[v6sa]

hööveldamine kahjuks välistatud kuna pool kruusatee ja höövel kisub kivid välja ja teatud kohad on põhjata.
...

Paraku teisiti ei saa.

"Põhjatud kohad" tuleb kas täita või teha geotekstiiliga kandvaks ja seejärel kogu tee hööveldamist taluva kruusakihiga katta. Mis on paraku hinnaline ettevõtmine.

Teine variant on järgmised 30 aastat tekkivaid auke käsitsi täita ja lõpuks saab ka talutava tee. Mul on veel 26 aastat minna.

Tellised on hea materjal: erinevalt üsna õhukesest teekivist taluvad need ka suuremat koormust ilma servitõusmata. Eriti äkilise katte saab siis, kui tellised tihendatud põhjale laduda otseti ja vahed liivaga tihendada. Seda ei keera ka kummiroomik enam lahti. No terasroomik või pinnalaienduseta kraanakäpp ilmselt suudab ka säärast kangutada. Iseasi, et tellist maru palju kulub säärase sillutise jaoks.

[hulgus]

kodutee treppis,olen vedanud 4-14 kildu tonnide viisi aukudesse,aga max nädal ja samasugune ja hullem 16-32 kildu proovida?või midagi muud?

Augud tuleks enne põhjani läbi hööveldada ja tegelikult peaks pärast korralikult kinni ka rullima.

Vee äravoolu-drenaaži olemasolu? Kui alus on vesine, siis jäädki uputama. Mul õuepealne sohu ehitatud, vee äravoolud olid takistatud, drenaaži kaevud kinni. kokku ca 7 veesoont mis õuepeale pressisid. täidet sai hulgi, aga vajus hiina poole minema. Esimesena sai 40m kuivenduskraav ühte serva ja sel aastal teises küljes vana äravoolukraav puhtaks ning süvendatud. +4 drenaažikaevu puhtaks kaevatud. Õu kuiv ja masinad ikka maapeal, mitte sees.
Valla tee mis maja ees ja kus enne oli korralik polügoon, sai kraavid servadesse, uue kihi kruusa peale ja 4 kuuga pole veel auke tekkinud.

Ka silikaatkivi peaks sillutisena vastu pidama. Sigalaid, lehmalautu, kus tsementi hädapärast, kasutati on nüüd kokku vajumas küll.

Silikaat sobib alumisse kihti täiteks, kui sillutisena panna, siis niiskus ja talv teevad paari aastaga killustikuks

[v6sa]

Vee äravoolu-drenaaži olemasolu? Kui alus on vesine, siis jäädki uputama.
...


Silikaat sobib alumisse kihti täiteks, kui sillutisena panna, siis niiskus ja talv teevad paari aastaga killustikuks

Muskal on tee paepealsel, kus paelõhedes pehmed kohad sees. Ei ole soo, kuigi paiguti on pind püdel küll.

Kas silikaadi killustikuksmuundumine on kogemus? Mul on paari auto seisu"pesad" olnud sellest ja ei ole mõne aastaga killustikuks muutunud. No autod on muidugi kerged ja väikesed ka.

[Daff]

Omal tegin õue kuivaks väga lihtsalt. Mul ka allikas keset õue, Iga kevad uputas. Õnneks mul õu kerge kaldega jõe poole. 
Kaevasin umbes 30cm jagu putru välja nii õue- kui sissesõidu tee pealt. Põhja paks geotekstiil ja siis jäme killustiku ja loodusliku kivi segu. Sain odavalt, sellepärast. Teise kihina läks peenem killustik üle kogu pinna ja aamen.  Aastaid õu ja tee kuiv iga ilma ja aastaajaga. 
Jäme killustik töötab ise drenaaži eest ja mingeid trasse õuele ei paigaldanud küll aga on maasees mingi eelajalooline kanalisatsioonitrassi jupp mis ei tööta sihtotstarbeliselt aga peale killustiku panekut ärkas uuele elule ja nii suvi kui talv jookseb sealt puhas vesi, silma järgi muidugi, maitsnud pole.
Trass on kunagi ehitatud malmtoru juppidest ja jakukohad on mässitud  klaasvilla sisse. 

V6sa arvas, et 26 aasta pärast saab tee korda. ma pakun, et paar aastat varem. Omal oli problem teelõiguga mida kasutame naabriga kahe peale ja see tüüp armastab just loike mööda sõita. Varsti olid augud järel. Tegin aastas paar korda silumiskuuri. Russa kulbiga tõin peent kruusa ja ladusin aukkudesse. rehaga siledaks nii et kalle jääks kraavipoole ja mingi nelja aastaga on tee korras. Ei tekki enam loikke. Põhiline ongi selle ürituse juures seisev vesi tee pealt minema saada.

[muska71]

täna laaditi harkus 1300 kärule,ca 200 kg laadisin bussi kongi ümber ja kodu poole ja ca tonn 14-32 kildu läks kui hundi kurku aga selleks korraks sai siledamaks.
mul siis veel 2 naabrit,ühed elanud juba mõned aastad ja teine äsja kolinud ja no täiesti ajudeta noored v8 katlaga maasturid perse all ja teina pill kummagil metsakolliks ja sügise sõna otseses mõttes songiti kolmanda naabri põld maasturitega üles.oma enda kodutee korrashoidmine paraku ei huvita neid,omal koduhoovis rulliti asfalt maha ja mina olen ainuke loll kes auke lapib,kahju oma autot löökaukudes lõhkuda.

kunagi aastat 20 tagasi elasin põllikas soode ja rabade vahel ja kruusateel ka iga kevade teatud kohad pehmed ja isegi sõiduauto vajus.täna seal asfalt maas ja ideaalne tee,mida tehti pehmete kohtadega ei tea,aga korras on.

[hulgus]

...


Silikaat sobib alumisse kihti täiteks, kui sillutisena panna, siis niiskus ja talv teevad paari aastaga killustikuks

...

Kas silikaadi killustikuksmuundumine on kogemus? Mul on paari auto seisu"pesad" olnud sellest ja ei ole mõne aastaga killustikuks muutunud. No autod on muidugi kerged ja väikesed ka.

käisid, nägid?
Ühe talve maapeal olnud silikaadid murenevad... maa sees olnud kivid enam-vähem.
Aga sügiseni oli veetase ka 20-30cm madalamal. Nüüd kui õuepealne kuiv on täitsa huvitav kuidas need mitmekümned tonnid elavad.

[tõnn]

Minul on lillepeenra ääred tehtud silikaadist, samotist ja punasest tellisest.
Killustikuks on muutunud ainult punane tellis.
Kasvuhoone põranda ladusin ka punasest tellisest, koorisin mulda ära tellise jagu ja alla läks nõukaaegne present, et loodus läbi ei kasvaks.
Kasvuhoones on ilusti säilinud, kuigi ei ole maapinnast kõrgemal.

[klemm]

Minul on lillepeenra ääred tehtud silikaadist, samotist ja punasest tellisest.
Killustikuks on muutunud ainult punane tellis.
Kasvuhoone põranda ladusin ka punasest tellisest, koorisin mulda ära tellise jagu ja alla läks nõukaaegne present, et loodus läbi ei kasvaks.
Kasvuhoones on ilusti säilinud, kuigi ei ole maapinnast kõrgemal.

Punane tellis muru sees pudenes laiali ca. viie aastaga,  kuigi siiani on aimatav rada veel näha.  Kasvuhoones veel lagunemis märke ei ole.   10x10 meetrit platsi ladusin koera kuudi ette,  punane, samott ja tavaline tellis kõik segamini. 10 aastat hiljem kõik veel alles. Vahest lasen survepesuriga junne seal laiali siis punasest nats tükke lendab.  Tellised on muidugi ka vanad taaskasutuses,  äkki sellepärast veel kestavadki.

[honkomees]

Punane tellis muru sees pudenes laiali ca. viie aastaga,  ... punane, samott ja tavaline tellis kõik segamini. 10 aastat hiljem kõik veel alles. Vahest lasen survepesuriga junne seal laiali siis punasest nats tükke lendab.  Tellised on muidugi ka vanad taaskasutuses,  äkki sellepärast veel kestavadki.

Vanad taaskasutuses ongi võlusõna, mul vedelevad ilma käes niipalju kui ma ennast mäletan, so ca 50 a, punased tellised, mis tehtud kohapeal tsaariajal ja ei mingeid lagunemismärke. Silikaat laguneb mõne aastaga ...

[muska71]

punane tellis sama lai mõiste nagu auto.tänapäeva pisut kallimad lode või aseri käsivorm või vat ja ka fat kestavad kah edukalt,aga ptt või vtt paraku mitte.

[Daff]

punane tellis sama lai mõiste nagu auto.tänapäeva pisut kallimad lode või aseri käsivorm või vat ja ka fat kestavad kah edukalt,aga ptt või vtt paraku mitte.

Hea tähelepanek. Millegipärast armastatakse kõik ühte patta panna kuigi nii silikaate kui punast tellist on erinevaid. 

"Erastasin" kolhoosi ajal silikaati mis väidetavalt olla venest tulnud. Tsirguliina kaubabaasist teda veeti.Sellega on tehtud ümber puukuuri müürilaadne ehitis kuna üks sein läheb umbes 1m jagu mäe sisse. Silikaadid on olnud nüüd 25 aastat julgelt üks külg maa sees teine looduse meelevallas ja ei mingit lagunemise märki. Kui oli vaja ühte nurka õgvendada siis raiusin nii-et tuli lendas. Kõvad kui kuradid. Samas kui teine erastamisele kuulunud partii silikaati millest sai tehtud korstna pits millest tuli läbi ei kä, iluasi lihtsalt, läks ammu ringitegemisele.
Vanad taluahju punased tellised mis olla väidetavalt pärit samast ahjust kust Sangaste lossi tellisedki on laotud õuekivina maha Otepääl ühe maja õue ja ilma lagunemismärkidetta on nad seal olnud juba sellest ajast kui ma kooli läksin ehk ca 50 aastat. Ainult läikima on kulunud.

Ja Võru punane kivi. Teadmata on mis märgistust nad kandsid aga üks suitsuahi läks killustikuks samas kui teine seisab jumalarahus ilmutamata lagunemise märke.

[Talupoeg taluja]

Vanad taaskasutuses ongi võlusõna, mul vedelevad ilma käes niipalju kui ma ennast mäletan, so ca 50 a, punased tellised, mis tehtud kohapeal tsaariajal ja ei mingeid lagunemismärke.

Kartulivõtu ajal vaatasin vahest ikka üle õla ja nägin kuidas punased tsaariaegsed tellised vups ja vups lendasid koos kartulitega põllule. Ei olnud neil häda midagi. Samuti on meil olnud nõuk. aegseid silikaate millest sai maa sisse suitsuahju alus tehtud. Peale lammutamist võtsin need uuesti üles ja läksid mujale kasutusse. Pea kolmkümmend aastat maa sees olnud.
T.

[muska71]

tänase päeva silikaati pidavat ka kahte sorti olema
1.tavaline odav see pida kõik kiruvad ja mis ahjus mingi suurusjärk8 tundi küpsenud.
2.kallim mingi 5€ kivi väidetavalt ja pidi ka kestma igal pool ja see kivi on ahjus küpsenud suurusjärk 48 tundi ja see pikk küpsemisaeg teebki asja kvaliteetseks.
ise pole näinud seda kallimat,aga targemad kes silikaadi tehasega viimasel ajal suhelnud räägivad ja toormaterjal millest kivid tehakse väidetavalt sama.

[diesel]

ohoh, polegi varem kuulnud, et silikaati ka küpsetatakse.
ja viis raha maksvast kivist pole ka kuskilt infi ette jäänd.
huvitav oleks kohe rohkem teemast teada saada.

[PlyVal64]

Autoklaaviti ehk küpsetati Männikul silikaat-tellist. Seda tehaske siiani. Klassikaline tihe pressi all kokkusurutud materjal. Ei lagune. Väga väike hügroskoopsus.

Samamoodi autoklaaviti ka silikatsiiti (silikaat-gaasbetoon) aga tehnoloogiline vahe (mingi alumiiniumi-põhine reagent) teeb selle hügroskoopseks ja murenevaks. Needsamad gaasimullid, mis annavad soojapidavuse, on ka suurim nuhtlus veega kokkupuutudes. Sestap oli Aravetel ka kohe kõrval pritspahtlitsehh SIPA, milelga majad kohe seest ja väljast üle krohviti. Nendel silikatsiitpaneelidel, kui veekindel kiht on maas, ongi omadus pudedaks muutuda, nagu ka gaaskureoonil elik Narva plokil. Maasees pudeneb kiiresti tükkideks. 
Seda Johanens Hindi leiutatud tehnoloogiat tuntakse täna Larpex'ina ja ei ole enam väga levinud. Ma ei tea, et täna kusagilt sikatsiit-tooteid saaks!

[13piisab]

viis raha maksvast kivist pole ka kuskilt infi ette jäänd.
huvitav oleks kohe rohkem teemast teada saada.

ksf muska täpsustab vast - silikaattellised on küll eri mõõtu, aga sellest "viieeurosest" teavad küll ilmselt ainult tema saunanaised

[tcumen]

....silikatsiiti (silikaat-gaasbetoon) .....

Silikaltsiit on täpne nimetus sel materjalil.
Energiamahukus on selle tootmise puuduseks, ka piiratud kandevõime. Mälu järgi ei lubatud sest materjalist üle kolme korruse ehitada. Toodeti nii suurplokke kui väikeplokke, eksperimentaalselt ka laepaneele, vähemalt Paliveres.
Sooja peab see matrjal iseenesest hästi. Kardab niiskunud peast külmumist, siis hakkab pudisema. Pudisema võib hakata ka praakplokk.
Ja kõvadus võib neil olla väga erinev. Mul on maja seinas selline ka olemas, millele sellele materjalile omaselt naela sisse lüüa ei õnnestu.

[PlyVal64]

....silikatsiiti (silikaat-gaasbetoon) .....

Silikaltsiit on täpne nimetus sel materjalil.

Nii on, l on vahel. Suur mure oli veel ka armatuur. Alguses ei värvitud seda ja niiskus jõudis igal juhul rauani ning hakkas roostetamine pihta. Hiljem taibati armatuuri värvida ja 80'te majad on juba OK. Tänaste tehnikatega oleks moodsad fiiberarmatuurid, näiteks basalt-fiiber armatuurid, tegijad. Energiamahukus oligi autoklaavimine, desintegraator ise nii hull polnud. Kui osataks soe ära kasutada, võiks jälle toota. Tsemendivaba ehitismaterjal oleks abiks küll. 
Äia-ämma korter ka sama klassika - KeTe 3-kordse 3-toaline  Silikaltsiit ise ka hea sest maja on kogu aeg hoitud korras, kõik korterid täis ja oma katlamaja ehk soe. Ahjah, ämmatütar tegi meie esimesel tutvumisaastal just sipa-pahtleid, õigemini oli laborant. Katsetas nakketugevust jms. KeTe korsten paistab ju köögiaknasse kätte...
Hindi geniaalsus on ikak meeletu tegelikult! Lisaks kortermajadele ju kõik Toomas-tüüpi majad ja ka muud väikeprojektid, mis siiani täiesti elatavad on. Kui sein on kuiv, on toas ka soe.

[muska71]

viis raha maksvast kivist pole ka kuskilt infi ette jäänd.
huvitav oleks kohe rohkem teemast teada saada.

ksf muska täpsustab vast - silikaattellised on küll eri mõõtu, aga sellest "viieeurosest" teavad küll ilmselt ainult tema saunanaised

ka mina pole veel näinud,aga kuulnud korduvalt ja mitte saunast,uurin kui info levitajale taas külla lähen.

[muska71]

räägiks pisut tee ehitusest.kodus õuel hetkel pori,autost tuppa ja vastupidi puhta jalaga ei saa ja sooviks asja parandada.pinnas tuleks kuhugimaani ära koorida ja siis jäme 16-32 kild peale,kas tuleb ka geotekstiil vahele panna?tee peab ka nii paaritonnist autot kandma.varasemalt on mullale peale freesasfalti ja peenikest kildu pandud ja nagu muti auku ja kasu miskit.eile bussiga parkimiskohalt lahkudes oli buss paigal ja kets käis all ringi....no kaua võib.