[meli666]

Mõtlesin mis ma mõtlesin, aga head mõtet originaal jagaja suhtes ei tekkinudki. See varraste lühendamine suurt effekti ei anna. Hea vaatevälja tekitamiseks oleks parim lahendus ilmselt osta jagaja trossid ja joystickud nende jaoks. Kuna aga see eeldaks jällegi suuremat leiutamist sobitamiste osas, siis viskasin sellele käega.
Seega tuli otsus, et uus jagaja. Millegi pärast brändisoovitusi eriti ei tulnud, kuigi metsamehi meil siis nagu on?
Siis tuiasin mööda hüdropoode ja küsisin pakkumisi. Hinnad 1000.- grammike alla ja kõik tellimisega. Itaalia kaubaga olevat üldse teadmatus ja tarnetähtaeg veel suurem küsimärk.
Netipoodidest reaalselt kohapeal oli see:
http://www.trabiflex.ee/et/a/jagaja-7-se...ga-itaalia
Ei meeldinud aga 3/8 sisend ja väljund. Kui väljavõtted on ikka ise 3/8, siis P ja T peaks olema ikka 1/2.
Lõpuks jõudsin otsingutega ikkagi selle Bulgaaria jagajani:
https://www.periko.ee/et/a/jagaja-40l-mi...-8-p-t-1-2
Natuke nipitades saab selle hinna veel üle 30.- alla ja saab varuosi ka.
Ehk siis ostab selle:
https://www.periko.ee/et/a/jagaja-40l-mi...-8-p-t-1-2
Ja 2 joystick komplekti juurde:
https://www.periko.ee/et/a/joystick-komplekt-p40-le
Tuleb siis vaid ise joystickud külge panna.
Ja selline ta siis on.
   

Kui vana jagajamajanduse koos konsooliga eemaldab ja uue asemele paneb, siis tuleb vaatevälja uhkesti juurde.
   

Eks aeg muidugi näita, kuidas 3 korda odavam asi vastu peab. Euroopa värk ja puha.
   

Mingi isegi läbilekke arv on antud, aga eriti ei tea sest midagi, et on see halb või enam vähem näitaja:
http://www.hydraulic-vlv.com/?cid=6&pCat_id=4&product_id=12#focus
Joysticku mehhanism on selline odava maitsega. Eks näis, kui ruttu on ligadi logadi.
         

Majapidamises üks Rexrothi jagajaga masin ka. Eks hind ikka määrab palju.
   

[v6sa]

See 5 kuupi minutis 100 bar juures on väärtus, millest üle minnes võid neid jaguriga peksma minna. See on siis sektsiooni kohta ehk seitsmene klaver võib 35 kuupi vasakule panna täiesti seaduslikult. Kui suur Su pump oligi?

3/8 pole tegelikult üldse vähe. Tuleb rohkem mõelda ja vähem rapsida

Vana klaverit koos konsooliga võid mulle pakkuda Saaks saska ämmavihtlejat normaalselt juhtida.

[Daff]

Vaatan seda joysticki süsteemi ja ei saa hästi aru lahendusest. Kas kang kannab ainult kolme siibri peal otse omamata surnud punkti kere küljes. Sellise lahenduse korral tundub olevat kahe operatsiooni tegemine korraga ühe kangi alt komplitseeritud.

[v6sa]

Vaata uuesti - üks nurk on ikka plaadi küljes. Ma ka esimese hooga sain samamoodi aru, aga siis sain kahte pilti võrreldes asjale pihta.

[meli666]

See 5 kuupi minutis 100 bar juures on väärtus, millest üle minnes võid neid jaguriga peksma minna. See on siis sektsiooni kohta ehk seitsmene klaver võib 35 kuupi vasakule panna täiesti seaduslikult. Kui suur Su pump oligi?

3/8 pole tegelikult üldse vähe. Tuleb rohkem mõelda ja vähem rapsida

Vana klaverit koos konsooliga võid mulle pakkuda Saaks saska ämmavihtlejat normaalselt juhtida.

Pump on 25-ne. Kuna ta on otse väntvõlli otsas, siis 1500 mootori pöördega ikka õli läbivoolu mahtu on.
Ma ei tea, palju 3/8 läbilaskevõime on L/min?
Lihtsalt see 3/8 P ja T avaga jagaja sai talupojaloogika järgi kõrvale jäetud. Sest pumba külge läheb selline surveühendus. 1/2 tolli keere ja kummirõnga poolse ava mõõt seest 10mm.
   

Sellest edasi läbi jagaja ja tagasivoolufiltri kuskil väiksem see ava pole.
3/8 korral aga stutser seest näiteks 7mm.
Ega ma suurt hüdraulikast tea ja võibolla luuletan ka liialt pessimistliku asja siin kokku. Üks mees hirmutas üldse ära, et õlipaagi maht peaks olema vähemalt kolmekordne pumba tootlikkus, et liialt kõrgele õli temperatuur ei roniks.
Paak sai tehtud 53 liitrine. Kurguni täis nagunii ei vala, kuna hüdrosilindrite erinevad asendid tänu vartele seda muudavad. Ütleme 45L ehk reaalselt õli, seega nagu juba oleks asi halb.
Esialgu uut paaki ei tee ja proovin ära. Loodan, et kuna 3/8 kuskil survest kuni paagini ei kasuta, siis ei teki ka ülekuumenemist tänu läbi kitsa prao pressimisele.
Vana klaveriga esialgu plaane iseenesest ei ole. Aga vanasse kaevu ei sülita, ennem kui uus oma toimimis headusega tõestab.

[Maisalup1]

Mul on halumasinal 45 liitrine paak. Suvel saab soojaks aga mitte kuumaks. Pump on ka 25ne ja töötas siiani 1800 pöördega. Nüüd plaan panna diisli pealt tööle ja pumba pöörded tõusevad 2400 peale. Eks paistab kuidas siis, kas vaja jahutusradikat või ei.
1/2 voolik laseb läbi max 90liitrit/ min ja 3/8 oli vist ca 50-60l/min

[muska71]

eks paagi maht ja jahtumine sõltu ka paagi kujust.ilmselgelt peaks nt 35x35x35 paak jahtuma aeglasemalt kui sama mahuga nt 125mm läbimõõduga totust tehtud paak.

[meli666]

Osta.ee huvitav vigur saadaval, millest saaks oma kopalisele tõelise roomikutega alusvankri:
https://www.osta.ee/puurmasin-135201475.html
Üks asi on ostuhind, aga roomiku tähik tundub suurt pilti vaadates imelik harva sammuga, aga vist ongi selline?

[meli666]

Juurdlen asjade paigutuse osas.
Ladusin suuremad asjad ära raamile. Mootorit ei hakanud punnima, selle saab mõõdulindiga ka paika sobitada.
         

Tekkis häda, mootor ei taha enam kuidagi koos hüdropumba ja selle korpusega raamile ära mahtuda. Tagumisest raami äärest kuskil 300mm pluss ulatub üle. Iseenesest ei ole see probleem, kui pump koos korpusega üle serva.
Siis tuli aga mõte kütusepaak istme alla sokutada. Saab ühekorraga ruumi juurde ja istmele ka jala alla. Paak tehtud 3mm materjalist ja võiks vastu pidada küll istmega seljas elamisele.
   

Mõttekoht on veel see, et kuidas hüdropaak ja mootor selja taha omavahel asetada. Mainin, et kaarikujuline kate kuni raami servani tuleb kupatusele peale.
Asukoha valik, paak ees ja mootor taga või mootor ees ja paak taga. Argument oleks ehk mootor taga müra silmas pidades.
Suurem mõttekoht on veel jahutustuule liikumise suund. Kas panna endale selja peale puhuma, et jahedamaga oleks ehk mõnusam toimetada. Soojaga saaks miskise eemaldatava seinaga istme suunas tuule ära ellimineerida ja raami alla siis puhuma panna.
Paagi ja mootori asetuse osas on ka see veel, et kas panna hüdropaagi poolt imema õhku mootori poole või vastupidi. Esimesel juhul oleks hüdropaagile see hea jahutus, samas jõuab mootori radiatorisse seetõttu soojem õhk, mis võiks äkki juba mootori enda jahutusele kahjulik olla?
Vastupidi asetusel aga soe mootori tuul puhub hüdropaagile ja probleemid äkki õlitemperatuuriga.
Tuli üks paras eietus ja segane jutt nende asetuste osas. Aga vast arusaadav ja paluks arvamust, et kuidas asetada. Tänan!
Lisan veel mootori pildi ka uuesti, kuna raamile seda ei punnitanud aga saab parema ettekujutuse.
   

Viimaks mainin. et summuti ka leidsin. Läksin jutuga ühte autopoodi, et vaja pisidiislile summutit. Sellist väiksemat. 
Suure tolmukihi alt leiti üks, mis olevat juba seisnud uue omaniku ootel vaata et aastat kümmet. Keegi ei küsivat. 
Sain pea ilma kätte ja see mure ka lahenenud. 
Eks summutusomadused muidugi selguvad.
         

[meli666]

Jupp aega möödas ja pole eriti miskit edasi liikunud.
Väheke siiski. Kütusepaak ja hüdropaak said värvitud ja komplekteeritud. Sidurikoda samuti sai värvi alla ja mootori külge asetatud koos pumbaga.
                     

Palju pole enam esimese käivituseni. Aga ikkagi ma ei ole suutnud välja mõelda, kuidas hüdropaak ja mootor omavahel raamile asetada.
Seega palun arvamusi, kogemusi jne.
1) Nagu allpool pildil. Mootori radikasse tõmmatakse õhk hüdropaagi poolt. Kardan, et mootor saab olema liiga kuumades tingimustes? Teadmata küll praegu, kui kuumaks see õli seal paagis läheb.
   

2) Vahetada mootori ja hüdropaagi asukohad. Ehk siis mootori radika õhk puhutakse hüdropaagile. Jällegi vist mitte hea variant, hüdropaagi kuumutamine jahutamise asemel.
Hüdropaagi ja mootori katteks plaanis kaarikujuline kapott. Ehk sellele vahesinad tehes saaks ka asjad omavahel eraldada.
Lahtine ka veel see, et kumba pidi mootori õhk liikuma panna. Kas istme poole või eemale.
Tänan ette, kes pakub head sõjaplaani.

[olli]

Kõigepealt õhk ikka jahedamatele asjadele (hüdro) ja siis kuumematele (mootor). Tööstuslikel aparaatidel kah hüdroradikas mootoriradika ees. See õlipaak nii palju sooja välja ei anna, et mootorit häiriks. Peaasi et füüsiliselt õhuvoolu ei takista.

[Naabrivana]

Tegelikult on nii, et õige oleks õhk imeda läbi radika väljast sissepoole. Mootor on kuum ja kuuma õhu puhumine läbi radika ei anna jahutus effekti. Panin oma kopal ka alguses õhu puhuma läbi radika välja aga tihti läks keema, tõstsin otsad ümber (el. ventilaator), et imeb läbi radika õhu ning ka keema minekud jäid ära. Mul mootor muidugi kapoti alla ja kinnises pesas aga ikkagi . Hüdroradikas mu masinal puudub, ju siis piisab hüdropaagist, mis on mõnusalt salongis külge soendamas.

[muska71]

ma pole muidugi järjest palju ka töötanud enda omaga,aga isegi soojaks ei lähe õli.hakkuris ei läinud kah soojakski mitte kui kärutäit läbi lasin.

[Kelm]

Keera mootor risti raamiga.

[meli666]

Ma tänan vastanuid!
Järgemööda. 
Esiteks hüdroradikat mul plaanis esialgu pole. On teine suht kalli hinnaga.  Kui peaks ikkagi selle vajadus tekkima, siis mõte liigub Belarusi mootoriõli radika suunas. Peaks vast tagasivoolu survet kannatama, teadmata küll läbilaske võime. Aga ega need vooliku otsad sel nii peenikesed pole ja 25L/min kannatab ehk ära.
Teiseks Kubota mootoril ma mootori tiiviku suunda muuta ei saa, on rihmülekanne. Lisaks on tiivik sellise kujuga, et töötab õiget pidi paremini. Ja ma saan asju raamil ringi asetada, seega üldisem point selleks nagunii puudub.
Kolmandaks, mootor risti raamile keerata. Jah saab, aga minu mõte on kuidagi ikkagi mootorit ära kasutada ka õli jahutamiseks. Kui seda vajadust poleks, siis võin ka hüdropaagi mootorist eemale tunduvalt viia ja probleemi pole.
Mõtlesin, mis ma mõtlesin. Ja tekkis selline visand.
Roheline siis kapott. Roosa mootori ja hüdropaagi vaheline sein. Alt tuleks hüdropaagile ja mootorile külm õhk juurde. Mootori radika tiivik puhub tahapoole ja see õhuvool peaks haarama ka ülevalt hüdropaagi juurest tulevat õhku kaasa.
Pilti on kena sikerdada, aga tehniliselt ära teha on tööd sellega küll ja veel. Vahesein peab olema suht õhutihe ja kapott veel ära ka käima. Muidu pole pointi.
   

Ma tean, et olen mõelnud lolliks ennast ilmselt ja fantaasiatega elu hulluks ajanud. Kavalam oleks ilmselt jätta nii, nagu praegu on. Voolikud külge, õli sisse ja tuli kolvile. Teeks tunni aktiivset kangide liigutust ja näeks, kui kuumaks see hüdroõli läheb. Hüdrosilindrid peaks ka tegelt head jahutusradiaatorid olema.

[Marko]

Sa pole end sugugi lolliks mõelnud. Passiivse õhuvoolu kaasamine kõlab sellise plaanina, mis isegi minule meeldib. Ma olen väga pirtsakas, muide
Väheusutav, et sisendõhuvoolu osaliselt jahutuseks kasutav hüdropaak mootori ülekuumenemist põhjustaks. Sel pole ju paagina pindalagi, mis suudaks õhku märkimisväärselt soojendada. Tuleb sealt mööda külge ja on komaviis kraadi soojem, mis sellest?

[meli666]

Väheusutav, et sisendõhuvoolu osaliselt jahutuseks kasutav hüdropaak mootori ülekuumenemist põhjustaks. Sel pole ju paagina pindalagi, mis suudaks õhku märkimisväärselt soojendada. Tuleb sealt mööda külge ja on komaviis kraadi soojem, mis sellest?

99% tõenäosusega nii ongi. Ega see peale tulev kapott ka suurt miskit ei muuda. Või noh, kas kapotiks seda nimetada saabki. Pigem kate, mis kahelt poolt otstest lahti.
Eks ma pean ikka ära proovima, mis möll olema hakkab, kui tuli kolvil. Siis saab ka edasi mõelda, kas on seda ülemõeldud visandit vaja kaasata reaalsusesse oma õhuvooludega.
Igatahes teisipidi, et hüdropaak pumpa poole pole vist küll mõistlik teha? Õli hakkab igal juhul kuumemaks minema, kui muidu. Samas ei tea ka, puhuv soe õhk küll jällegi soojendab, aga lõpptulemusena äkki aitab hoopiski jahutada?
Ok, hulluks ajan siin kaasfoorumlased. Aga mis teha, ei oska seisukohta võtta.

[Marko]

Pane kokku, hakka proovima! Praegu on see hetk saabunud.

[v6sa]

Esiteks: üle mõtled

Ei kuumene säärase mahuga hüdropaak seal sugugi nii palju, et sellest häda sünniks. Meil on suvel umbes kuus päeva, kus välistemperatuur tõuseb üle 30 ja pead sa siis tingimata just neil päevil päikese käes keskpäeval kaewama? Sita suusailma tingimustes mingit ülekuumenemist ei tohiks küll tekkida, kuna süsteem võiks päris hästi tasakaalus olla.

Pigem on säärase õlipaagi järel oleva jahutusradika mureks väline saastumine juhul, kui paagist peaks õli plehku pistma. Hüdrovedelik oskab kenasti saasta koguda ja siis ei saa enam jahutusest rääkida.

Mistap mullegi meeldib väga vaheseinaga variant. Õhutihedusega pole mõtet vaeva näha: ega õhk loll, ole, et kusagilt pilust poeb, kui tal on võimalik hoopis avaramast mulgust läbi marssida. Ning kui jahutusradikasse satubki mõni sooja õliradikaga kokku puutunud õhumolekul, siis sellest suurt kahju ei sünni.

Teiseks: äge wärk, pane edasi!

[PlyVal64]

Isetehtud ja kaasavõetavate ekskavaatorite Rootsi imeversioon  Tehase toode 20.sajandist, registreeritud O2 haagisena jne. See ratastega hüdropaki liigutamine tiislil on ka äge. Kusjuures 3600 euro peal on reserv juba käes. 
Kahju, et Hultdins enam selliseid asju ei tee. See on lihtsalt geniaalsuse poole kalduv vidin, eriti selle masti pööramise võimekus ~250 kraadi.  Äkki siit saab keegi inspiratsiooni???
Selline võiks ju tänagi rendifirmades nõutud kaup olla?