Vene keeles selle kohta materjale on. Aga kas ma olen võimeline need uuesti üles otsima, ma väga kindel ei ole. Olen lugenud mingi vana memuaare kes toimetas doganjalka peal ja ta kirjeldas ka selle sidesisteeme ja nende kasutamise eripärasid. Päris elust fotosid vaevalt leiab, sest omal ajal sellise auto eritehnika pildistamine oli võrdne kuklalasuga, või vähemalt üleviimisega jõukohalemale tööle.
Olen lugenud mitmeid memuaare, mille autor on olnud teenistuses Doganjalka peal, kirjutan siis nii nagu meelde on jäänud, aga eks tõlkes läheb ka osa kaduma:
Kõik saateautod olid välisel vaatlusel eristatavad, ja kuna igal autol oli korteežis oma roll, siis oli ka igal autol oma eritunnus mis näitas ära tema koha ja rolli korteežis. Mulle tundub, et ka need sidevahendid ja nende paigutus olenes auto rollist. Sama tegelane sõitis reeglina alati samas rollis ja sama maršuuti. Igal maršuut oli peensusteni läbi töötatud, kõik pöörded, pidurdusmaad ja kiirused olid pähe taotud. Millegi pärast me mäletame, et kiirused sellistel korteežidel olid suured, aga vana väidab vastupidist. Ja tõepoolest, kui vaatame vanu pilte siis korteežis on ju külkaga motod. Hiljem soolod, aga need poisid pidid püsti jääma ka märja ilmaga. Munakivisillutis. Vana kirjeldas detailselt oma igapäevast marsuuti Moskvas ja, et sellel trassil oli ainult kaks pidurdamise kohta. Ja seal pidi hoo maha võtma. Üks neist oli sama koht kus paar aastat tagasi Nemtsov maha löödi. Kui korteež liikus ühe Doganjalkade meeskonna piirkonnast teise, siis olid ettemääratud kohad kus saateautod andsid Vipi teisele meeskonnale üle. Vahetus toimus märkamatult, selleks kasutati peale ja mahasõite, üks auto lisandus ja teine eemaldus.
Okei kui küsimuseks on side, ja selle paigutus, siis milleks jahuda nii pikalt korteežist ? Siin tuleb mängu auto roll. Kuna peategelase auto on GAI värvides, siis sellele autole rolle palju pole. Vanadelt fotodelt näeme, et Gorba ja teiste suurte ninade täistuledega korteežis on kasutusel Mersud. Ilmselt sobib peategelne ainult üksikuks poliitbüroo või selle kandidaadi saateautoks. Neid oli vist kaks. Või oli hoopis nii, et täisliikmel kaks ja kandidaadil üks saateauto. Nüüd jõuame sideni. Täiskorteežis oli must Doganjalka plommitud pagassiga, milles oli eriside. Memuaaride autor pole väidetavalt seda kunagi näinud. Sellega tegeles eriosakond. Probleem sidemeeste ja sohvrite vahel oli konkreetne: sohvrid tahtsid pagassi saada umbes 100kg lisaraskust, aga seda said sinna panna ainult sidemehed. Sohver andis sidemeestele koti liivaga, (ja pol litra), aga kas sidemehed selle sinna panid ? Hui jevo znajet. No katsu sa vaadata. Kui sohver oli suutnud omale koti ikkagi pagassi kombineerida, siis järgmise sidekontrolli ajal visati see kott sealt tavaliselt välja, kuna Nje polozeno. Põhiline põhjus, miks need kotid ikka välja visati olevat olnud selle aparatuuri suurus ja s*tt ligipääs. Aga eks see aparatuur kaalus ise ka.
Ok see oli eriside. Side teine ja vähe prostam pool, olid patrullid tee ääres, kes olid "maskeeritud" gai postimiilitsaks, kogu maršuut oli kaetud. Nende ülesanne oli mõõta korteeži kiirust ja autode vahesid. Ilma naljata. Kuna GAI esimese otsa autod sõidavad korteeži ees vahega 2-3min, siis nende autodega visuaalset sidet pole ja tont teab kui pikk see vahe tegelt on. See info anti edasi konkreetsele autole, kes peab järgi pressima või vastupidi. Vana kirjeldas päris konkreetselt mida pidi vajutama ja mida mitte, a vot ei mäleta kas ta ka side marki mainis. Aga sidevahend pidi olema käeulatuses. Igatahes tema pagass ei olnud plommitud. Altai ja Rosa ei olnud plommitud. Sai liivaga vabalt opereerida.
Üks huvitav moment veel. Vana mainib, et eriti Vippide puhul olid kasutusel ka paralleel saateautod, mis sõitsid põhimarsuudiga külgnevatel tänavatel. Nende ülesanne oli jälgimine ja tegutsemine eriolukorras. Liikusid kolonniga samas tempos. Sellest lähtuvalt mis rolli keegi täitis ja kes kellega pidi sidet pidama, eks see määras ka selle aparatuuri seadistuse.
Need kirjatükid oleks ilmselt abiks: