Valmistusin korralikuks sõjaks ja sai ostetud 5mm koobaltpuur. Tegelikult ei ole külajuttudel alust ja hüdropaak puuritav tavalise puuriga kergesti. Tegu ei ole päris hallmalmiga, kuna puuripurul laastu ka natuke sees.
Puurmasinaks tavaline akutrell.
Õlakuid ei hakanud eraldama, ega võlli välja võtma. Aastakümnetega on need nii üheks saanud, et ainult pitsiga verevpunaseks hakkab ehk miskit liikuma. Siis aga rikub ilmselt tõstevõlli ära ja muutub pehmeks.
Esimesele traktorile tegin keskele. Malmist läbi puurides kukub puur kuskil 5mm veel edasi, enne kui võlli puutub. Tähelepanek, et võlli puur ei võta, suru või silmamunad märjad. Jääb ainult hele laik, ilmselt karastatud.
Selline sai siis.
Ainult keskel nipli häda on see, et määre läheb sinna, kus lihtsam. Seega vasakult poolt ainult määret tuli niplist lüües välja, paremalt grammigi. Sai tungrauaga rehvist võlli otsa surutud, et määre sealt enam välja ei pääseks. Ja niimoodi sai parem pool ka määrde kätte.
Määret andis ikka tampida, sest väljuv ei olnud kohe üldse mitte sarnane sissepumbatavale kollasele. Eks kõik see vesi ja rauapuru värvis seda.
Teisel põkal tegin teistmoodi. Kaks niplit, kumbki 50mm äärest.
Selle eelis on, et saab paremini kontrollida emma kumma poole määrimist. Teisipidi häda puurimisega. Malmist läbi puurides on kohe võll ja kuna see karastusega. Siis võib jääda poole vinnaga auk, kust määre halvasti sisse läheb.
Minu masinal seda muret muidugi ei ole. Võlli lõtk on päris soliidne, ütleks 10mm ja peale. Ehk oleks väiksem, kui tehas oleks taibanud määrdenipli panna ja 2800 töötundi asi ei oleks kuivalt hõõrunud.
Mõned niplit vajavad kohad oleks ka ehk need. Sidurivõll ja esisilla kiige.
Enne tuleb aga tegemisse võtta tõstesilinder. See on nagu üks igavene nuhtlus. Täpselt aasta aega peab peale remonti ja siis jookseb nagu mahlakask. Kõige hullemini immitseb sealt miskise käigupiiraja tifti vahelt. Peab vaatama ja selle üldse ära ellimineerima.
