(Seda postitust muudeti viimati: 19-08-2019, 10:07 AM ja muutjaks oli v6sa.)
(18-08-2019, 12:59 PM)E303 Kirjutas: Nüüd eriti midagi huvitavat Norramaalt . Kas Eestis leidub ka selliseid kokkupandava heedriga Claas kombaine . Heeder läheb hüdraulika abil kaheks 3 meetriseks sektsiooniks transport asendis . See konkreetne masin CLAAS TUCANO-430 (2013) . Minu arust väga mugav süsteem ei pea heedrit käruga kombaini või traktori sabas põllule tassima .
Vaevalt - õrn ja kallis lisa. Lisaks rikub kaalujaotust kenasti. Ning ristmikel teeb elu huvitavaks.
Levinud on lõunapoolses Euroopas, kus mägede vahel heedrikäruga väga ei manööverda ja heedrid on kitsamad. Kuuemeetrine heeder on tänapäeval pigem muruniidukil
(Seda postitust muudeti viimati: 14-07-2020, 09:39 AM ja muutjaks oli E303.)
Mõned huvitavad pildid õppekombainist Niva Venemaalt 80-aastatest .Tõenäoliselt on see kaadervärk mis kombaini elektrimootoriga ringi ajab õpilased ise ehitanud. Kas eestis võis ka leiduda selliseid õppekombaine ENSV aegadel - sest sellise abil on väga hea saada ülevaadet kombaini tööprotsessist ja ehitusest.
NB.-Riigiaparaadi hammasrattad ja väntvõll vajaks kiiremas korras remonti.
Ühte säilinud elektrimootoriga niva asukohta ma tean. Nagu tavaline Niva CK5, aga diiselmootori asemel suur elektrimootor. Kui ise poleks näinud siis ei usuks. Nõukogude ajal kasutati laialdaselt linakuparde peksmiseks. Suvel oli selles konkreetses ettevõttes suur garaaz masinatest tühi ja töökojast sai justkui rehetare. Lina laotati töökoja põrandale maha, kus siis elektrimootoriga Niva ringi sõitis ja peksis lina.
No teoreetikud,kombainerid praegu hea aeg kasvavaid viljasorusid hinnata
Meie kandis parimad kombain-külvikud on igatahes John Deered
Ületulemist ei tähelda venelastel ja claasidel
(Seda postitust muudeti viimati: 22-09-2019, 09:59 AM ja muutjaks oli v6sa.)
Mida selle ületulemise all mõeldakse?
Kui kõlujaid teri üle sõelte (neid, mida niikuinii välja sorteeritakse), siis nende vedu ja kuivatamine pole mõistlik niikuinii. Sakslased ütlevad üldse, et terakadu alla 5% on kombaini jõudluse raiskamine. Eks see arutelu koht ole, aga suviviljadega pole tõesti muretki. Niikuinii sureb talve jooksul ära. Ongi hea, korjab mullas olevad vabad toitained üles ja vabastab need mõne aasta jooksul uuesti ringlusesse.
Kui ületulemise all mõeldakse labast vale reguleeringut nii, et ka tuumakad terad põldu lendavad, siis mitte ükski kombain (ka mitte Claasi Cebis) ei oska iseenese tarkusest kõike seada. Ikka peab juht maha tulema ja põlvili pahna läbi sobrama. Seega kui tuumakad terad on põllus, tuleb vaadata peeglisse, mitte teise kombainimüüja õuele.
(Seda postitust muudeti viimati: 22-09-2019, 09:58 AM ja muutjaks oli v6sa.)
Ka kõlujad terad on võimelised tärkama. Ning annavad ka saaki, kuigi taimed on nõrgemad (sel on mingi geneetiline põhjus, miks osa teri jääb lõpuni välja arenemata peas) ja lihtsalt kombaini jäljes rohetavat rida nähes EI TOHI teha järeldust koristuse headuse kohta. Eriti nüüd, kus ellujäämiseks tuleb majandada võimalikult tõhusalt! ALATI tuleb minna ja tirida kasvavad taimed tuttipidi üles. Kui tegu on tuumaka teraga, on põhjus tihendilekkes (rooli ja istme vaheline simmer lekib, taas), sest kõiki tänapäevaseid kombaine saab seadistada toimima nii, et kaubaline tera ei lähe üle sõelte. Kui tegu on kõluja teraga (sellega, mille niikuinii välja sorteerid), pole probleemi. Kui just sama liiki ei plaani järgmisel aastal seemneks samal põllul kasvatada, mis on juba algselt selge agronoomiline küündimatus.
See, et teatud roheliste kombainide roolis kohtab tihiti isikuid, kellele on müüdud "seadistust mittevajav ultimatiivne koristusagregaat", on kurb tänapäev.
Küll on kaunikesti individuaalne see, kuidas ühe või teise valmistaja "kasutusliides" konkreetsele sohvjoorile kätte sobib. Mõni tahab nuppu pressida, teine kangi tõmmata. Kõige nutusem kogu asja juures on aga see, et kombaini valikul ei anta enamasti tegelikule töö tegijale üldse sõnaõigust, vaid ettevõtte juht omast tarkusest otsustab, millega tema põldusid koristama hakatakse edaspidi ja siis on kombaineril vaja selle otsusega ellu jääda. Vähevõitu on veel neid ettevõtteid, kus juht taipab tegeliku töö tegija põhjendatud arvamust hinnata.
(Seda postitust muudeti viimati: 06-08-2020, 22:13 PM ja muutjaks oli E303.)
Käes taas lõikuskuu ja painama jäi üks mõte . Lapsepõlvest 80 aastatest mäletan et kombainid olid juuli lõpus ja augusti alguses põldudel veel mitmed tunnid peale päikese loojumist . Tulede valgel käis viljakoristus ja see oli väga ilus ja isegi romantiline vaatepilt .Nüüd sellist assja enam ei näe sest kombainer teeb oma 8-9 töötundi ära ja läheb koju , Kui ta just ukrainlane pole , see muidugi põrutaks kombainiga südaööni nagu ennemuiste . Aga kahjuks eelistatakse võtta vaid maksimaalselt kuiva vilja ja päevasel ajal ning hea ilmaga sest siis hoiab kokku kuivatamise kuludelt . Vene ajal sellist majanduslikku survet kokkuhoiuks polnud ning samuti olid nõus eesti inimesed vajadusel töötama põllumajanduses iga ilmaga ja kas või 16 tundi päevas. Ei ole enam eestlastel seda fanaatilist töötegemist nagu see oli ENSV aegadel , kõik taandub rahale õigemini selle puudumisele põllumajanduses töötavate inimeste jaoks .
NB.-Riigiaparaadi hammasrattad ja väntvõll vajaks kiiremas korras remonti.
Kui praegu nivadega võetaks siis pandaks ka poole ööni, aga arvatavasti on tänapäevased kombainid nii palju kiiremad/efektiivsemad et ei pea olema 5x niva + 5x gaz53 töös, sama töö teeb üks kombain ja üks traktor ära.
Eks kombainiga saab võtta vilja seni kuni kaste maha tuleb. Oli see nii vanasti Nivaga kui ka nüüd uute läänekatega. John pidi väga kapriisne olema niiskuse suhtes.
Vene ajal oli veel teine põhjus miks võeti hilja õhtuni kuniks kannatas. Niva jõudlus oli väga armetu kaasaegse tehnikaga võrreldes. Ja, et mitte jõulude kätte jääda siis alustati kriitilise piiri pealt ja lõpetati samuti kriitilisega.
Omal rekord nisupõllus mõõduka tuulega kui kannatas lasta öösel pea kaheni enne kui trummel paukkuma hakkas.
Oeh, oeh, oeh... Asi pole ju karvavõrdki viitsimises vaid mõttekusses ja üleüldises mõttes eelkõige selles, et mõttetut tööd pole vaja teha öösel selleks, et järgmine hommik ka veel rohkem mõttetut tööd teha vaja oleks.
Kui aga ilm võimaldab, on kergelt tuuline, kastet pole maas, teeb ka tänapäeva kombainer kaua ja pimedani.
Aitan seadmete monteerimis ja demonteerimistöödel ning konstruktsioonide ehitamisel www.ransar.ee
info[ät]ransar.ee
51934170
Veneaja- ja tänapäevase viljakoristuse vahele pole mõtet tõmmata mingit võrdusmärki nagu kiputakse tihti tegema.
Ainuke ühine nimetaja kahe erineva epohhi vahel on ehk kombain.
Põhimõtted on hoopis teised. Praegu mängib rolli asja kasumlikus aga vene ajal oli põhiline, et vili sai põllult võetud. Tihti tähendas see seda, et põld sõideti lihtsalt läbi, et jäljed peal oleks juhuks kui rajoonist must Volga tuli.
Oli juhuseid kus sai salaja peksukorv alla lastud kui orasheina või maltsapuruses "viljas" pidi ukerdama.
Milleks endale lisatööd organiseerida kui sots võistluse võtmes selline põllutükk sulle kasu ei toonud.
(06-08-2020, 22:03 PM)E303 Kirjutas: Käes taas lõikuskuu ja painama jäi üks mõte . Lapsepõlvest 80 aastatest mäletan et kombainid olid juuli lõpus ja augusti alguses põldudel veel mitmed tunnid peale päikese loojumist . Tulede valgel käis viljakoristus ja see oli väga ilus ja isegi romantiline vaatepilt .Nüüd sellist assja enam ei näe sest kombainer teeb oma 8-9 töötundi ära ja läheb koju , Kui ta just ukrainlane pole , see muidugi põrutaks kombainiga südaööni nagu ennemuiste . Aga kahjuks eelistatakse võtta vaid maksimaalselt kuiva vilja ja päevasel ajal ning hea ilmaga sest siis hoiab kokku kuivatamise kuludelt . Vene ajal sellist majanduslikku survet kokkuhoiuks polnud ning samuti olid nõus eesti inimesed vajadusel töötama põllumajanduses iga ilmaga ja kas või 16 tundi päevas. Ei ole enam eestlastel seda fanaatilist töötegemist nagu see oli ENSV aegadel , kõik taandub rahale õigemini selle puudumisele põllumajanduses töötavate inimeste jaoks .
Tol ajal küte ei olnud arvel ka ju...mis kuivatamisele rohkem kulus.üldjoontes traktorististid lasksid tol ajal lihtsalt maha, sest "muidu polegi nagu tööd teinud"
(Seda postitust muudeti viimati: 13-08-2020, 17:05 PM ja muutjaks oli v6sa.)
(06-08-2020, 22:03 PM)E303 Kirjutas: Käes taas lõikuskuu ja painama jäi üks mõte . Lapsepõlvest 80 aastatest mäletan et kombainid olid juuli lõpus ja augusti alguses põldudel veel mitmed tunnid peale päikese loojumist . Tulede valgel käis viljakoristus ja see oli väga ilus ja isegi romantiline vaatepilt .Nüüd sellist assja enam ei näe sest kombainer teeb oma 8-9 töötundi ära ja läheb koju , Kui ta just ukrainlane pole , see muidugi põrutaks kombainiga südaööni nagu ennemuiste . Aga kahjuks eelistatakse võtta vaid maksimaalselt kuiva vilja ja päevasel ajal ning hea ilmaga sest siis hoiab kokku kuivatamise kuludelt . Vene ajal sellist majanduslikku survet kokkuhoiuks polnud ning samuti olid nõus eesti inimesed vajadusel töötama põllumajanduses iga ilmaga ja kas või 16 tundi päevas. Ei ole enam eestlastel seda fanaatilist töötegemist nagu see oli ENSV aegadel , kõik taandub rahale õigemini selle puudumisele põllumajanduses töötavate inimeste jaoks .
Eks kunagi oli ikka lumi kollasem. Eriti neile, kes seda limpsima ei pidanud...
Kastega võetud nisu või odra järel sarja ja sõelte pesemine, et kõik üle maha ei jookseks, pole just parim hommikualustus. Toona ei kottinud kadu väga kedagi.
Samuti polnud kellegi asi, kui liigniiske vili vähe kõrbema läks kuivatamisel või kuivatamise ootel suti kuumaks ja tükki tõmbas. Täna toob tagasisaadetud koorem nutuvõru suule...
(06-08-2020, 22:03 PM)E303 Kirjutas: Vene ajal sellist majanduslikku survet kokkuhoiuks polnud ning samuti olid nõus eesti inimesed vajadusel töötama põllumajanduses iga ilmaga ja kas või 16 tundi päevas. Ei ole enam eestlastel seda fanaatilist töötegemist nagu see oli ENSV aegadel , kõik taandub rahale õigemini selle puudumisele põllumajanduses töötavate inimeste jaoks .
sa pole ilmselt põllumajandusega kursis.ka täna on põllumehel pikad päevad kui kevadel külvad,suvel heinaga ja sügise niisamuti.vili lastakse kombainist suurde autohaakesse.heina pressitakse seni kuni kannatab ja igasugu jorsse kallitele traktoritele ei lasta.näen iga aasta kui all teevad jõe luhtadel heina ja teisel pool jõge samamoodi suur põllumajandus ja töö käib ikka kaheksani õhtul kindlasti.
