USAs juba tükk aega vesinikuautod müügis, aga probleem sellest, et majanduslikku mõtet pole. Vesinik on kallis ja tanklavõrk on hõre. Tasuvus pidi lähemas perspektiivis tõenäoline oleama aga suuremate sõidukite (bussid, veoautod) puhul. Hetkel on see Mirai selline elustiili auto nagu elektriautod seda on.
(Seda postitust muudeti viimati: 23-01-2020, 11:36 AM ja muutjaks oli mossepower.)
(23-01-2020, 10:49 AM)stennadi Kirjutas: USAs juba tükk aega vesinikuautod müügis, aga probleem sellest, et majanduslikku mõtet pole. Vesinik on kallis ja tanklavõrk on hõre. Tasuvus pidi lähemas perspektiivis tõenäoline oleama aga suuremate sõidukite (bussid, veoautod) puhul. Hetkel on see Mirai selline elustiili auto nagu elektriautod seda on.
Vesinikautode väljatöötamise üks paralleeleesmärk on justnimelt odava ja rohelise vesiniku tootmine. Seda siis vee elektrolüüsi läbi nt. päikese, tuule v. hüdro elektrienergia ülejääkidest.
Ideaalplaan olekski selline, et kui toimub elektrienergia ületootmine siis see suunatakse vesiniku tootmisesse, millest saab vesinikuautosid tankida v. siis teistpidi jälle elektri kätte kui nt. elektrienergia lühiajaline alatootmine on.
Praegu muidugi toodetakse vesinikku üldiselt maagaasist ning rohelisust mina siis väga hetkel ei näe. Samas saaks ju kindlasti välja töötada "rohelise vesiniku" indulgentsid vesinikautodele analoogselt elektriautodega, mis paberite järgi võrgust ainult "rohelist energiat" tarbivad.
Vesiniku probleem on madal efektiivsus. Vesinikku tootes, transportides jne läheb ümmarguselt võttes kaotsi umbes pool sisse pandud energiast. Ning kütuseelemendi kasutamisel sõidukis läheb sellest poolest veel pool kaotsi. Kokkuvõttes on efektiivsus võrreldav sisepõlemismootoriga. Seepärast tasubki ta ära peamiselt sellises olukorras, kus on palju energiat odavalt käes, millega midagi peale pole hakata. Näiteks Islandil on seda geotermaalenergia abil toodetud. Päikesepaneelide ja tuulikute osakaal maailmas veel nii kõrge pole, et tohutuid ülejääke tekiks. Aga mingil hetkel tulevikus äkki tõesti. Kui aga energiat üleliia ei ole, seni akude laadimine ikka tõhusam.
Sõber just eile kirjeldas oma viimast reisi Rootsist Hollandisse elektiautoga. Pead ikka päris kõva planeerimise meister olema ja närvikava ka hea. Hotelli vaadates pead nüüd ka jälgima,kas seal on võimalik särtsukat laadida. Ja mitte ainult. Osadel on olemas 1 või 2 kohta laadimiseks ja see on kõik. Oma laadijat kusagile stepslisse panna ei tohi. Mõnes kohas antakse kohe mingi loenduriga jupstük sulle ja pista aga stepslisse ja lae oma laadijaga kui punktid hõivatud. Suurte poodide parklates kus on suuremad laadimiskeskused on paljudes piiratud laadimise aeg max 30 minutile. Ja sama mingi kaardiga? ei saa kohe uuesti samas jaamas laadimist alustada. Ehk juba tekkimas väike probleem vist. Niikaua kui neid vähe on pole hullu. Ehk kui toimiksid sellised patarei vahetuse jaamad nagu hr. Musk kusagil demos, oleks asi palju probleemivabam. Aga no krt pedaali põhja vajutades unustad hetkeks kõik need mured (vähemalt Tesla selle ludicrous mode peal).
Särtsukad on lahedad igaljuhul. Kas nad just päris planeeti päästev tulevik on,tundub kuidagi kahtlane.
Kas Eestis kusagil ka vesinikku juba muidu tankida saab,või peab selleks Soome sõitma?
Kõik abistavad tegevused orkide arvukuse vähendamiseks. 4x4 ja muude vajalike autode korrastamine ning kõiksugu eriprojektid.
MTÜ Toeta Ukrainat EE522200221082095744 Swedbank`is ja märgusõnaks (Autod Viimsist rindele)
Aga lisaks on viimasesse artiklisse ka lisatud: ...nüüdseks leitud projektile Eestist uued elluviijad ja Euroopa Liidult on taotletud pikendust. Esialgse kava järgi peaks projekt olema teostatud tänavu suveks.
Elame näeme, et kuidas siis seekord vesinikutanklaga läheb.
Mina ei usu ka vesiniku võidukäiku. Reaalselt on see ikkagi üks elektrienergia salvestamise viis, autos tehakse ju kütuseelemendiga vesinikust elektrit. Hetkel on tavaaku ees plussiks "laadimise" kiirus aga akutehnoloogia arenedes ei näe väga tulevikku sellel.
(Seda postitust muudeti viimati: 23-01-2020, 15:08 PM ja muutjaks oli mossepower.)
(23-01-2020, 14:46 PM)Mart Laanelepp Kirjutas: Mina ei usu ka vesiniku võidukäiku. Reaalselt on see ikkagi üks elektrienergia salvestamise viis, autos tehakse ju kütuseelemendiga vesinikust elektrit. Hetkel on tavaaku ees plussiks "laadimise" kiirus aga akutehnoloogia arenedes ei näe väga tulevikku sellel.
(23-01-2020, 14:46 PM)Mart Laanelepp Kirjutas: Mina ei usu ka vesiniku võidukäiku. Reaalselt on see ikkagi üks elektrienergia salvestamise viis, autos tehakse ju kütuseelemendiga vesinikust elektrit. Hetkel on tavaaku ees plussiks "laadimise" kiirus aga akutehnoloogia arenedes ei näe väga tulevikku sellel.
Vesinikku saad ka ju tavasisepõlemismootoris põletada (gaas nagu CNG või LPG), heitmed eriti puhtad. Kas ja kui palju mootorit ümber tuleb ehitada paraku ei oska öelda.
Idiootidega pole mõtet vaielda - nad veavad sind enda tasemele ja lajatavad siis kogemusega /Iid-Tõstamaa/
Anna väikesele inimesele veel väiksem võim kätte ja ta arvab kohe et on Jumal taevas (või mode foorumis...)
Riis kasvab vee all, liivsavipinnasel, mis on kaunikesti kõva ja kandev. Küll libe. Seetõttu saab kasutada haardekrihvidega kettaid kummirehvide asemel.
Vee peal need ei püsi, veekiht on 10-30 cm ja all enamasti kandev pinnas. Mõnikord, kui satub pehmem koht, vajub oma raskusega lõpuni...
Kõvakattega teele mõjuvad säärased asjad hävitavalt. Aga enamasti kasvab riis säärastes kohtades, kus niisugused pisiasjad ei ole ... päevakorral.
Siia teemasse pole nii ammu postitatud.
Loodan, et järgnev ka siia sobib.
Olen viimasel ajal mitmel korral peale sattunud ühe kopamehe toimetamistele.
No on ikka osav kutt: