[diesel]

meetrise lõhkumine on kiirem ka kui pliidapuu pikkuste pakkude sipsimine.
põhjanaabrite juurest üks meetriste tegemise film ka vaatamiseks.

[video=youtube]http://https://youtu.be/CagySDF21FQ[/video]

krt, mina ei oska korralikult videot panna. eelvaates on, aga postituses mitte. no ehk saate ikka filmi vaadatud.

[aavu]

https://youtu.be/CagySDF21FQ

Vaatasin veel paar videot edasi, ilma helita. Tekkis küsimus, miks lehtpuu ühtpidi ja okaspuu teistpidi riita laotakse? Seni olen teadnud ainult koor ülespidi aga hiljuti õpetati koor allapoole laduma. Ega elus palju pole tulnud puudega tegelda, enne sõjaväge ongi suurem kogemus, pärast keskküttega elamised olnud viimased 50 aastat.

[viplala]

See metsas kuivamine on just oluline nüanss, sest pikemaid puid on kordades lihtsam riita laduda. 

Ehk siis kokkuvõttes on õigetes tingimustes tegemist vägagi nutika, aega ning vaeva säästva lahendusega. Miks seda peaks lolluseks nimetama? 

Puid riidastatakse lõhutuna ja õiges pikkuses kuna nii kuivavad kiiremini. Et hakata pärast riidast puid võtma ja uuesti mõõtu lõikama, no tule taevas appi. Ma vaatasin huvi pärast mis saksas meetrise ja jupitatud puidu hinna vahe on. Ei ole hinna vahet. Kui inimene ostab endale koju meetrise puu ja hakkab seda ise tükeldama, selle asemel, et osta kohe mõõdus puu, siis on ta lihtsalt lammas või on tal väga igav. 

Selle aparaadi üks suur viga on ka see, et sinna läheb sisse üsna mõõdus kaigas, ehk siis meetrine ón vaja kõigepealt halgudeks teha ja alles siis saab masinasse toppida. Terve selle süsteemi printsiip on vigane, algusest lõpuni, alates puu langetusest kuni selle kuradi meetrise jupini. See, et siin eestis mingi vandi kilkama paneb, ei tee sellest baieri pasavabrikust veel normaalsust. Oleks tegemist erandiga, näiteks nagu sul võibolla seal kraavikaldalt vaja puid teha, ka siis ma leiaks parema aparaadi selleks, aga et terve suur maa on ära keeranud oma meetriste kaigastega... Ma tõsiselt loodan, et meil siin on inimestel väheke kauemaks seda oidu peas enne kui heaoluühiskond viimsegi kaine mõistuse segi keerab.

[mlsluik]

See baieri pasavabrik toodab paraku väga häid premium klassi sõidukeid mida hinnatakse nii siin kui sealpool lompi,seega raske on arusaada mille alusel liigitatakse üks maailma juhtivaid autotootjaid pasavabrikuks      Ise küll ühegi sellisega hetkel ringi ei vura kuid siiski, mis on siis teie arvates üks hea auto ja õige autotootja? 

Lähen võtan ühe õlle külmikus ja tagasi tulles tahaks juba lugeda et kes millega ise sõidab, kirjutage juba siis mida arvate bensiini ja diiselmootoritest, ja võiks üldse süviti minna, kas uus on parem kui vana, kas manual või automaat...  ja otseloomulikult rääkige mida teise ksf sõidukitest arvate, kas on tegu heade masinatega või tuleks need välja vahetatda hoopis teistsuguste ja veel paremate vastu...

Kui juba arvamiseks läheb, siis lisaks sõidukitele paneks sama soojaga linn vs maa, korter vs maja, kass vs koer(meil siin vist koera pole, hundu on), pragu vs prigu, trepp vs lift, taevas vs põrgu, ekre vs maailm, kummita või kummiga, hitler vs stalin, püha õde või prostituut, papakoi või paabulind, auto või moto jne

... ja õlle juhtus olema Nippel, kas hea valik? Või härradele alla saaremaa tuuliku pole sobilik? Või tuleb praegusel ajal ainult Corona õllet mekkida?

[muska71]

mnjah. Ma olen ka mitu aastat sel moel puudetegu optimeerinud, et märg materjal 70cm halgudena ahjupuudeks, aasta kuivab, siis sisse ja alles kuuri all vastavalt tegelikule vajadusele saab peenemaid halge pliidi ja saunaahju jaoks pooleks lasta. Mis tähendab seda, et mets-riit-kuur marsruudil on vaja oluliselt vähem saagi ja kirvest tarvitada. Talgute korras jõudis pooleteise päevaga vedada metsast niipalju tuulemurdu ja metsakuiva välja, tükeldada ja lõhkuda, et teise päeva pärastlõunaks oli 25+ ruumine paks margareeta üles laotud.

meil tehti vene ajal niisamuti metsas saeti meetri peale,lõhuti ja riita,et metsnik saaks üle mõõta ja siis koduvedu ja kodus riita.riida kõrgus oli ca 3m ja aasta paari pärast riidast rehealla ja koheselt kreissaega 50cm ahju ja 25 cm pliidile.sisse vedasime suvel kord aastas.

[vant]

Taaskord midagi sisse söödud ja arvatakse ennast kogu maailma tehnikast üle kunn olevat. Sakslased on lollid, saksa tehnika pask, suisa kõlbmatu. Vat teen oma T 74-st hiina nurgaanduritega metsatõstuki, siis alles maailm näeb.

[Daff]

Vaatasin veel paar videot edasi, ilma helita. Tekkis küsimus, miks lehtpuu ühtpidi ja okaspuu teistpidi riita laotakse? Seni olen teadnud ainult koor ülespidi....

See koor ülespidi ladumine väidetavalt kuivatab puud paremini. Ise arvan, et see rohkem teoreetiline lähenemine.  Ehk suvel päikese käes tõesti kuivab kiiremini aga puu kuivab nii või naa täpselt nii kuivaks kui on ümbritsev õhuniiskus. Õhukuivaks ühesõnaga. 
Vihma korral koor allapoole on kui käsn, ükski tilk ei lähe mööda aga koor ülespidi jookseb vesi läbi riida aga puu seda sisse ei ima.

[alrad]

Käsitööd on selle küttepuude sutsuga tõesti.Metsas maha, transport koju ja kõik see ülejäänud kamm.Metsaalune puhtaks teha. Peale lõhkumist jäävad poole suveni hunnikusse ja siis katuse alla riita laduda.
Kuna kuuseürask on metsas laamendama hakanud, tekkis vajadus natukene rohkem metsahooldusega tegeleda.
Trossiga veo vahetasin haarats Hevo 1500 vastu. Ilma jäin nüüd käru vedamise konksust, mis varem oli tagasaha küljes. Võitsin aga mugavuses ja paremas virnastamises.

[Meelis2]

Ma olen ka juba 50 aastat kuulnud et puud peavad ikka vähemalt kaks aastat kuivama ja enne ei tohi ahju panna. Kunagi võeti ühe juba aastaid manalameheks oleva toreda metsavahi juures õhtusel viinavõtmisel see teema üles ja temapoolne seisukoht oli selline: Puid pidi mitu aastat leotama ja kuivatama sellepärast et siis kui ahjudel ei olnud korstnaid oleks puu juba nii pehkinud et ei anna enam sädemeid. Kui järele mõelda siis asi klapib- hoia puuriita paar aastat lageda taeva all kus vaheldumisi vihm ja päike ja saadki kergelt pehkinud puud. Samas korstnapühkijate koolitusel jagunesid mehed arvamusega pooleks aga kummalgil poolel polnud tegelikult ühtegi loogilist argumenti peale sellesama pehkinud puu teooria.

[muska71]

pehkind puu ju ei anna enam sooja.

[vwt2]

Ma olen ka juba 50 aastat kuulnud et puud peavad ikka vähemalt kaks aastat kuivama ja enne ei tohi ahju panna. Kunagi võeti ühe juba aastaid manalameheks oleva toreda metsavahi juures õhtusel viinavõtmisel see teema üles ja temapoolne seisukoht oli selline: Puid pidi mitu aastat leotama ja kuivatama sellepärast et siis kui ahjudel ei olnud korstnaid oleks puu juba nii pehkinud et ei anna enam sädemeid. Kui järele mõelda siis asi klapib- hoia puuriita paar aastat lageda taeva all kus vaheldumisi vihm ja päike ja saadki kergelt pehkinud puud. Samas korstnapühkijate koolitusel jagunesid mehed arvamusega pooleks aga kummalgil poolel polnud tegelikult ühtegi loogilist argumenti peale sellesama pehkinud puu teooria.

Pesemisest ja poleerimisest ei tea.Aga seda võin küll õelda,et nn.metsakuiv on põhk võrreldes paar aastat riidas varju all olnud puudega.Endal lisaks
veel aeg keldris katla kõrval.Kulu vahe pakun 25-30 prossa.Niinimetatud kevadistest kuivadest puudest parem ei räägi.

[Meelis2]

Vähemalt Kesk-Eestis olid puuriidad ajalooliselt ikka lageda taeva all, puukuurid hakkasid tekkima kuskil 70-date alguses. Mäletan kui vedasime vanaisaga kuivi puid sügisel rehe alla ja pool küla oli aia peal rinnuli ning aasis ja irvitas mismoodi krdi kulak on nii laisk et enam ei kõlba puidki õuest tuua
Ja ega neil õues hoitud puudel ju mingit katet ega katust peal ei olnud, ikka lageda taeva all. Polnudki midagi peale panna ja kõik muud katusega kuurid olid kas heinte või põlluriistade tarbeks.

[honkomees]

Vähemalt Kesk-Eestis olid puuriidad ajalooliselt ikka lageda taeva all, puukuurid hakkasid tekkima kuskil 70-date alguses. Mäletan kui vedasime vanaisaga kuivi puid sügisel rehe alla ja pool küla oli aia peal rinnuli ning aasis ja irvitas mismoodi krdi kulak on nii laisk et enam ei kõlba puidki õuest tuua    ...

tohoh pelet, mul oli kuur ikka 19. sajandist pärit nagu muudki hooned peale elumaja, mis 1915 ehitet ja 1920. aastete lõpust pärineva keldri. See õnnetu kuurike 6x8 m sai hukka 2002, kui viltuvajununa üles tungisin, lõpetada ei jõudnud ja siis pidin lähetusse minema ja tagasi tulles oli äiksetorm ta pikali lükanud ...
P.S. Äärmises riidas olid meetrised kasepuud, sellised 20x20x20 cm haluküljega, millesele sobivat ahju küll ei majas ega rehetares ei olnud, aga võis olla selles 1915 maha  põlenud majas ...

[pen.skar]

Kui keegi õpetaks ümmarguse puuriida tegemist. Lätimaa lähedal aga pole peale juhtunud. Sõidaks või õue ja pakuks end päevaks sulaseks.  Puukuur on mul niigi täis- lõhkuja, suur ja väike kreissaag, multicar, pliidipuud kauplusest korjatud vineerlaadikutes püstakil ja maast laeni riidas. Ahju, grillimispuud hoian piki piiriaeda õues riitades. Või mis riidad. Lihtsalt 1½ " kahemeetrine toru ees püsti. Allaotsa jalaks keevitatud vana randaaliketas. Tagumine toru tsut pikem, nii 2, 25m, ka seisab kettal. Pealt ühendan  nr 50, pigiplaadi pikkuse nurkrauaga. 2 tk raame, on riidaotsad olemas. Peale kinnitan rooviks 5- 6 m lauad. Ja sellele laineline pigiplaat. Languse jätan lõunapoole. Ka ehtustel väljavahetatud vihmaveearenni kinnitan etteäärde. Nii  on vesikaarest vihmal vähem võimalust puud taas märjaks teha. Riidaaluseks 6 rida vana tellist, silikaatkivi. kolmikriida otsast roovilauad u 80 cm üle. Siis saab väljapoole riidaotsa raami ristriida laduda. Üks mahutab ca 18 ruumi 50 cm`seid halge. Praegu 3 sellist kaetud kolmikriita paarimeetrste vahedega piki piiriaeda plus kuuri räästaalune riit.  Kolm ahju, kaks kaminat- 14 kun 15 ruumi aastas. Kaks puupliiti leiavad vähe kasutust. Ikka mikrouunid, el.pliit söögitegemisel, õhuküte sahistab 16 kraadi peal. Hüppab 23 kraadi peale, kui keegi linnast moblaga käsu annab. Lepik ülepõllu. Saared hakkavad maha tulema- juuri üldse pole. Nii tõbised et tohi kojugi tuua?

[Jahimees]

Kui keegi õpetaks ümmarguse puuriida tegemist...

Minu arvates pole välised puuriidad olenemata nende vormist eriti mugav lahendus ja just selle katmisega tegelemise pärast. Seepärast teeksin sellises olukorras ikkagi mingi natuke suurema katusega varjualuse.
Ja teeksin selle ehitise nii suures ulatuses, kui võimalik, euroalustest - mingeid pikemaid juppe on sidumiseks/sarikateks muidugi ka vaja.
Olen ka Eestis viimastel aastatel mitmes kohas näinud puukuure, mis koosnevad valdavalt kaubaalustest  ja kui ehitaja sirge seina olemust mõistab, siis näevad need ka täiesti viisakad välja. Googelisse nt. wood shed from pallets  ja on näha kõiksugu erinevaid lahendusi.

[Peeter2]

Mingit suhteliselt koledat kuuti oma õuele ei taha. Puuriit on kuidagi loomulikum. Katmiseks kasutan vana eterniiti, kord aastas neid plaate vedada pole seni eriline tüli olnud.

[ahtos]

Ümarat riita tuleb laduda niimoodi et katmise vajadus puudub.Kahe pulga ja nööri abil ring maa peale,alla midagi mis tõstaks puud maast vähe kõrgemale ja halgudega ringiratast laduma.Tavariidaga võrreldes muidugi nikerdamist ja sobitamist rohkem ja kui liiga suure diameetriga teed ei kuiva sisemised ära ning kuivad halud vaja ikka kuurialla viia,sest lahti võetud hunnik ei ole enam vihmakindel.

[Daff]

Kohati kisub jutt ulmevalda. Aga mägieestis on olnud puukuur küll ammustest aegadest olemas. Mul 8x6 puukuur aastast 1927 ja taluaidaga ühte vurfi. 
Ja paar aastat riidale lageda taeva all ei tee midagi. Pehkima läheb puu siis kui lepp või kask suvi aega maas heina sees vedelevad. Kui neid vähe riidalaadsesse moodustisse kuhjata on mure murtud. 
Omal metsaalune kõik riitu täis. Aluspuu alla, riit peale ja meetrine kileriba peale. Puu kõliseb all.
Korra üle paari aasta teen talgud ja tõmban puukuuri metsa alt puud. Puhkuse ajal 3-4 päeva tööd.

[PlyVal64]

Mul 8x6 puukuur aastast 1927 ja taluaidaga ühte vurfi.

Ma pakun, et peldik on äkki isegi hilisemast ajast!
Eks see puukuuri tema on rohkem talu jõukusega seotud sest mistahes ehitusmaterjal oli kallis ja/või vajas oma metsa/kiva ning hulga tööd. Eesti talumees ei ehitanud omale tiigikaldale lehtlat, kus perenaine saaks päikesevarjuga iluleda... Kes suutis, see tegi nii puukuuri kui peldiku, enamus käis ikka õunaaias zital ja küttepuud olid väljas kuhjas/riidas. Ega seegi pole lõpuni selge, mis ajast linnades agulitesse puukuurid tulid või kus üldse kunagi 19.sajandil talvist kütet hoiti.  

Isegi Wabariigi aegsed üürimajad Nõmmel või ka Kesklinnas ei evinud puukuure vaid puude jaoks oli kelder. Kui Tartus on legendaarsed 2-kordsed kuurid, siis meil siin midagi sarnast pole. Isa sünnikodu, 1936 ehitatud üürimaja Nõmmel, evis iga korteri iseenda poolt suvaliselt ehitatud kuure, mis olid jubedad ja tegelikult illegaalsed! Brikett oli keldris. Sõbral sama ajastu 2 üürimaja Bussijaama lähedal, piltidel ja mäletamsiel olid ka õues puukuurid kuid ka need olid ebaseaduslikud ja taastamiseks luba ei antud. Ja nii ongi, et kui oleks ahjuküte alles, peaks õue puuvirnad tegema sest kortermaja keldris enam põlevat ainet ka hoida ei tohi.
Ehk ring on täis: kunagi väidetavalt käidigi ja osteti/toodi küte tuppa ja seda tehti pidevalt. Täna on lihtsam - ostad statikast võrguga kaminapuud kaasa. 
PS: ise elan Taadi poolt 1923/24 omaenda pere härrastemaja teenijamaja-saun-puukuuriks ehitatud hoones  Eraldi oli veel pesuköök-kelder-ladu-puukuur teoreeetilisele teenijale, keda meie majas pole olnud.  Ka see on tänaseks täiesti uus ehitatud ja soojapidavaks saadud   Aga tundes Nõmmet päris hästi, siis ega ei ole Glehni aegadest maju ja nende uhkeid puukuure. Ehk see on päris põnev teema, see puukuurindus.

See, kuidas metsa tehti ja millega koju veeti - käsisae ja hobusega - on ju teada  Tavaliselt ruunaga  Ja peenemat löödi kiiniga ning tassiti haokubud koju seljas. Oli karm värk küll...

[Daff]

Ehk see on päris põnev teema, see puukuurindus. 

Peldik antud teemas päevakorda ei tule kuigi taluga kaasa saadud peldik oli ehitatud heinaküüniga kokku, nii et sama vana kui talu. Mediteerisid hommikul ja vaatasid läbi mürsukillu aukude mis õues toimus.
Aga niipalju kui mina olen aru saanud siis puutagavara hoiti maal ikka varju all. Kas rehenurgas või mingi kuurilobudiku all. Vanaema jutust on meeles, et puid, hagu  ja põllutööriistu hoiti vaaguses. Mäekaldasse ehitatud kivimüüriga varjualune. Isa poolt on meeles rehealuse jutt. Ja kui külapeal ringi vaadata siis igal talul oli mingi lobudik kus puunatukest hoiti. Mõni ehtne"disainišedööver" aga siiski.
Linnas tundub käisid asjad veits teisiti.

Taluajal muidugi polnud puutagavarad ka nii meeletud kui praegu. Toodi metsakuiva ja korjati oksi ning  hagu.