Omavalmistatud haagisel nõutakse E-tüübikinnitusega haakeseadet, rehve ning tulesid. Kõik muu võiks siis nagu teoreetiliselt vaba olla? Kas kellelgi on kogemusi haagise ehitamisel autokerest, kas doonorina kasutatav kere peab omama dokumente?
(01-05-2020, 08:56 AM)parmhot Kirjutas: Omavalmistatud haagisel nõutakse E-tüübikinnitusega haakeseadet, rehve ning tulesid. Kõik muu võiks siis nagu teoreetiliselt vaba olla? Kas kellelgi on kogemusi haagise ehitamisel autokerest, kas doonorina kasutatav kere peab omama dokumente?
mik
s?teed haagiseraami ja võtad arvele ja kere on veos.
Minu teada ei pea omama dokumente
Miks peaks. Võid ju kere kokku ehitada nn. Juppidest.
Ja mingit põhjust ei ole tegeleda sellise "hästikinnitatud koormaga"
Ma pole kindel et nt. ülevaatust lastaks teha koos koormaga või siis tulevikus lastakse teha.
Eile just autol ülevaatust tehes kurtis tegija et väga palju tullakse nn. täis autoga kus ei saa kontrollida korralikult ei rihmasid, ei varustust vms. Kui probleem suureneb võidakse nõue ametlikuks teha et auto peab tühi olema vms.
Sellist kerehaagist tehes siis
Üks asi on jälgida veopeale mõjuvat koormust/kaalu ehk sild tuleb tuua ette poole nt.
Originaal tuledele lisaks tuleb kuskile taha sobitada ka kolmnurk helkurid.
Pidurid on teema mida tuleb nõuetest uurida kas juba lubatakse ka el. pidureid või mitte.
(Seda postitust muudeti viimati: 01-05-2020, 11:06 AM ja muutjaks oli Mahno.)
Veosega saad opereerida siis, kui kere on eemaldatav. Sellise asja puhul, nagu pildil, ei lenda see idee. Kõik tuled-numbrid on ju kere küljes. Mingi vinklist raam taga rikuks kogu idee.
Minu loogika ütleb, et kui kogu protseduur on juriidiliselt ümberehitus st sa ehitad autost haagise, siis peavad doonorautol paberid olema. Aga kuna tegemist on ümberehitusega ei ole probleem, et sa kasutad auto detaile.
Kui sa aga ehitad nullist käru ja kasutad mingeid autokere komponente, siis ei puhu dokumendid pilli, sest lõpuks saab käru endale täiesti uue VIN koodi ja võetakse arvele kui iseehitatud. Mingile tasemele joonistatud pildiga oleks mõistlik maanteeametist läbi käia ja kooskõlastada, et nad selle toote pärast arvele võtma nõus on. Probleemiks võib saada asjaolu, et iseehitatud aparaadi puhul ei tohi teha asja, mis liigselt meenutab mõnd tehasetoodet.
Vinge asi on jah. Ainult vertikaalkoormus veopeale tundub käest ära olevat. Siin allpool üks parem pilt külgvaatest, mille põhjal hindaksin silma järgi vähemalt paarisaja kilo alla: https://ck5.com/forums/threads/minivan-t...on.279897/
On riike ehk osariike kus on vaba voli teha nii nagu tahad ja kaalud pole üldse probleemid
Meil kahjuks on piirid ees mis tegelikult polegi kahjuks vaid täitsa ok nõue.
Seda saad reguleerida statsionaarse raskuse (varustus, aku, külmkapp, jms.) lisamisega tagumisele otsale ja silla liigutamisega ette poole. Täna meil ei kaaluta teepeal isegi kui oled saanud registrisse mida nüüd ilma kaalumata ei saa. Aga nt. lõuna pool s.t. saksas ja prantsusmaal jms. kaalub politsei usinasti ka seda veopea kaalu.
Mina omalajal sain oma teardropi ja ka muud haagised arvele omavalmistatuna ja ilma kaalumiseta. Nüüd tahavad kaalumise paberit enne regamist.
(01-05-2020, 12:33 PM)MeelisV Kirjutas: Mina omalajal sain oma teardropi ja ka muud haagised arvele omavalmistatuna ja ilma kaalumiseta. Nüüd tahavad kaalumise paberit enne regamist.
Mis ajast see "nüüd" on, aprillis 2018 omavalmistatud O1 haagise registreerimisel küsiti vaid tühimassi kohta et palju on, ütlesin neile umbes reaalse numbri mis selline asi kaaluda võiks ja kogu lugu.
Kindlasti on see kaalupiirang veopeale igati mõistlik nõue. Vedava auto konstruktsioonide tugevus tingib ja määrab. Tollele Volkaril max 50...75 kg julgeks ma panna, MeelisV omab kindlasti adekvaatset visiooni. Seaduslik reglementatsioon peab olema. Maapealses elus, kui inimene, kes on tõstnud veneaegaset tsemendikotti, jaksab ilma suurema punnimiseta tummisema haagise tiisli maast lahti tõsta, võib tõdeda, et koormus veopeale on igati OK ja ekspluatatsioonikõlblik. Paraku ei saa nõuet sellisel kujul formuleerida... Kooliaeg on jäänud kaugele, füssi olümpiaadil oleks olnud liiga lihtne ülesanne: Auto võimsus on 184 kW. Auto tühimass on 2500 kg (+ juht 80, aga tühimass meie reg tunnistusel antakse vist juba koos saleda juhiga). Lubatud piduritega haagise mass on 3500kg. Panengi 3500 kg sappa ja vajutan gaasi põhja, milline on horisontaalsuunaline jõud veokonksule? F=m*a, nagu üks klassik tõdes. Aga palju see 184 kW a-d annab 6000 kilole, kui 15...20% igasugu kadudeks kanda, viitsib keegi värskem rehkendada? Päritolumaal tuleks suur pahandus ja kohtu vahet käimine, kui selle peale haagis väiksema või suurema osaga autost maha jääks. Nii et tugevusvaru peaks konksul ikka olema.
(01-05-2020, 11:02 AM)Mahno Kirjutas: Veosega saad opereerida siis, kui kere on eemaldatav. Sellise asja puhul, nagu pildil, ei lenda see idee. Kõik tuled-numbrid on ju kere küljes.
mul kerghaage,kodukootud ja kere küljes ei ole peale vinni midagi tuled numbrid eemaldatavad.maanteel tuled küljes,lähen metsa põllale tööd tegema siis 30 sek ja tuled numbrid küljest lännu,sama ka paadihaagisel meres käin tuledeta.kõikse parem ongi kodukootud haagis,passis omavalmistatud ja ükski ment teepeal ei tea milline see tegelikult olema peab...kasvõi 10 haagist ühtede numbritega ja korraga kasutad maanteel ühte.
(01-05-2020, 11:02 AM)Mahno Kirjutas: Veosega saad opereerida siis, kui kere on eemaldatav. Sellise asja puhul, nagu pildil, ei lenda see idee. Kõik tuled-numbrid on ju kere küljes.
mul kerghaage,kodukootud ja kere küljes ei ole peale vinni midagi tuled numbrid eemaldatavad.maanteel tuled küljes,lähen metsa põllale tööd tegema siis 30 sek ja tuled numbrid küljest lännu,sama ka paadihaagisel meres käin tuledeta.kõikse parem ongi kodukootud haagis,passis omavalmistatud ja ükski ment teepeal ei tea milline see tegelikult olema peab...kasvõi 10 haagist ühtede numbritega ja korraga kasutad maanteel ühte.
Sedan'd küll kulla külamees, et kui sul on selline lihtsamat sorti tööhaagis, siis see kõik võib nii tehtud olla. Paadihaagisel on see tulede eemaldamine lausa mõistlik. Aga niisugsed buss-haagised ehitatakse ilu ja edevuse pärast. Magnetiga kinnituv kõikse odavam tööriistamarketi tuli oleks seal taga veidi kohatu.
(Seda postitust muudeti viimati: 02-05-2020, 09:08 AM ja muutjaks oli Mart Laanelepp.)
Passis on haagisel ka keretüüp kirjas, kastikatel on madel, paadihaagistel ongi paadihaagis, minu kuudil on eriotstarbeline ja kuskil märkustes on kirjas "matkatelk"
(Seda postitust muudeti viimati: 02-05-2020, 13:49 PM ja muutjaks oli muska71.)
(02-05-2020, 09:07 AM)Mart Laanelepp Kirjutas: Passis on haagisel ka keretüüp kirjas, kastikatel on madel, paadihaagistel ongi paadihaagis, minu kuudil on eriotstarbeline ja kuskil märkustes on kirjas "matkatelk"
on jah kirjas madel,eemaldad põhjavineeri ja küljed ja külje postid jääb ju madelraam alles ja sinna peale paned paadi ja ongi asi klaar.nii on ja nii jääb testitud.ja kui keegi kiuksub siis kui vaja on paat peal ja kui vaja panen põhja alla tagasi.
(Seda postitust muudeti viimati: 20-11-2021, 15:30 PM ja muutjaks oli 13piisab.)
Tiki C-265 (aastast 2005): vahetan vineeri ja tekkis paar küsimust:
- kas ristitalade kõrgenduste ja vineeri vahel on veel ka mingid puhvrid olnud? Ilmselt mitte, aga ülejäänud viisaka tehaseteostuse kõrval on pildil nähtav neet kuidagi kohatu
- vedrud: kas pildil nähtaval nn tööpinnal käib mingi puhver või hõõrubki seal oma aasa/raami? Metalliressurssi seal muidugi jagub, tühja haagisega löökaugust läbi sõites saab aga vedru ilmselt seal aasas päris hästi lammutada (?) ja auto veermikus poleks selline asi küll ju ok
- on ehk muid soovitusi kestvaks tulemiks?
Poldipead uputan silikooni. Vineerile aukude märkimine saab päris tüütu olema - vana vineeri omi ei usu/need on ebatäpsed. Raamipoolne ligipääs on, nagu on - kehvakene.
Asendusvineer tuli Klavisest, koos KMga 80,59eur:
Ext.Vineer 12x1250x2750 WT1/F1 veekindel kasevineer kare/sile I sort
Tiki müüb küll küsimise peale varuosana, aga praegusel defitsiitide ja tarnehädade ajal alates juulist-augustist vähemalt "inimesele tänavalt" mitte - tootmine täidab ilmselt lepingumahud ära. Tõsi - lähiajal pidi olema lootust ka neilt saada.
Tikil on vineerid 9mm ja 12mm. Ju siis töötab - mul oli kiusatus tehase 12mm asemel 15mm panna (manuspildil näha, kui hõre on tegelikult raam), aga polnud kindel, kui hästi siis otsaluugid käima jäävad. Seega jääb 12mm nagu tehasest.
Foorumite vanarahvatarkus: "üks troll suudab rohkem arvata, kui sada tarka teada"
(20-11-2021, 15:07 PM)13piisab Kirjutas: Tiki C-265 (aastast 2005):
...
- vedrud: kas pildil nähtaval nn tööpinnal käib mingi puhver või hõõrubki seal oma aasa/raami? ...
Vedruteras vastu plekki jah. Kerghaagis on nii odav toode, et seal keegi midagi "igaks juhuks" ei tee.
(20-11-2021, 15:07 PM)13piisab Kirjutas: Tiki C-265 (aastast 2005):
...
- vedrud: kas pildil nähtaval nn tööpinnal käib mingi puhver või hõõrubki seal oma aasa/raami? ...
Vedruteras vastu plekki jah. Kerghaagis on nii odav toode, et seal keegi midagi "igaks juhuks" ei tee.
Teed ise haagise saad sellise mida soovid ja võid igaks juhuks igasugu vidinaid välja mõelda...Enda haakel on kiigedega vedrud ja tegin teadlikult maastikusuutliku.Tehasehaaked on minu silmis puhas saast.
(Seda postitust muudeti viimati: 22-11-2021, 10:48 AM ja muutjaks oli Mahno.)
Mina pole seal kunagi mingeid pukse näinud. Pilti vaadates on ta seal hõõrunud aastast 2005 ja midagi hullu juhtunud ei ole, ilmselt kestab veel 15 aastat rahulikult. Koliseb ainult tühjalt.
Minu soovitus on põhja kinnitusaasad lisada, Kui vineer maas, siis võiks seda üsna mugav teha olla. Saad madalad asjad korralikult kinni tõmmata.
Siin keegi varem kurtis, et plastkuppel lööb nii peal tantsu, et vaja koormarihmaga kruusateel kinni tõmmata ja lõhub poorte sees kinnitusaugud ka ära. Mul oli sama mure. Põhjus tegelikult triviaalselt lihtne - tõstemehhanism on kinnitatud valesti (liiga kõrgele) selliselt, et kuppel ei toetu suletud asendis mitte poorte servale, vaid esimene ots suletud asendis on õhus ja teda hoiab kinni suhteliselt õrnalt paar varrast ja vedru. Lahendus on sama lihtne kui põhjus - kinnitusaugud ovaalseks viilida, kuni kuppel korrektselt sulgub ja suurte seibide või lati abil kinnitused uuesti fikseerida. Originaalis mahub sinna vahele ka kummitihend, mis vanematel kärudel tihti kadunud on ja sama logiseva mure põhjustab.
(22-11-2021, 10:38 AM)Mahno Kirjutas: Mina pole seal kunagi mingeid pukse näinud. Pilti vaadates on ta seal hõõrunud aastast 2005 ja midagi hullu juhtunud ei ole, ilmselt kestab veel 15 aastat rahulikult. Koliseb ainult tühjalt.
Minu soovitus on põhja kinnitusaasad lisada, Kui vineer maas, siis võiks seda üsna mugav teha olla. Saad madalad asjad korralikult kinni tõmmata.
Siin keegi varem kurtis, et plastkuppel lööb nii peal tantsu, et vaja koormarihmaga kruusateel kinni tõmmata ja lõhub poorte sees kinnitusaugud ka ära. Mul oli sama mure. Põhjus tegelikult triviaalselt lihtne - tõstemehhanism on kinnitatud valesti (liiga kõrgele) selliselt, et kuppel ei toetu suletud asendis mitte poorte servale, vaid esimene ots suletud asendis on õhus ja teda hoiab kinni suhteliselt õrnalt paar varrast ja vedru. Lahendus on sama lihtne kui põhjus - kinnitusaugud ovaalseks viilida, kuni kuppel korrektselt sulgub ja suurte seibide või lati abil kinnitused uuesti fikseerida. Originaalis mahub sinna vahele ka kummitihend, mis vanematel kärudel tihti kadunud on ja sama logiseva mure põhjustab.
Minul kuppel tantsis peal, kuid probleem lahenes enne kui ise jaole sain, kuna mingihetk üks russi ratas (vist oli russi) kukkus portede vahele ning surus nad veidi laiali siis peale seda läheb kaan veidi pinges peale ning enam probleemi pole
(Seda postitust muudeti viimati: 13-01-2022, 19:53 PM ja muutjaks oli 13piisab.)
Igalühel oma arvamus - mu silmis on tehasehaage väga hea inseneritöö. Nii vähese materjali ja keerukusega (ehk kokku siis väikese kuluga) toimiv ehk kerge ja tavakasutuse puhul aastakümneid kestev asi: hea töö!
Mu 15a vana haagise vineerivahetusel tulid kõik poldid ilusasti lahti ning läksid oma kohale tagasi.
Silikooni ja tõrvaõliga poldiauke ja keermeid mäkerdades ning muidu rahulikult-viisakalt nikerdades võttis vineeri vahetus üllatuslikult lausa tööpäeva jagu aega.
Foorumite vanarahvatarkus: "üks troll suudab rohkem arvata, kui sada tarka teada"
(13-01-2022, 19:51 PM)13piisab Kirjutas: Igalühel oma arvamus - mu silmis on tehasehaage väga hea inseneritöö. Nii vähese materjali ja keerukusega (ehk kokku siis väikese kuluga) toimiv ehk kerge ja tavakasutuse puhul aastakümneid kestev asi: hea töö!
Kõige muuga võib nõus olla,aga tuledepaneel on saatanast...isegi parklas tagurdamisel vaata,et äärekivi otsa puruks ei lähe...Ma vedasin prusse koju poest ja koduõuel oleks tehasehaake lõhkunud bussi sabas ja tuledepaneelil oleks käru järgi lohisenud...Nene bisnes ongi rajatud tulede ja klaaside müügile.tiki müügimees kunagi rääkis,et aastas suurusjärk 10000 klaasi vähemalt sõidetakse pilbasteks nende nikastusega...Olen dissident ja mul käiva tule tagant ära.Sama hing millega luuk haagisel käib samaga on ka tuledepaneel kinni ja 2 sek ja eemaldatud ja teine samapalju tagasi,järelikult on võimalik toimiv haagis ehitada.Led tuledega sõidan juba aastaid ja puruks pole veel ühtegi sõitnud,meres sulistades lõpetasid üks komplekt lepingu ühepoolselt.
(Seda postitust muudeti viimati: 13-01-2022, 20:52 PM ja muutjaks oli Aare R..)
Mingi aeg sai kõnnitee äärekive toodud ja siis ka käis tulepaneel mingist lohust läbi sõites kergelt mööda maad, aga lihtsalt kraapsas. Küll aga nägin kord Rootsis, kui ühel oligi sõna otseses mõttes tulepaneel juhtme otsas mööda asfalti järgi lohisemas
Kunagi sai poolhaakega neid kärusid üsna tihti Norra altotsast ülesotsa veetud ja siis oli eranditult kõikides vastuvõtmiskohtades sama süžee- tuled ja helkurid pidid terved olema. Väga halb koorem oli kinnitamise koha pealt ja jubedalt kippus elama ning eks need vastuvõtjad on seda kõvasti kogenud ka.