Teema on suletud

KÜSIMUSED, mis oma teemat ei vääri (osa 2)

(10-11-2019, 22:22 PM)sugraM Kirjutas:  Probleem Nissan Terrano 2-ga. Masin aastast 1995, 2,4 bens. Väidetavalt 2 aastat seisnud, seisma jäi kere tõttu. Ostes oli peal gaasiseade ja alarm, mis sai välja roogitud. Kuna bensu pump häält ei teinud ja mul pole suurt paaki sellel asjale vaja (masin sai ostetud oma metsas liikumiseks), sai aretatud väike paak ja väline pump. Peale seda auto käivitub aga töötab ca 3-4 seki ja siis sureb välja. Uuesti keerates käivitub taas ilusti aga sureb jälle 3-4 seki pärast välja. Vilgutab kollast mootoritule märki. Milles probleem - ise kahtlustaks, et immo miskipärast ei tunnista enam võtit. Ehk on kellelgi kogemust Nissanite ja NATS süsteemiga või tuleks probleemi mujalt otsida?
Kui immo jamab, siis ei käivitu üldse, ketrab rõõmsalt starterit (kui sedagi) ja ei ühtki elumärki.
nissanitel-toyotadel (maasturitel) on leidunud õlirõhu anduriga seotud blokeeringut, kui survet ei leia, suretab hetke pärast välja. Tavaline, et peale õlivahetust on vaja 2x käivitada.


liimi saab maha välismaistest asjadest näiteks adhesive remover nimelise kraamiga:
https://graphics.averydennison.eu/en/hom...tools.html

või kodumaisest valikust sellise asjaga:
https://t-puhtax.ee/product/tk-off/

viimase puhul jääb pind rasvaseks ja tuleb veel piiritusega üle tõmmata.

(11-11-2019, 09:46 AM)hulgus Kirjutas:  Kui immo jamab, siis ei käivitu üldse, ketrab rõõmsalt starterit (kui sedagi) ja ei ühtki elumärki.
nissanitel-toyotadel (maasturitel) on leidunud õlirõhu anduriga seotud blokeeringut, kui survet ei leia, suretab hetke pärast välja. Tavaline, et peale õlivahetust on vaja 2x käivitada.
Ok, ma Nissaniga ei ole kursis. Vana Skoda Felicia lasi immo probleemi korral korra käivitada ja siis suri välja (nagu Nissan praegu teeb) aga võibolla tõesti mingi anduri kala ja aju suretab masina välja. Uurin, kas nii vanal masinal saab kirjaklambri meetodil veakoode lugeda või on vaja diagnostika seadet.

mõnel minul kasutada olnud masinal sai lihtlabase maf-i pistiku lahti tõmbamisega panna masina
koju lonkamise rezhiimis toimima.
sel juhul minu arusaamise järgi aju ignoreerib kõiki andureid ja toimetab etteantud tabelite järgi.
peaks saama lihtsalt vahet teha, kas immo või miskit muud.

(09-11-2019, 17:46 PM)diesel Kirjutas:  huvi pärast küsiks kohe, et millises olukorras kettidest abi on?
ja kaua võtab peale ja maha saamine aega?

Kõigis neis hetkedes, kus rehv ei pea ketilülist pehmemal pinnal. Ühel mu mootorkärul on olnud üle aasta peal. Ei ole enam olnud pidamise muret. Käisin spetsiaalselt asfaldil ka proovimas - kõval pinnal on libedad ja ketilülid saavad kahjustada.

Raputavad ja lõgusevad, kui kiiremini liikuda. Valmistaja lubab kuni 60 km/h.

Esimest ketti panin kümmekond minutit peale, teisega läks vast minut. Aga kui oleks hanges või põllus sees olnud, oleks pidanud kaevama.

Puhta riidega sõiduautole neid ikka alla ei pane.

(10-11-2019, 22:22 PM)sugraM Kirjutas:  Probleem Nissan Terrano 2-ga. Masin aastast 1995, 2,4 bens. Väidetavalt 2 aastat seisnud, seisma jäi kere tõttu. Ostes oli peal gaasiseade ja alarm, mis sai välja roogitud.
...
Peale seda auto käivitub aga töötab ca 3-4 seki ja siis sureb välja. Uuesti keerates käivitub taas ilusti aga sureb jälle 3-4 seki pärast välja. Vilgutab kollast mootoritule märki. Milles probleem - ise kahtlustaks, et immo miskipärast ei tunnista enam võtit. Ehk on kellelgi kogemust Nissanite ja NATS süsteemiga või tuleks probleemi mujalt otsida?

Kas võtmes on kiip ikka alles? Kunagi üks vähe uuem Almera kaotas kiibi võtmest, kuna see käis kaarega parklas maha ja siis oli ka sarnane nali.

Kui kiip prses, ei tohiks seda 3-4 sekunditki olla.

(11-11-2019, 18:02 PM)vant Kirjutas:  Kui kiip prses, ei tohiks seda 3-4 sekunditki olla.

Kas see on teadmine selle ajastu Terrano kohta? Mina ei tea, on lihtsalt üks kogemus.

Tegelt mitte, ma ekspluateerisin aastat kuus  99 a. Navarat. Võimalik, et sel oli immo miskit muud moodi tehtud. Igatahes ilma kivita ei teinud ta piuksugi.

(20-08-2019, 10:16 AM)veix__ Kirjutas:  https://arileht.delfi.ee/news/uudised/so...d=87178427

Aga miks mitte, ka Eestis? Vaadates milline tehnika areng on viimaste kümnendite jooksul toimunud ja kui palju teeb tehnika inimese eest tööd ära võrreldes kümnete aastate taguse ajaga, aga inimene töötab ikka 40 tundi nädalas, nagu ka 50 aastat tagasi.


Järg: https://arileht.delfi.ee/news/juhtimine/...d=88027123

Mida arvate? Kas ikkagi peaks praegu ka tööd rügama samamoodi nagu 50 a tagasi? Äkki peaks hoopis 10 tundi päevas töötama? Kui palju töid on meie eest masinad ära tegema hakanud, aga milles on siis probleem, et masinad justkui polegi meile kasuks tulnud ja tööd vähendanud, mis nagu peaks eesmärk olema? Miks peaks just täpselt 8 tundi see õige igapäevane tööaeg olema?

Mootorite SMD-60 ja 62 kõrgsurvepumba ajamis on kasutusel tekstoliit ketas, mis käib pumba ja jaotushammasratta vahele. Tundub, et vanematel mootoritel on see teistsugune kui uutel... St vanemad võiks olla ca 15mm paksud ja lõhikud on teistsuguste mõõtudega. Oskab keegi seda kinnitada?

(11-11-2019, 22:46 PM)veix__ Kirjutas:  
(20-08-2019, 10:16 AM)veix__ Kirjutas:  https://arileht.delfi.ee/news/uudised/so...d=87178427

Aga miks mitte, ka Eestis? Vaadates milline tehnika areng on viimaste kümnendite jooksul toimunud ja kui palju teeb tehnika inimese eest tööd ära võrreldes kümnete aastate taguse ajaga, aga inimene töötab ikka 40 tundi nädalas, nagu ka 50 aastat tagasi.


Järg: https://arileht.delfi.ee/news/juhtimine/...d=88027123

Mida arvate? Kas ikkagi peaks praegu ka tööd rügama samamoodi nagu 50 a tagasi? Äkki peaks hoopis 10 tundi päevas töötama? Kui palju töid on meie eest masinad ära tegema hakanud, aga milles on siis probleem, et masinad justkui polegi meile kasuks tulnud ja tööd vähendanud, mis nagu peaks eesmärk olema? Miks peaks just täpselt 8 tundi see õige igapäevane tööaeg olema?

Maailm ja tehnika arenevad kiiresti. Ka tööjõuturg pole täna enam ammugi mitte see, mis veel 10 aastat tagasi. Häda on selles, et ettevõtete juhid on tihtipeale veel Brežnevi-aegsed ja vastava mõtteviisiga. Ja siin on omalaadne paradoks - selle loogika kohaselt peaks nad siiamaani harjumuspärase GAZ-24-ga ringi sõitma, kadestama neid ametivendi, kes juba uue 24-10 istumise alla saanud ja nägema öösiti märgi unenägusid GAZ 3102-st. Aga huvitaval kombel suudavad hoobilt "kohaneda" kõige uuemate firma kulul liisingusse võetud autodega, eeldusel, et need on hinnaklassis 50000+€  Big Grin .

Puruks ja pool pööret tagasi!

Tsitaat: Kui palju töid on meie eest masinad ära tegema hakanud, aga milles on siis probleem, et masinad justkui polegi meile kasuks tulnud ja tööd vähendanud, mis nagu peaks eesmärk olema?
Selles asi ongi, et masinad. Mina viisin piima meiereisse jalgrattaga, leiva-saia ja jupi vorsti pühadeks saime poes jalgsi käies. Õige küll, küttepuude tegemisel oli juba družba saag abiks. 

Nüüd tuuakse enamus toitu suurte autodega kusagilt kaugelt: rekkajuht helistab kollegile - kus oled - Hispaanias - mis teed - luunja kurki laen.

Tehnoloogia ja tehnika areng pole inimest vabastanud tööst, ainult inimesel on tulnud ümber õppida teisele ametile.

Riik oma seadustega hoolitseb selle eest, et seda rikkuri uusimat autot himustaks iga inimene ja rabaks tööd teha. Need, kes ei himusta elavad üksiku hundi elu kusagil metsas ja elatuvad korilusest. Mõni aasta tagasi oli üks selline metsaelanik kusagil pärnukandis.

Инвалид информационной воины на фронте Пярну-Хииу. 
Tsiteerides John McCaini: "Venemaa on peamiselt bensiinijaam, mis teeskleb riiki"," rääkis Basse.

luunja kurk ei tähenda seda,et ta oleks Luunjas kasvanud.nimi on lihtsalt selline.imelikul oli ka imelik nimi

Võin tuua näite elust enesest. Nimelt sõbral õu kõiksugu tehnikat täis.... aga kui oli vaja midagi tassida siis käis asi ikka käsitsi...  Ja kuskil ligidal seisis ka kraana... Big Grin  Siin oli tegu lihtsalt sellega, et inimene ei jõua kõike seda tehnikat käigus hoida ja remontida. See, et sul sõber on õu kõike täis, ei tähenda, et neist ka alati kasu on. Minuarvates on asi nii, et mida rohkem on ümber maja tehnikat, seda rohkem tehakse tööd käsitsi. Big Grin  Inimene teatud vanuses hakkab ka rohkem kasutama oma aju. Nimelt kui vaja midagi kiiresti teha siis pigem võtad tavalise aiakäru, kui hakkad mingit suuremat traktorit käivitama. Käid paar korda edasi- tagasi ja asi tehtud. Ei pea ka vingu sisse imema.

Näiteks metsatööde puhul ei anna võrreldagi jõudlust 1 töötaja kohta praegu ja mitmeid aastakümneid tagasi kui harvestere jms veel polnud. Sama lugu peaks olema metallitöödega- CNC, keevitusrobotid... Poodides ka tahetakse asi vaikselt suures osas iseteenindusele üle lükata. Infosüsteemid riigiga asjade ajamisel peaks olema vähendanud ametnikke  hulka. Asulaid kütvad katlamajad kõik automaatsed, bensiinijaamad suures osas automaatsed. Eks muidugi jah teatud sektoreid ei olnud varem üldse olemas ja nüüd töötab suur osa inimesi  seal- IT. Ja eks inimeste arvu suurenemisega on osadel sektoritel ka rohkem tööd kui varem oli.
Igatahes mulle tundub küll, et kõik märgid näitavad seda, et oleks aeg nüüd 21. sajandil tööorjus sellises mahus lõpetada ja 6h tööpäevale või 4 päevasele töönädalale üle minna. Paljudes firmades poleks lisatööjõudu vaja, lihtsalt 6 h-ga või 4 päevaga tehakse sama töö ära mis varem 8 h-ga või 5 päevaga. Mõningate firmade puhul pole see võimalik ja oleks vaja lisatööjõudu, aga nagu näha siis kasumid on üldiselt korralikud, nii et ei oleks probleem. Cool

(11-11-2019, 22:46 PM)veix__ Kirjutas:  
(20-08-2019, 10:16 AM)veix__ Kirjutas:  https://arileht.delfi.ee/news/uudised/so...d=87178427

Aga miks mitte, ka Eestis? Vaadates milline tehnika areng on viimaste kümnendite jooksul toimunud ja kui palju teeb tehnika inimese eest tööd ära võrreldes kümnete aastate taguse ajaga, aga inimene töötab ikka 40 tundi nädalas, nagu ka 50 aastat tagasi.


Järg: https://arileht.delfi.ee/news/juhtimine/...d=88027123

Mida arvate? Kas ikkagi peaks praegu ka tööd rügama samamoodi nagu 50 a tagasi? Äkki peaks hoopis 10 tundi päevas töötama? Kui palju töid on meie eest masinad ära tegema hakanud, aga milles on siis probleem, et masinad justkui polegi meile kasuks tulnud ja tööd vähendanud, mis nagu peaks eesmärk olema? Miks peaks just täpselt 8 tundi see õige igapäevane tööaeg olema?

Tänu headele riistadele töötan juba aastaid max 30 tundi nädalas. Tavaliselt isegi 20.  Ja kui sahtel hakkab täis saama ei tööta üldse, kuniks jälle vajadus tekib.
Töötan selleks' et elada. Mitte ei ela selleks, et töötada.

Normaalne, nii peabki olema. Ma ise hetkel ka päris traditsioonilise ajaga tööd ei tee. Osadele võimaldab seda töötamine Soomes ja mujal kus töötasu on suurem- aasta jooksul töötavad pool aastat ja pool aastat puhkavad.

Samas ,täna just uudis : Adidas lõpetas tossude tootmise nii Usas kui ka Euroopas.Kõik Aasiasse.S....a need robotid ,seal tööjõud odav.Kaua tööpäev kestab ,Noh .....

Käisin täna ja kirjaklambri meetodil sain veakoodideks 41 ja 145. 41 suutsin leida, see on sisselaske õhu temp andur. 145 aga ei leia kuskilt.
Teema on suletud




Kasutaja, kes vaatavad seda teemat: 6 külali(st)ne