(04-03-2020, 08:42 AM)muska71 Kirjutas: (03-03-2020, 23:32 PM)unimüts Kirjutas: Neljandaks. otsime korraliku. Eestlane on niivõrd KOI, et ei osta endale head masinat. Ta on ju kallis, liiga ilus, liiga korras ja krt töötab ka veel.
siit kohe küsimus,et pakutakse küll ala 4 kilo ilusti kriiskav masin väliselt on tõesti heas korras,aga sisse me kurat ju ei näe ja kes garanteerib,et kap rem ei olnud ainult värvimine?ok käivitad ja kuulad mootori häält ja töötamist ja mootorist saab mingigi pildi,aga ülejäänu?sõbral oli heas korras ja sidurikäpa splint puudu ja siduri korv lendas laiali.
Mees vaata kaugemale värvitud masinatest. Näed mõnda originaalvärvi all korraliku ka. Minu silmis KÕIK värvitud masinad, mida ise pole ehitanud, kuuluvad varuosa/emexi ridadesse.
Nagu ma ütlesin esindad sellise suhtumisega tüüpilist eestlast.
(04-03-2020, 09:51 AM)vant Kirjutas: Mis imelikud üldistused- "Eestlane on niivõrd KOI, et ei osta endale head masinat. Ta on ju kallis, liiga ilus, liiga korras ja krt töötab ka veel."
Tean täitsa mitut eestlast, kes on endale uued ja töötavad masinad liisinud või ostnud. Mis antud teema vene mullatöömasinatesse puutub, siis neid polegi väga uusi ja hästi töötavaid osta. Pangiga üle värvitud plekiosa ei tee ka veel masinast töötavat ja korralikku.
Ma olen ikka alati mõelnud ka seda, et kas need, kes niimoodi laial pinnal eestlast üldistavad, on ise türklased või hiinlased või natuke mõlemat
Olen puhtatõuline eestlane. Tean oma päritolu ca 8 põlvnevust. Ei ole segunenud ei venelase, sakslase ega muuga. Lihtsalt kokkupuude d.i.b.i.i.l.i.d.e.g.a igapäevaselt on sellise arvamuse tekitanud.
Eks ma ehk tõesti VEIDI liialdasin. Reaalselt 98% inimesed on koid ja need 2% on mõtlevad inimesed. Ausalt öeldes lihtsalt aeg on näidanud, et sita ajab keema, kui hoitakse mõnisada euri kokku, et korralikumat osta. Tuuakse ettekäändeks, et "MA JU EI KASUTA TEDA PALJU " jne. Blää - suvaline inimene, kes juba ÜKS kord on teinud sellisele laibale elustamise ära, ei taha järgmist enda hoovi peal näha ka. Samas erandeid on ka hullude seas. Mõnel meeldib munadeni si..a sees olla.
Häid masinaid on võtta küll. Lihtsalt tuleb arvestada, et neid pole nagu ronte 20tk korraga võtta vaid 1-2tk tuleb aastas müüki. Ja kui mõnd ise kaema lähed ja tikud uurima, et kas huvilisi on palju, mainitakse, et olete esimene, keegi teine ei tundnud huvi. Samas kui odavama klassi masinate müügiga on müüjal telefon punane.
(04-03-2020, 10:42 AM)2715 Kirjutas: Linttraktorit ostes on siiski võimalik väliselt ka ära hinnata kulukama remondi vajadus ja selleks piisab kui uurida käiguosa.
Nimelt lintide seisukord määrab objekti hinna sest lindi kilp maksab 8-12 eur tükk ja neid on ühel pool 42 tükki.
Lisaks on veel sõrmed mida samapalju ja tüki hind 3 eur.
Ära kuluvad kündmisel ka juhtribid ühelt poolt ja seda peab ka jälgima kui sõrmed polegi väga kulunud.
Veel võivad kilbid olla kehvast partiist, kus materjal on rabe ja seda näitavad praod kilpides ning veokrifide murdumine.
Nende ühekaupa vahetamine aga pole hea plaan erinevalt kulunute vastu sest pannes kulunud lindile paar uut kilpi hakkab lint maha tulema.
Kaval on ajada traktor pakkude peale ja ära hinnata kärude lõtkud sest nende remont on probleem vastavate abinõude puudumisel ja osade saadavuselt.
Veel peaks vaatama lindi pingutuspolti et kõver pole ja vedru katki ei oleks.
Uutel poltidel võib olla ainult pool keeret ja see võib keerme üle tõmmata ja kinni jääb ta igal juhul.
Vaatama peaks veel juhtratta telge et läbi lindi vaadates jookseks ta tagumise tähikuga samal joonel sest muidu on garanteeritud lindi mahatulek.
Telg aga läheb kõveraks kui pingul lint maha tuleb ning praegu saadavad teljed on lehmavaiarauast tehtud.
Tähiku hammastel aga tuleks hinnata kulumist sest saadavus on venest või vanarauast ning erinevalt kulunud tähikutega ei sõida ta sirgelt, mis on väga häiriv.
Ühtlasi peaks püüdma kangiga tähikut loksutada et laagrites lõtku poleks ja külgülekannet keevitatud poleks.
Tagasilla all aga on pidurikambrite põhjas augud, mida peaks traadiga urgitsema ja vaatama et sealt õli ei tuleks ja augu ümbrus õline poleks.
Tagasilla tihendite vahetus aga on suur ettevõtmine ja eeldab tõstemehhanismi olemasolu.
Mootorist kasti minevat kardaani peaks ka loksutama et sidurivõlli ja käigukasti võlli nuudid kulunud poleks ning kardaani kummipuksid lagunenud.
Töötamisel aga jälgima et kardaan ei viskaks sest muidu on masinas suur vibratsioon ja ka mootoripadjad ja sidurivõlli laagrid ei ela kaua.
Kui nüüd veel kõik õlikorgid ka maha keerata ja igal asjal ka õli tasemeni ja ilma veeta sees on võibki masina ära osta.
Mootorit on võimalik lihtsalt remontida ja kui just väntvõllil hooratas minema ei jookse pole see ka kulukas.
Sahaga traktoril tuleks saha tala seisukorda vaadata et poldiaugud poleks suureks kulunud ja väga hullult keevitatud poleks ning sahk oleks ühe silindriga sest kahega liigub ta väga aeglaselt ja ei jõua liikumisele järele.
Mees sa üllatad mind järjekordselt positiivses mõttes enda teadmiste osas - RESPEKT.
Üldjoontes kõik õige. Lihtsalt dt-75 puhul tasuks veel vaadata peale roomikute, et kapoti all oleks kas smd17.18,22 või altai turboga. Ilma turbota isendid kahjuks mõtetud jõuetud.
Teisalt vahekast olgu küljes. Selle külgepanek on suurem töö. Olgugi, et põllumajnadus variandid on enamjaolt kordades korralikumad.