30-11-2019, 23:13 PM
(30-11-2019, 22:50 PM)Aspelund Kirjutas: Selle oksjoni nimi on hullumaja puhvet.
A.
mitu kilo cccp kopikaid alles, peaks kiiresti 1 ja 3 kopkased müüki panema.
(30-11-2019, 22:50 PM)Aspelund Kirjutas: Selle oksjoni nimi on hullumaja puhvet.
A.
(27-12-2019, 02:36 AM)Janka Kirjutas: ...Ja samas tehakse vanadest koledatest logudest uute vahenditega vägagi säravaid aparaate.
...
Sama marki pill moditud/tjuunitud, millegi pärast võõrapärased valed nimesildidki külge saanud, aga see ei kahanda meistri oskusi:
...
(27-12-2019, 12:29 PM)mlsluik Kirjutas: Eks kodanikud näitavad siis nüüd enda tehtud iludused ette enne kui edasi sõna võtavad...Mulle lintmakindus päris võõras ei ole, julgen arvata. Mul on Aidas 9M, Daina, miski väike lamp-Grundig (TK23 ehk?), Olimp 003, Akai, GX-260D, Akai GX-77, Akai GX-635D, STM-310, STM-610 (kes viimaseid teab, see teab) ja mõned kassetikad kah veel.
(27-12-2019, 12:29 PM)mlsluik Kirjutas: Eks kodanikud näitavad siis nüüd enda tehtud iludused ette enne kui edasi sõna võtavad...
(27-12-2019, 02:36 AM)Janka Kirjutas: Viimase aja uudised viitavad asjaolule, et vanad head asjad tulevad tagasi. Tasapisi, uues kuues, uuel moel, aga tulevad.Seda viimastel piltidel olevat aparaati võiks välimuse järgi juba lausa kvadrofooniliseks pidada
Ja samas tehakse vanadest koledatest logudest uute vahenditega vägagi säravaid aparaate.
Originaal:
Sama marki pill moditud/tjuunitud, millegi pärast võõrapärased valed nimesildidki külge saanud, aga see ei kahanda meistri oskusi:
(12-02-2020, 22:31 PM)TeeTL Kirjutas: Sihuke aparaat seisis kaheksakümnendate algul Tartu Raekoja platsi komisjonikaupluse riiulil, kohe ukse juures paremat kätt.Pilt vast samast ajast ,laualambi stiil vihjab ehk.
Tundus siis midagi erilist, mitte tavaline Elektronika-302 või Vesna-205, mida niikuinii võis kõrval Akordi poes kasvõi iga päev näha.
ОРЕЛЬ-306. Ikkagi stereomakk, püstimängiv ja suurte uhkete indikaatoritega.
Hinnasildilt mäletaks justkui 180 rubla, sest võrdlesin seda Elektronika 144-rublase poehinnaga ja tundus, et polegi nii kallis. Seda enam, et Orel maksis uuena 334rbl.
Igatgahes seisis too riistapuu riiulil üsna kaua, nii et seda sai seal korduvalt jõllitamas ja suud vesistamas käia.
Õnneks oskavad vanad eestlased nõukaajast saadik kõike kraami hästi alles hoida ja vahest ka maha müüa.
Toonase jõllitamise tulemusel sai asi nüüd koju toodud ja käima pandud. Ega seal peale pilbasteks pudenenud rihmade asenduse muud midagi teha polnudki.
Järeldus on, et võibolla oleks pidanud vahtimine vahtimiseks jäämagi
Sest mängib ta ikka nii, nagu vene kolmanda klassi makk alati mänginud on. Sahisedes ja ägisedes, ei midagi suursugust.
Õnneks vene kassettide järgi pole kunagi igatsust olnud, need sahisevad ja vilistavad veel hullemini.