[auk_]

Käisin ühe tuttava juures, kes kiitles, et ostis max lisadega murunäksija Husqu ja siis vaatasime tema tegemisi. Esimene asi oli see, et kui muru üle 7cm , siis asi lihtsalt jäi keset koplit seisma ja ei liikunud kuhugile. Võeti, niideti suurema massinaga puhtaks ja pandi uuesti tööle vot tutkit vasja jäi samasse kohta molutama ja ei läinud boxi ka. Sai siis sõlle võetud ja kodule lähemale viidud, siis ärkas ellu. Kolmas kord hakkas tüüp sisutult ringi tatsama, ilma tööorganit kasutamata ja boxi tagasi. Tegime mitu resetti ja ei tolku midagi. Pidi spetsialisti kohale kutsuma, et äkki midagi valesti ise teinud. Näksimise pind kuskil 600 ruutu. Mis edasi on saanud, pole mulle teada, kui teada saan, annan infot ka? Vot nii, et vikat välja ja tööle.

[v6sa]

...
Mis edasi on saanud, pole mulle teada, kui teada saan, annan infot ka? Vot nii, et vikat välja ja tööle.

Tahan küll teada, millest selline anomaalne koht, et isegi niidetud murul kinni jäi.

Praaki tuleb kõigil ette: selleks on garantiiteenindus ja viimases hädas Tarbijakaitse, kes valmsitaja juristidega piike ristama peaks.

See on muidugi õige, et vikat on kõige keskkonnasõbralikum: käib kõhupekilt ja ei tekita liigset müra.

[auk_]

Nii. Eks see kogu maailm istub selle ühe karvakese otsas (INTERNEEDUS) ja nii ka ei jää puutumata murunäksijad. Kuna segadusse ajas masina ajavööndite kellaaeg on ikka täiesti uskumatu ???? Aeg sai pandud euroopalik ja asi hakkas ilusti näksima. Muidugi sai eelnevalt külmstart tehtud programmis. Nii, et elagu Internet varsti ei saa külmkapist ka õlut ilma netist luba küsimata. Olen näinud ka Wi-Fi -ga sitapotte, kuid hoiaks asjast eemale. See masin siis vist arvas, et kesköö ja inimesed tahavad magada, et ei tohi tööd teha.

[Ant]

Naabril on worx, eelmine aata oli ilma ultrahelisensoriteta ja korpus on ikka väga räsitud. See aasta pani sensorid. Kui on takistus otse ees, siis näeb, aga kui on nn kella 1 või kahe peal, siis paneb 40cmlaia ja u 100cm kännu otsa. 
Seda juttu rääkis üks müügimees, et odavama otsa worx masinatel ei ole põrkeandurit või on see nn veojõuraskusest vms süsteem. Võrreldes naabri worxi ja sõbra husqit, siis worx näeb ikka räsitud ja kriimulisem välja. 
 Seda videot olen näinud

Mulle tundub Worx L1000 (WR147E) esmastest katsetest, et ultraheli sensorid "silmad" näevad ilusti nii pisut kõrvale kui ette. Pole küll märganud, et kõrgele objektile otsa sõidaks. Vooliku võiks selle sobiva kuju korral küll ära tükeldada, Sirgest voolikust läheb ilusti üle vbl aitab siin midagi adaptiivne tera, pole uurinud). Worxi eelis on magnetandur, mis annab lisavõimaluse kaitsta miskit uut lillepeenart või lamamistooli. et terad on paremas ääres, mitte keskel, niidab rohkem ääreni ja hind hetkel Saksas alla 1000. Silmad lülituvad välja kojusõidul, sest muidu ei suudaks lähedalolevate takistuste tõttu mööda traati liikuda. Tsoone saab lihtsalt panna (selleks pole GPS-i vaja). Suurim miinus on, et koju liigub mööda servatraati ja tallub sinna raja. Vihmaga tahaks paremaid rattaid (neile müüakse vastavaid lisasid, ja on ka head 3d prinditavad). Kännule saaks siis magnetriba ümber tõmmata, kui sinna mingil põhjusel otsa suudab sõita.

[hendrik]

Husqvarna 315 https://www.vlt.ee/toode/robotniiduk-hus...mower-315/- Eelised: kaubamärk tugev, niidab kvaliteetselt Miinus: Nõrgad mootorid väikesed terad

Loen esimest korda, et 315'nel on nõrgad mootorid. Seejuures sooviksin teada, kas Te räägite niiduorgani või vedavate rataste mootoritest.
Tean, et kuna 450X kasutab samu veomootoreid kui 420, 430X, 440 ja sõidab niites neist poole kiiremini, siis veomootorid kipuvad väga palavate päevadel ülekuumenema ja seeläbi kiiremini riknema. Selle vastu aitab ultrahelianduri väljalülitamine, mis vähendab niidukiirust, kuid võimalik vaid siis kui keskmine rohu kasvukiirus on madalam (põud, sügis) ja iga-aastane veomootorite määrimine.

Mul Husq 315 õige mitu hooaega ilusti niitnud, aga tänavu on hakanud teisiti käituma. Veidi konarlisest paekivist aiateest, mis varem pole probleem olnud, ei taha enam üle sõita ja keerab ära, nagu oleks kuhugi vastu sõitnud. Samuti vahest vaba sirge peal hakanud pidurit panema ja tagasi keeranud. Vahel isegi puhas kiviparkett enam ei meeldi objektile minnes-tulles ja hakkab koridoris ekslema.
Kellelgi ideid või sarnast kogemust? Miski andur või joysticki kinnitus liiga hellaks muutunud ja remonti minek?

Põrkeanduri joystick(ud) on puruks. Te olete robotniidukit valesti tõstnud, keegi on sellele istunud, midagi peale visanud, üle 5 m² suurused saarekesed on jäänud demarkeerimata või piirdekaablist ülesõidu väärtus on liiga suur ning seetõttu saavad põrkeandurid palju vatti. Lahenduseks on osta uued põrkeandurid (hetkel ca 10 € / tk) ja need välja vahetada + tegelikult on Automoweril peidetud menüü, kust saab kõiki andureid eraldi testida. Palun lugege veebilehte https://herizon.ee ja Ehitusfoorumi teemat, kus siin paljud päritud küsimused on seal juba saanud ammendava vastuse.

[margus61]

[quote pid='501274' dateline='1590554805']
Põrkeanduri joystick(ud) on puruks. Te olete robotniidukit valesti tõstnud, keegi on sellele istunud, midagi peale visanud, üle 5 m² suurused saarekesed on jäänud demarkeerimata või piirdekaablist ülesõidu väärtus on liiga suur ning seetõttu saavad põrkeandurid palju vatti. Lahenduseks on osta uued põrkeandurid (hetkel ca 10 € / tk) ja need välja vahetada + tegelikult on Automoweril peidetud menüü, kust saab kõiki andureid eraldi testida. Palun lugege veebilehte https://herizon.ee ja Ehitusfoorumi teemat, kus siin paljud päritud küsimused on seal juba saanud ammendava vastuse.

[/quote]
Aitäh asjalike näpunäidete eest.
Kuna ma sulasega pole nii barbaarselt käitunud, nagu eeldatud ja asjal vist veel garantii, lootsin pääseda kergemalt.
Mehka Tallinnas käidi korra tagakambris, puhastati tagumised passiivsed joystickid ära ja laseb jälle nagu muiste. Ei osanud ise nende pehmete seelikute alla vaadata ja puhastada, nüüd on lahkelt jagatud tarkus mul ka olemas.
Puid jm põrkamist tekitavaid takistusi on mul niidualal tõesti palju ja neid oleks mõttetu traadiga piirama hakata. Ilmselt mida rohkem põrkamist, seda kiiremini praht vahele koguneb ja ajab kaane ning esimese aktiivse joysticki oma töötsentrist välja.

[hendrik]

Aitäh asjalike näpunäidete eest.
Kuna ma sulasega pole nii barbaarselt käitunud, nagu eeldatud ja asjal vist veel garantii, lootsin pääseda kergemalt.
Mehka Tallinnas käidi korra tagakambris, puhastati tagumised passiivsed joystickid ära ja laseb jälle nagu muiste. Ei osanud ise nende pehmete seelikute alla vaadata ja puhastada, nüüd on lahkelt jagatud tarkus mul ka olemas.
Puid jm põrkamist tekitavaid takistusi on mul niidualal tõesti palju ja neid oleks mõttetu traadiga piirama hakata. Ilmselt mida rohkem põrkamist, seda kiiremini praht vahele koguneb ja ajab kaane ning esimese aktiivse joysticki oma töötsentrist välja.

Robotniidukit peab iga hooaja keskel ja lõpus puhastama. Lisaks eelnevalt mainitule hakkavad niidukorpuse alla kogunenud rohi ja muld ummistama ekraani alla paiknevad ventilatsiooniavad ning tõsteanduri(te) kummist tolmukaitsed kiiremini amortiseeruma. Kuna see on levinud, et kliendile puhastamisest ei pajatata, siis panen veebilehele https://herizon.ee selle kohta ka video.

[Mart69x]

Robot kitibki alt igasugu jama täis kui vihmaandur on välja lülitatud. Vihmaandur sisse lülitatud ja pole enda oma viimased 3 aastat puhastanud ei hooaja alguses, ega keskel ega lõpus. Tera teritades ainult pahtlilabidaga suure jama maha lükanud teralt. Masin nühib ca 4000 ruutu. Naabrimehe Husq lõpetaski  oma elutsükli eelmine suvi kui 2 päeva järjest sadas ning murule tekkis suuremat sorti lomp.  Oleks vihmaandur peal olnud oleks 2500 euri kokku hoitud.

[13piisab]

3,5 hooaega ja Ambrogio tera leidis väärilise vastase. Ilmselt mingi tobeda suurusega õuna. Sirgeks väänamisest oli abi pooleks päevaks, niiet saab teine lähipäevil uue tera.
Manuspildilt on lisaks kõverale terale näha, et ühel suunal on nn terakaitse plastpiid kõik kadunud. Olid seda juba aasta tagasi.
ka on näha üks abiratas, mis on juba üle aasta kaablisidemega jäigalt korpuse külge tõmmatud.
muidu veorataste sodist puhastamise kummilatakate vajalikkusest ei saa ma aru: õuntest ja puuokstest need rattaid ei puhasta ning ainuke tulem on heliefekt, kui võõrkeha selle paksu jäiga "puhastajaga" kokku puutub. Mul kulusid need tüütud kõristid ära vast teise hooaja jooksul ning masin ei käi selle järel enam naksudes ringi ega nõua tähelepanu. Jääb nii!

muidu aga toimetab masin jätkuvalt kenasti ja muru on ilmselt just roboti pideva hooldamise tõttu väga ilus.
sügisel pean eri põõsavööndi taimi ja õunapuude alumisi oksi korralikult pügama: need kasvavad aastatega laiusesse ja mitmes kohas on perimeetritraat jäänud põõsaste (ja õunapuuokste) alla, kus muru ei kasva. Traadi õige koht on murukamara sees. Aeg-ajalt on niiduk ka vihmaga maha vajunud põõsaste ja vaarikate okstega kakelnud. On seni jäänud alati võitjaks ja ma saan lahingust teada, kui oks vedeleb kas murul või tilpneb veel niiduki küljes. Ilmselt nn žilett-teradega masina puhul ei oleks tulemiks alati masina võit?

sel kevadel oli Ambrogiol pakkuda uus tarkvara ja see on eelmisest palju asjalikumaks kirjutatud. Ehk siis lõpuks ometi - raud kehva softiga on poolik raud...
nt nägin niidukit põõsa all muruta mullal kinnijäämise olukorras päris huvitavalt end kord edasi, kord tagasi manööverdada püüdvat. Mis signaali põhjal sellise toimimiseni jõudis, on mulle müstika (on ju vaid põrkeandurid ja andurid traadi leidmiseks), aga probleemist arusaamine ja see, kuidas olukorda lahendada püüdis, oli hea.
tundub ka, et tarkvarasse on lõpuks ometi sisse kirjutatud mingi maksimaalne otse-liikumise aeg, mille järel masin suunda muudab. Mis on hea olukorraks, kui masin peaks kinni jääma ja ise sellest aru ei saa. Kui see muudatus on ikka tarkvarast ja mitte nt mu masina põrkeanduri probleemist tulenev, siis "parem hilja, kui üldse mitte"! Ei saa aru, miks see seni puudu oli...

robot kui mutitõrjuja ei ole mul aga viimased 3 nädalat ülesannete kõrgusel ja jahin neid ühes krundinurgas eri lõksudega nullise tulemiga. Robotit ei häiri ka suuremad hunnikud - sõidab läbi ja kuna tunneb suuremat takistust, asub spiraalitama. Niiet täisteraga niiduk sobib ka mullatöödeks - kas ka žiletikestega masinad sobivad?
ilmselt said mutid julgust, kuna sel aastal olen niiduki iga ca 2 nädala tagant 3..5 päevaks dokki kamandanud - niidukõrgus on üpris madal ja 2200m2 võimekusega masinal hakkab mu ca 1600..1700m2 murulapikesel lihtsalt igav.

augustis panen ka maakodus traadi maha ja vaatan, kuidas Ambrogio seal hakkama saab. Vast ikka saab ja kui suvatseb ka viiendal hooajal teenistust jätkata, siis teeb seda maal ja päästab mu sealsest muru-orjusest. Koju tuleb uus. Mis täpselt, ei tea. 2a tagasi oleksin Ambrogio välistanud, aga enam mitte ja kui mu L85 hind peaks taas 1,5keur peale kukkuma (nagu kevadel Stokkeris oli. Praegu on hind 2,1k peale kruvitud. Pea sama hind, mis 2017a kevadel, kui ma ostsin. Nende hinnad võiks ikka vaikselt alla tulla...), oleks see väga tugev kandidaat. Sh ka nn masinapargi unifitseerituse osas. Igatahes eelistan jätkuvalt nn suure teraga masinaid, mille pink on lühike. Pistsin üles kaks küsimust žilett-teradega masinate kohta: kas jäävad vaarika-ja sõstrapõõsaokstele ja mutimullahunnikutele alla või saavad jagu?

[hendrik]

Lendtera on vaiksem ja ohutum nii lastele, koduloomadele, elusloodusele (nt konnad) kui ka niiduorganile ise-endale (see õun, mis Teil niidutera kõveraks painutas, oleks jätnud lendtera ja niiduorgani terveks). Jäik tera on samas efektiivsem ehk tema jõudlus on suurem ja temaga saab niita ka üle 10 cm kõrgust rohtu. Nii et nokk kinni, saba lahti olukord ja lõppkokkuvõttes maitse asi.
Ka mina eelistaksin jäiga teraga masinat, kuid kuna juhtkaabli(te)ga, RTK või D-GPS'ga varustatud sellist masinat turul pole, siis lohutan end hetkel Husqvarnaga.

[Marko]

Kas see pilt nö justniitnud roboti kõhu alt on normaalne? Kohe vbolla kaelakukkuvat sodi on märkimisväärne kogus.

[martinjev]

Mis selles kaelakukkuvas sodis halba on? Kukub maha ja saab mullaks.
Lendtera vaarikaokstele ja mutimullahunnikutele alla ei jää  ega ega jagu ei saa. Kui kõhtupidi just hunnikuotsa kõlkuma ei jää, siis natuke silub pealt ja sõidab üle. Hunnikut ega oksa peeneks ei jahvata.

[ogram]

Lendtera on vaiksem ja ohutum nii lastele, koduloomadele, elusloodusele (nt konnad) kui ka niiduorganile ise-endale (see õun, mis Teil niidutera kõveraks painutas, oleks jätnud lendtera ja niiduorgani terveks). Jäik tera on samas efektiivsem ehk tema jõudlus on suurem ja temaga saab niita ka üle 10 cm kõrgust rohtu. Nii et nokk kinni, saba lahti olukord ja lõppkokkuvõttes maitse asi.
Ka mina eelistaksin jäiga teraga masinat, kuid kuna juhtkaabli(te)ga, RTK või D-GPS'ga varustatud sellist masinat turul pole, siis lohutan end hetkel Husqvarnaga.

Uutel mudelitel 4.36 Elite ja 350i Elite on ju küll D-GPS

[hendrik]

Lendtera on vaiksem ja ohutum nii lastele, koduloomadele, elusloodusele (nt konnad) kui ka niiduorganile ise-endale (see õun, mis Teil niidutera kõveraks painutas, oleks jätnud lendtera ja niiduorgani terveks). Jäik tera on samas efektiivsem ehk tema jõudlus on suurem ja temaga saab niita ka üle 10 cm kõrgust rohtu. Nii et nokk kinni, saba lahti olukord ja lõppkokkuvõttes maitse asi.
Ka mina eelistaksin jäiga teraga masinat, kuid kuna juhtkaabli(te)ga, RTK või D-GPS'ga varustatud sellist masinat turul pole, siis lohutan end hetkel Husqvarnaga.

Uutel mudelitel 4.36 Elite ja 350i Elite on ju küll D-GPS

See on valeinfo, ainuke Ambrogio mudel, millel hetkel D-GPS, on L400 ELITE. Sdm cutting system (satellite dynamic memory) ei ole D-GPS, kuna puuduvad parandid. Sama ebatäpne tehnoloogia on ka Automowerite X-line mudelitel ja kasutajatel soovitan selle GPS'i lülitada välja, kuna see on kohati ebatäpne ega tee keerulisemates oludes õigeid otsuseid. Manuaalne seadistus (ilma GPS'ita) annab parema niiduefektiivsuse ja -tulemuse.

[ogram]

Lendtera on vaiksem ja ohutum nii lastele, koduloomadele, elusloodusele (nt konnad) kui ka niiduorganile ise-endale (see õun, mis Teil niidutera kõveraks painutas, oleks jätnud lendtera ja niiduorgani terveks). Jäik tera on samas efektiivsem ehk tema jõudlus on suurem ja temaga saab niita ka üle 10 cm kõrgust rohtu. Nii et nokk kinni, saba lahti olukord ja lõppkokkuvõttes maitse asi.
Ka mina eelistaksin jäiga teraga masinat, kuid kuna juhtkaabli(te)ga, RTK või D-GPS'ga varustatud sellist masinat turul pole, siis lohutan end hetkel Husqvarnaga.

Uutel mudelitel 4.36 Elite ja 350i Elite on ju küll D-GPS

See on valeinfo, ainuke Ambrogio mudel, millel hetkel D-GPS, on L400 ELITE. Sdm cutting system (satellite dynamic memory) ei ole D-GPS, kuna puuduvad parandid. Sama ebatäpne tehnoloogia on ka Automowerite X-line mudelitel ja kasutajatel soovitan selle GPS'i lülitada välja, kuna see on kohati ebatäpne ega tee keerulisemates oludes õigeid otsuseid. Manuaalne seadistus (ilma GPS'ita) annab parema niiduefektiivsuse ja -tulemuse.

Väidad, et 350 -l see GPS värk on siis vilets? Tal ju puha selline funktsioon peal, kus saan mingi raadiuse osas mitte niita lubada (tahan seal näiteks grillida), kas see siis ei töötagi?

[v6sa]

Väike täpsustus: ebakindel on asukoha määramine. Aias oleks vaja ilmselt paarikümne cm sisse mahtuda, parandussignaalita GPS mahub heades oludes enamasti paari meetri sisse. Ehk pluss-miinus meeter. On see piisav? Enamasti mitte. Sest harva on olud head, enamasti on kusagil puud, majad, antennid, WiFi, 5G, G4S vms jamad ja ega ükski jama elektromagnetsidet just soodusta.

Parandussignaaliga ehk DGPS on, sõltuvalt allikast, suurusjärgu võrra täpsem. Ehk satelliidi (või ka rannikumajaka) korrektsiooniga võiks poole meetri sisse pihta saada. Eeldusel, et signaali muru tasapiunnal ikka on saada... Põldudel on kombaini vastuvõtjate mitmekümne cm suurused kuplid viie meetri kõrgusel ja ka märkimisväärsel osal tööajast on mingid jamad...

RTK parandust vist ükski murunäriline ei söö? Mitte, et sel sisulist mõtet oleks, aga sellega saab (avatud maastikul) juba paari cm sisse. Ning kui satelliite ikka ei paista, siis pole ka parandusega halligi peale hakata.

Kogu DGNSS on üks tõenäosuste mäng ja üksikult vaadates paneb enamus rehkendusi ikka haledalt mööda. Aga kuna rehkendusi tehakse sekundis kümneid, siis lõpptulemusel pole väga viga. Eriti, kui tarkvara kasutab mingitki loogilist tulemuste silumist.

[ogram]

Väike täpsustus: ebakindel on asukoha määramine. Aias oleks vaja ilmselt paarikümne cm sisse mahtuda, parandussignaalita GPS mahub heades oludes enamasti paari meetri sisse. Ehk pluss-miinus meeter. On see piisav? Enamasti mitte. Sest harva on olud head, enamasti on kusagil puud, majad, antennid, WiFi, 5G, G4S vms jamad ja ega ükski jama elektromagnetsidet just soodusta.

Parandussignaaliga ehk DGPS on, sõltuvalt allikast, suurusjärgu võrra täpsem. Ehk satelliidi (või ka rannikumajaka) korrektsiooniga võiks poole meetri sisse pihta saada. Eeldusel, et signaali muru tasapiunnal ikka on saada... Põldudel on kombaini vastuvõtjate mitmekümne cm suurused kuplid viie meetri kõrgusel ja ka märkimisväärsel osal tööajast on mingid jamad...

RTK parandust vist ükski murunäriline ei söö? Mitte, et sel sisulist mõtet oleks, aga sellega saab (avatud maastikul) juba paari cm sisse. Ning kui satelliite ikka ei paista, siis pole ka parandusega halligi peale hakata.

Kogu DGNSS on üks tõenäosuste mäng ja üksikult vaadates paneb enamus rehkendusi ikka haledalt mööda. Aga kuna rehkendusi tehakse sekundis kümneid, siis lõpptulemusel pole väga viga. Eriti, kui tarkvara kasutab mingitki loogilist tulemuste silumist.

Jah, 450-l lubatakse ka seda nutikust, aga järelikult pole. Lõikelaius ka vaid 24 cm, seega Husqi ei ostaks ikka.

[ogram]

Oskab keegi võrrelda (eelistada) Ambrogio 350i Elite ja 4.36 ?
Üks tugineb vana 300R vigadeparandusel, teine täitsa uus lahendus, aga funktsioonid täitsa samad.
300R sündis kohe suure veaga "BUMP error" ja hommikune kastene märg muru mäkerdab masina kohutavalt rohuseks.
Nüüd uued rattad pehmed ja seest tühjad, äkki ei korja rohtu täis?

[hendrik]

Husqvarna EPOS, mida juurutatakse uutele niidukitele, põhineb RTK'l (RTK on veidi täpsem kui D-GPS) ja lubab täpsuseks 2 cm, kuid küllap kõik tootjad samas suunas liiguvad.

Alloleval pildil on näha selle süsteemi parandijaama.

[v6sa]

RTK on DGPS üks alaliike. Tänase teadmise juures ka täpseim: viga suureneb jämedalt 1% iga paikse ja liikuva jaama vahelise kilomeetriga. Esimesed 5 km võib öelda, et viga ei ole.

Mis sagedusel andmeside püsijaama ja muruniiduki vahel käib? Paljud raadiomodemid on häirealtid, eriti asustatud punktides (kus on ka robotniidukite peamine leviala)