14-11-2019, 23:43 PM
(Seda postitust muudeti viimati: 15-11-2019, 00:00 AM ja muutjaks oli v6sa.)
Koha peal tuli tõdeda, et neil tõesti pole tahtmist müüa. Kohale veetud isendid olid mo arust potjomkinlus: meie oskame ka.
Igatahes tuleks maha lasta see ajukääbik, kes on pannud RV õlipaagi TD mootori jahutusradika ette:
See pisike punane potsik aku ja heleda vahejahutikärje vahel, punase püsttala taga.
Mina pole veel näinud RV ülipaaki, mis ei leemendaks. Ning kuna soojusvahetite plokk ei käi puhastamiseks lahti ka (nagu ühel normaalsel traktoril anno 2019 peaks käima) siis saab selle traktori pidamine olema üks kuum töö.
See nali, et tankimine on muudetud ... huvitavaks, kestab edasi:
AdBlue mootoritel on kütusepaak ühel, kusiainepaak teisel pool traktorit. Jummalast normaalne ilmselt, ilmaasjata topivad teised need lähestikku. Ning kuigi lõpuks on suudetud kütusepaagi täitekael viia trepi vahelt ära, siis trepiks on seda äärmiselt jalavaenulikku redelit siiski raske nimetada:
Samasse klassi kuulub ka huumor pihustite elektrijuhtmete "kaitsmise" kohta. Pihustite juhtmed kinnituvad mutrite alla - ilmselt on sealmaal nii kombeks. Aga pihusti klemmile on unustatud tekitada krae, mis suudaks hoida kaitsvat kummikübarat peal. Nii need siis nukralt töllavadki klemmide kohal...
Pisiasjad ütlete - võib olla. Aga "moderniseeritud" kabiini armatuurikonsooli paremale küljele viidud reeversikang, mille saab minusugune jupats kätte vaid kõhuli roolile heites, ei ole pisiasi, vaid sigadus juhile.
Nagu ka lugematud teravad servad ja logisevad kangid. Ma ei saa siiani aru, kuidas õnnestub neil toota kulisse, kus ei ole võimalik tuvastada käigu kohta. Isegi Mahindra sünkroniseerimata käigukastiga "hinnat alkaen" asjal oli käigukang täitsa konkreetne. A ju nii siis peab sealkandis.
Et lõpetada positiivse noodiga, siis näha oli, et viimane värvimine oli tehtud kvaliteetse läikiva värviga ja päris hoolikalt. Ning CAT mootoriga uued mudelid olid tõesti inimlikuma kabiiniga. Mille koostekvaliteet endiselt soovida jättis. Uute mudelite hinda ei osatud (või ei tahetud, pelae rinnasildi tudeerimist) öelda. Vanade mudelite hinnad on kõrged, aga Saksamaal leidub pisiavalt Belarussiusku inimesi ja nii nad müüvad.
Olgu öeldud, et ka Kirovetsi ümber oli pidev saksakeelne inimmeri. Ikkagi "Kirovec"... Otsisin tükk aega midagi, mis oleks selgelt Vene päritolu. Lõpuks leidsin kabiini alt Waeco piduriklapi küljest vana tuttava rõhuandurikobaka.
Igatahes tuleks maha lasta see ajukääbik, kes on pannud RV õlipaagi TD mootori jahutusradika ette:
See pisike punane potsik aku ja heleda vahejahutikärje vahel, punase püsttala taga.
Mina pole veel näinud RV ülipaaki, mis ei leemendaks. Ning kuna soojusvahetite plokk ei käi puhastamiseks lahti ka (nagu ühel normaalsel traktoril anno 2019 peaks käima) siis saab selle traktori pidamine olema üks kuum töö.
See nali, et tankimine on muudetud ... huvitavaks, kestab edasi:
AdBlue mootoritel on kütusepaak ühel, kusiainepaak teisel pool traktorit. Jummalast normaalne ilmselt, ilmaasjata topivad teised need lähestikku. Ning kuigi lõpuks on suudetud kütusepaagi täitekael viia trepi vahelt ära, siis trepiks on seda äärmiselt jalavaenulikku redelit siiski raske nimetada:
Samasse klassi kuulub ka huumor pihustite elektrijuhtmete "kaitsmise" kohta. Pihustite juhtmed kinnituvad mutrite alla - ilmselt on sealmaal nii kombeks. Aga pihusti klemmile on unustatud tekitada krae, mis suudaks hoida kaitsvat kummikübarat peal. Nii need siis nukralt töllavadki klemmide kohal...
Pisiasjad ütlete - võib olla. Aga "moderniseeritud" kabiini armatuurikonsooli paremale küljele viidud reeversikang, mille saab minusugune jupats kätte vaid kõhuli roolile heites, ei ole pisiasi, vaid sigadus juhile.
Nagu ka lugematud teravad servad ja logisevad kangid. Ma ei saa siiani aru, kuidas õnnestub neil toota kulisse, kus ei ole võimalik tuvastada käigu kohta. Isegi Mahindra sünkroniseerimata käigukastiga "hinnat alkaen" asjal oli käigukang täitsa konkreetne. A ju nii siis peab sealkandis.
Et lõpetada positiivse noodiga, siis näha oli, et viimane värvimine oli tehtud kvaliteetse läikiva värviga ja päris hoolikalt. Ning CAT mootoriga uued mudelid olid tõesti inimlikuma kabiiniga. Mille koostekvaliteet endiselt soovida jättis. Uute mudelite hinda ei osatud (või ei tahetud, pelae rinnasildi tudeerimist) öelda. Vanade mudelite hinnad on kõrged, aga Saksamaal leidub pisiavalt Belarussiusku inimesi ja nii nad müüvad.
Olgu öeldud, et ka Kirovetsi ümber oli pidev saksakeelne inimmeri. Ikkagi "Kirovec"... Otsisin tükk aega midagi, mis oleks selgelt Vene päritolu. Lõpuks leidsin kabiini alt Waeco piduriklapi küljest vana tuttava rõhuandurikobaka.