[alfredo]

Sõber uuris seda teemat hiljuti ja jõudis järeldusele, et kui just omatarbeks energiat ära ei kasutata, siis lihtsalt võrku tootmine, isegi koos selle toetusega, mida järgmise aasta lõpuni kuni 50-stele uutele paigaldustele makstakse, ei too suurt tulu ega midagi. Suuremal paigaldisel on võtmed kätte hind €=w pluss elektrilevi alajaam(ad)(2,3,4x50) pluss pangalaenu intressid. Suures plaanis, kui miski väga peesse ei lähe, siis oli paarikümne aasta piires suhteliselt nullmäng. Ja siis hakka jälle otsast peale. Kasulik riigile, rahapöörajatele ja labidamüüjatele.

[Aspelund]

Siin üks õpetlik lugu: https://www.bbc.com/news/uk-england-49566130

A.

[taavi]

praktikute kogemusi. Nüüdseks paneelide maht palju suurem ja tuulikut ka pole

http://wandyarhol.com/pages/selgase-elektrifarm/

[alfredo]

Inglise värk näeb välja kui klassikaline kirby tolmuimeja sundmüük vanainimesele või muidu veidi tuhmile. Sellist asja on ikka juhtunud. Loogiliselt võttes ei anna kuue paneeliga ja 12€ tonni maksnud süsteemi muudmoodi kuidagi välja vabandada. Nüüdsel juhul võib lisada, et võidavad veel pankrotihaldurid ja võlgade välja pressijad, lisaks eelnevale triole.

Sellise antimajandusega võrreldes on kohalik miljonäär kindlasti võidumees. Kuigi ei paista ka sealt kuskilt eriliselt positiivset rahavoogu tulemas. On lootus et ehk ühel päeval, aga kui kümne aasta pärast peab vahetama inverterit, siis jälle mõnd kustunud paneeli, mis üldise voo alla viib jne. Maapaigaldus on kallis just spetsiifilise alusraamistiku tõttu, mida odavamast materjalist(puit) ette nähtud teha ei ole. Vähemalt võrguga ühendatud jaama puhul. Ja jälle tuleb välja omatarbe osa vajadus tasuvuse tõstmiseks. See on üks põhiline asi.

Samas oli hiljaaegu uudis, et Kasastanis või kuskil sealkandis võitis üks välismaine firma suure päikesepargi hanke hinnaga 0.07€=kW. Sellist numbrit võiks pigem käsitleda väikese meeleheana valitsevale klannile mingis muus vallas, arvatavasti maavarade võõrandamise kontekstis. Stiilis, et maksad valvurile pudeli õlut kärutäie liiva väravast välja kärutamise eest, aga tegelikult pole sul seda vajagi, hing ihkab hoopis käru.

[Daff]

Ma seda päikesepaneeli teemat nüüd tudeerinud  nii siin kui sealpool internetti. Enamus ehitab neid päikesejaamu sooviga kasumit teenida. Aga kui tagasi ostad siis jah enam teenimisest rääkida ei saa. 12000 kWh kuhugile tallele panna ka ei õnnestu. See on mu aastane elektritarve hetkel.
Omal liikus mõte selles suunas, et kui ma saan küttega seonduvad kulud aasta lõpuks nulli siis on juba ok, las see tavatarbimine jääb nagu on.

Selle mõtte pani mul üks tuttav liikuma kellel omakorda tuttav pani katuse paneele täis ja toodab aasta läbi särtsu ja kütab maja elektriga. Esimese aasta lõpuks oli tulemus selline, et maksis 60 euri juurde tasaarvelduse korras. Hetkel on tellimus sisse antud, et tuttav oma tuttava liistule tõmbaks ja oma andmed avalikustaks, et kui palju paneele, mis tootlikus ,palju küte voolu tarbis jne.

[aavu]

Kas suve jooksul toodetud särtsu õnnestuks mingi hiiglakoguse vee soojendamiseks kasutada? Talvel hea selle veega tuba kütta. Mingi maaalune isoleeritud mahuti? Või mitu.

[kass]

Näide elust. Paigaldatud 170 kW paneele, inverterite võimsus kokku 150 kW, maksimaalsed päevatootlikused on olnud 1200 - 1300 kWh ööpäevas (ehk siis ikkagi päevas) juunis - juulis. Kuutootlikused on olnud laias laastus (2019/2018)

jaanuar - mitte s..tagi, max päeva toodang 9 kWh
veebruar - 3000+ kWh
märts     - 12000 kWh
aprill      - 25000 kWh
mai       - 24000
juuni     - 30000
juuli      - 25000
august  - 22500
septenber - 15000 (2018 - 13500 kwh)
oktoober  - 5500 (2018 - 7000 kWh)
nov. 2018 - 1200
dets. 2018 - 300

Paneelid on katusel küllaltki väikese nurga all ja paigaldatud nii, et max tootlikus oleks keskpäeva kandis. Jaanuar/veebruar oleks lumetörjega või suuremapaigaldusnurgaga andnud veidi parema toogangu.

[Mat]

Mida targemad arvavad, kas ühte süsteemi on mõistlik ühendada paralleelselt mitu erineva võimsusega päikesepaneeli? Kõik paneelid on 12 voldise pingega, aga nad asuvad natuke erinevates kohtades (on võimalik olukord et mõni paneel on päikese käes, aga samal ajal mõni paneel on varjus). Samas oleks need paneelid erineva võimsusega.

Küsin sellepärast, et näiteks erineva suuruse ja vanusega akusid pole mõistlik korraga samal masinal kasutada, vana aku rikub nii ruttu ka uue korraliku aku ära. Aga kuidas on lood päikesepaneelidega?

[Basilio]

Paneelidega ei tohiks probleemi olla. Igal paneelil on selja peal karbis diood, mis ei lase tal vooluallikast koormuseks muutuda. Kui paneelil ühisüritusse midagi anda pole, siis istub lihtsalt vagusi.

[olli]

Paralleelselt on ok, kui pinged klapivad. Jadamisi hakkaks väikseim paneel teiste paneelide võimsust piirama. Sama juhtub näiteks siis kui on 10 paneeli jadamisi ja ainult ühele paistab vari peale.

[Basilio]

Märkus õige. Lugesin küsimust liiga pealiskaudselt ning jäi mulje, et süsteem 12V ja ei hakanud asja keeruliseks ajama. Jadaühenduses on ühesugused paneelid ning -valgustingimused tõesti olulised.
Tulevikus on endalgi kavas 12V pealt 24V peale kolida, seda peab paneele juurde muretsedes silmas pidama. Ehk siis paneele tasub osta paarikaupa et sümmeetria säiliks.
Enne tuleb mul aga katus vahetada. 

[indrek1000]

Minu keldrikatusele veetud paneelid ja nende jälgimisest niipalju, et lineaarmootorid pärast pikka seisu enam ei toimetanud. Ja keller va nahk täitus 60 cm veega, mis tegi asja keeruliseks.

[viplala]

Paralleelselt on ok, kui pinged klapivad. Jadamisi hakkaks väikseim paneel teiste paneelide võimsust piirama. Sama juhtub näiteks siis kui on 10 paneeli jadamisi ja ainult ühele paistab vari peale.

Teoreetiliselt, juhul kui varjus olevale paneelile jookseb teistelt paneelidelt + ja - peale, peaks hakkama see paneel põlema ehk tarbima, sest päikesepaneeli näol on tegemist põhimõtteliselt diooodidega. Valgus mis päikesepaneelilt tekib peaks olema infrapuna.

[tiit]

Ammu pole siin foorumis käinud, aga selle teemaga on nüüd pisut kogemust. Minu kodune päikesejaam on 54 x 325W =17,55 kW paneeli ja 17kW inverter. Tänaseks töötand poolteist aastat ja esimese aasta tootlikus 20MWh suht täpselt. Aprill, mai, juuni, juuli ca 3MWh iga kuu, august 2,5 märts ja september 1,3. Nov, dets, jaan pole mõtet rääkida.

Tasuvusest: Jaam maksis 19k millest 11k maksin ise, ülejäänu oli toetus. Esimese aastaga sain sellest tagasi 2600 (2000 oli tavaline aastane elektriarve + 600 jäi veel plussi). Sinna sisse on arvestatud kõik elektri müügi-ostu tulud-kulud. Lihtne arvutus näitab et 5 aastaga peaks kõik tagasi olema isegi kui aastad pole vennad.

Hinnad: Võrku müües on börsihind (tunniarvestusega) miinus 0,1 senti + rohelise energia tasu
Võrgust ostes börsihind pluss 0,1 senti + kogu see kabla mis kõigil.

[tiit]

Paralleelselt on ok, kui pinged klapivad. Jadamisi hakkaks väikseim paneel teiste paneelide võimsust piirama. Sama juhtub näiteks siis kui on 10 paneeli jadamisi ja ainult ühele paistab vari peale.

Teoreetiliselt, juhul kui varjus olevale paneelile jookseb teistelt paneelidelt + ja - peale, peaks hakkama see paneel põlema ehk tarbima, sest päikesepaneeli näol on tegemist põhimõtteliselt diooodidega. Valgus mis päikesepaneelilt tekib peaks olema infrapuna.

Varjude jaoks on solaredge süsteem välja mõeldud. Väga hea jälgida ka üksikute paneelide tööd

[tiit]

Ehk siis ksf! Tiidu postituse moraal on see, et asjal on üldjuhul jumet siis, kui saad soetustoetust ja taastuvenergia tootmise tasu. Aga neid pole väikestel tegijatel üldiselt võimalik saada ja mida edasi, seda vähem (praeguse suunaga). Ilma nende rahadeta erilist mõtet asjal pole, kui just ei ole mingi eriline lisafaktor, mis asja tasuvust kallutaks.

Taastuvenergia toetust saavad praegu just väikesed ja toetust saab eraisik kredexist. Kes ei taotle sellele loomulikult pakkuma ei hakata. Ja loomulikult on tasuvusaeg seda lühem, mida rohkem suudad energiat ise kohapeal ära tarbida

[olli]

2600 eur tulu teeb MWh hinnaks 130 eur kui toodang oli 20MWh. Isegi kui 100% energiat kohapeal ära tarbida, tundub see hind natuke liiga hea. Kusagil arvutuses peab viga olema. Reaalne oleks umbes poole vähem.

[tiit]

2600 eur tulu teeb MWh hinnaks 130 eur kui toodang oli 20MWh. Isegi kui 100% energiat kohapeal ära tarbida, tundub see hind natuke liiga hea. Kusagil arvutuses peab viga olema. Reaalne oleks umbes poole vähem.

2000€ oli igaastane elektrile kulunud raha enne oma jaama püstitamist. Tõenäoliselt oleks see täna juba rohkem. Arvutusesviga ei tohiks olla.

[olli]

2600 eur tulu teeb MWh hinnaks 130 eur kui toodang oli 20MWh. Isegi kui 100% energiat kohapeal ära tarbida, tundub see hind natuke liiga hea. Kusagil arvutuses peab viga olema. Reaalne oleks umbes poole vähem.

2000€ oli igaastane elektrile kulunud raha enne oma jaama püstitamist. Tõenäoliselt oleks see täna juba rohkem. Arvutusesviga ei tohiks olla.

Järelikult oled mingil põhjusel elektri eest kõvasti üle maksnud. Fikseeritud hinnaga pakett äkki? Mul on pikaaegne keskmine tarbitud elektri hind, reaalselt arvete alusel, kõik koos võrgutasu, elektrihinna, aktsiisi ja käibemaksuga umbes 120 eur/MWh. Ehk see oleks maksimaalne võimalik tulu eeldusel, et kogu toodetud energia oleks kohapeal ära tarbitud. Kuna aga kõike ära tavaliselt ei tarbi (võrku müümisel tuleb hinnast ju käibemaks, aktsiis ja võrgutasu maha võtta ja alles jääb pigem ~50eur/Mwh) ja öösel vaja võrgust juurde ka osta, siis reaalne keskmine tulu ei saa kindlasti tulla 130 eur/MWh.

Abi oleks muidugi kui avaldaksid ka kogu tarbitud energia hulga, võrgust ostetud energia hulga ja võrku müüdud hulga. Lisaks juba mainitud toodetud energia hulgale.

[edvard]

Tere.

 Siit teemast on austatud ksf. Kass i  põhjalik kirjutis eemaldatud , kas käis kellelegi valusalt "maksa" pihta ?
See siin on osake Eesti tehnikaajaloost .

Edvard .