midagi nii ulmelist et naerma, jooma või irvitama peaks ajama? Alati ei ole ju kännu näha jäämine probleem, vaid liikumine üle selle, näiteks metsas vms.

[Daff]

Et sellise idee peale tulla ,peab ikka mitu õlli sees olema.

Tundub, et tänapäeval üldse millegi peale tulemine on vastunäidustatud kõigele siin maailmas, on siis õllid sees või mitte. ...........................................................
On siin plaanis midagi nii ulmelist et naerma, jooma või irvitama peaks ajama? Alati ei ole ju kännu näha jäämine probleem, vaid liikumine üle selle, näiteks metsas vms.

Jätkame mõttelendu.
Esiteks juhiks tähelepanu sellele, et millist puud on vaja maasse taguda. Pead arvestama lisaks sellega,et kõik puud pole ühtemoodi vintsked ja sitked. Koputamisel kipuvad killunema. Tagumisel lihtsalt peksad puru. See variant ei toida. Kui on aga kindlasti soov känd maase saada siis on vaja talle avaldada ühtlast survet. See aga eeldab väga tõsise masina olemasolu. 

Mul tehti aia taga maaparandust ja mööda krundi piiri kaevati kuivenduskraav. Võtsin aia äärest ühe vana õunapuu maha ja kopamees tahtis oma 26 tonnisega seda maasse vajutada. Ei saa öelda, et pinnas väga kuiv ja kõva oleks aga känd ainult värises ja ei kavatsenudki sellele terrorile alluda ning masse vajuda. Kännu läbimõõt oli umbes 30-40 cm. Kui aga üritati koputada siis lendas känd lihtsalt kildudeks. Tuli teha kopaga üks amps ja ta maa seest välja võtta.
Toon näite kolhoozi ajast kui karjaaia poste maase pandi. Asjade käigu lihtsustamiseks ehitati T-74 sabasse hüdrol toimiv mehhanism mis surus aiaposti masse mis oli teritatud alt aga siiski tõstis natil pepu korraks maast lahti.  Nii et selle kännuga opereerimiseks on vaja väga suuri jõudusid.
 Aga isand viplalal ei maksaks kohe solvuda vaid enne vaadata peeglisse. On ju küll tema poolt arutelude kohta tulnud märkusija  kohati lausa seosetuid mida ei suuda posti sisuga kuidagi siduda. Omad vitsad peksavad.

[Raudpats]

On narmasjuurestik ja sammasjuurestik. Sammasjuurestikul läheb peajuur otse alla, narmasjuurestikul on juured maapinnaga paralleelselt. Narmasjuurestiku korral annab külgjuurte läbiraiumine mingi effekti, sammasjuurestiku korral mitte. Kui juba mõtted nii lendama läksid, siis kas tasub puud üldse lõikama hakata, kui ta ette jääb? Pressiks koos tüvega maa sisse?

[v6sa]

...
Kui juba mõtted nii lendama läksid, siis kas tasub puud üldse lõikama hakata, kui ta ette jääb? Pressiks koos tüvega maa sisse?

Lõuna pool teoorias võimalik, põhjasektoris tuleb kõigele bonsaist kõrgemale kõigepealt roksoniga auk ette lasta...

Aga kõige selle peale tekib küsimus, nagu eile mõnel mehel Kataloonias: "Mida ta küll suitsetab?"

[Daff]

On narmasjuurestik ja sammasjuurestik. Sammasjuurestikul läheb peajuur otse alla, narmasjuurestikul on juured maapinnaga paralleelselt. Narmasjuurestiku korral annab külgjuurte läbiraiumine mingi effekti, sammasjuurestiku korral mitte. Kui juba mõtted nii lendama läksid, siis kas tasub puud üldse lõikama hakata, kui ta ette jääb? Pressiks koos tüvega maa sisse?

Kui tohib siis ma natuke parandaks. Puudel on kõigil sammasjuurestik ainult, et mõningate eripäradega puuliikide lõikes. 
Sammasjuurestik on juurestik millel peajuurest kasvavad välja külgjuured. olenevalt puust nüüd peajuur teeb mõningaid eksitavaid same. Kuusel näiteks areneb üks külgjuur peajuureks ja kasvab rõhtsalt maapinnaga  ning ei tungi eriti sügavale. Tänu millele on kuusk väga tuuleheite kartlik.
Männi peajuur aga kihutab kuni 50m otse maasse. Tuuleheidet ei esine, küll aga tuulemurdu. 
Vaher näiteks ei aja oma peajuurt väga sügavale. Paar meetrit vaid, küll aga on tal väga tugev külgjuurestik. Kui õnnestub jõudu kasutades vaher koos juurtega maa seest välja rebida siis juurepall on sama suur kui koplimatsi saun.

Narmasjuurestiku puhul peajuur puudub. Esineb üheidulehelistel taimedel.

[viplala]

Eks metsi ongi erinevaid ja nii ka tööriistu sinna, täpselt nagu ka põllumajanduses, puutöökojas või kus iganes. Mul momendil on metsas oma 10 hektarit lepa, haava, kase osa. Kännud mis sealt maha jäävad on umbes 10-20cm läbimõõduga turritavad, vastikud, närvidele käivad jurakad, mis segavad normaalset toimetamist seal.  Jah saaks oma ajusid keppida ja kõik maapinnani maha lõigata, iga kord ketti teritada aga ma ei lihtsalt ei viitsi. Muru ei pea ka pügama hoovis, kena on vaadata lihtsalt ja mugavam liikuda. Sama ülesannet võiks taoline riist metsas evida, et oleks mugavam liikuda.

Oletame nüüd, et traktoril on ees selline tampija. Sõidad kuhu vaja ja kõik teele jäävad kännukesed paugutad põmm ja põmm maa sisse. Tõesti, 30 cm jalaga ei hakkakski puutuma, sellest saab ka ringi minna, kuid kõik ülejäänud pisikesed värdid peksaks lihtsalt maaga tasa. Las lööb kildudeks kui muidu ei taha minna. Las väänab, keerab või poolitub, põhiline, et tee oleks enam vähem sile. Kopaga kaevates lõhud kamara ja mullapinna nii, et see koht jääb väga pehmeks. Üldse igasugu kännu välja tõmbamisega pehmeneb see koht ja teema vajab jõhkralt aega ning spets aparaate. Nii aga jääks pinnas kandma selle koha peal ja haamri saaks paigaldada pea igale traktori taolisele asjandusele. Siin ei olegi küsimus selles, kas kuidagi teisiti ei saaks või kas traktoriga lihtsalt üle ei saaks... saab kindlasti ja saab ka tulevikus kuid äkki saaks veel lihtsamalt ja mugavamalt?

On olemas igasugu giljotiinid, freesid ja muud superkallid teemad aga võiks ju ka olla mingi odavam mehaaniline haamer, mida saaks suvalise hüdro ja suvalise aparaadiga paaritada. Haamri plussiks on ka kulumaterjalide puudumine. Ei karda see ei kive ei okastraati. Ei vaja meeletut hüdro süsteemi ega ulmelist rahakotti. Pauk käib ja plats sile. Elu lill

[Marko]

Kui see oleks võimalik, oleks ilmselt tehtud ka. Võta rendifrees päevaks ja asi lahendatud!

[diesel]

pigem mingid "käärid" nagu lammutustel kasutatakse.

[v6sa]

...

On olemas igasugu giljotiinid, freesid ja muud superkallid teemad aga võiks ju ka olla mingi odavam mehaaniline haamer, mida saaks suvalise hüdro ja suvalise aparaadiga paaritada. Haamri plussiks on ka kulumaterjalide puudumine. Ei karda see ei kive ei okastraati. Ei vaja meeletut hüdro süsteemi ega ulmelist rahakotti. Pauk käib ja plats sile. Elu lill

A tee ära, kui nii odav on.

Ma pakun, et reiejämeduse lepakännu pehmesse mulda (sihuke mõnus lepikumuld, milles eriti pinnal ei püsi) sisselöömiseks on vaja suurusjärk 100 kN. Ma ei tea, ma pakun puusalt. Mida saab kas kümnetonnist raskust meetri kõrguselt alla kukutades või vastavalt väiksemat kas palju kõrgemalt või ägedamalt kiirendades.

Õunapuukänd kusagil kõval rähksel mullal tuleb kildudeks tampida. Pakun, et selleks vajalik jõud on suurem...

Millegipärast maksavad postirammid jaburalt palju.

EDIT: see arutelu väärib ümbertõstmist Jaan Tatika nimelisse teemasse.

[Aspelund]

[janek p]

Turba rabas sai küll kände maasse surutud,ei olnud jätku suutlik tegevus mõne aasta pärast olid raisad jälle jalus  
Juurimine kasumlikum tegevus.

[Raudpats]

varuosadeks pakkuda mõned saed:
       
                           

Võib ka üksikuid juppe küsida nende küljest. Asuvad Iisakus , Ida-Virumaal.
raudpats1@hot.ee
5567o5oo

[Raudpats]

                       
Ja selline asi on ka üle, täitsa töökorras, väga vähe kasutatud:

Leidis uue omaniku!

[PlyVal64]

varuosadeks pakkuda mõned saed:

Nendega pole ju mitte midagi peale hakata! Puhas muuseumikaup, kusjuures seal kohe kindlasti lahe kraam! Ja kui mõni ka tööle läheks, oleks tore katsuda, mis kohutavate vibreerivate rauakamakatega vanasti Meestel tuli tööd teha! 
Kui neid võtta kogumise ja restaureerimise projektidena, siis kohe kindlasti! Üks hobi, mida saab isegi korteris köögilaua taga teha...