[Linnus]

...Nüüd tõstuki pööramise hambad maas nii latil kui käbil. Tööd teinud vaid oma tarbeks.

Käru ümber ei ole läinud selle aja jooksul?
Farmaga selline kogemus, et kui ümber läks tõstmisel, siis hambad ka õhtal.

Miks ta ümber peaks minema   sellega on kõik ok olnud, kuni hamba ära tõmbas, siis ei liikunud enam. Küljelt küljele liigutused olid küll algusest peale ainukesed liigutused, millepeale masin veidi pöördeid langetas. Toidan käru traktorilt kus on nš16 pump. Tegelikult tahaksin kuulda kogemusi Country või Jussi omanikelt, kuna plaan on sealt siis masti alumine osa soetada.

[mutikas]

Jussi,väga ok.

[auk_]

Mul Jussi 2009-dast aastast  ja sellised probleemid, et jagaja pidin uue ostma, käppade silindrid (NB! tehas ise ka väitis, et liiga peene varrega said esimesed komplektid) samuti ja nüüd on ka lõtkud tekkinud. Muidugi isa on mittesihtotstarbeliselt teda kohati kasutanud ka, kuid hetkel olen rahul. Haaratsi voolikud lähevad pidevalt, kui hakkeks puitu vedada, aga kui aus olla, siis juba võtaks midagi tummisemat, kuna tüved on aastatega jämedamaks läinud. Ah jaa, suurim probleem on muidugi see, et tõstuki kinnitus peatala külge on nati kehvake, see kinnitusplekk annab alt järgi. Mul veel tormimurdki välja toomata, kuna borrelioos käis kallal ja tegi ikka hukatuslikku tööd organismiga, olin nagu mingi vanaätt, kes ei saanud toolist ka üles tõusta ilma kõrvalise abita. Nii, et mürk riietele ja metsa.

[Operaator]

Jagage kogemusi mis Valtra,Valmet oleks ok panna URAL-i raamist metsaveokäru ette?

[CORRADOg60]

Jagage kogemusi mis Valtra,Valmet oleks ok panna URAL-i raamist metsaveokäru ette?

Näinud neid sünnitisi nii Mezzo, Mega, Hitechi kui ka N-i, M-i ja T seeria taga. 
Kui ohverdada mootori vääne manööverdusvõimele, siis 4 silindriline. Aga kui väänet ja jõudu eelistada pisut suuremale pöörderaadiusele, siis kuuese mootoriga. Kütet võtavad mõlemad käru sikutades tõenäoliselt suhteliselt sama palju.
Ummisjalu odava hinna peale üle lahe või lõuna poole tormata pole mõtet. Paljud on sellise tehinguga näpud kõrvetanud.
Hetkel meenub ainult paar tõsisemat vedajat kes Urali/Zili sildade peal isetehtud käru sikutavad.
Millegipärast räägivad kõik mõnda aega kasutanud/lääne kärule edasi liikunud nagu ühest suust selle variandi puudustest(kõrge raskuskese, kesine vastupidavus, mõttetu mass jne).

[maisalup]

Jep. Võta parem rummuveoga weimer...

[Janka]

Jagage kogemusi mis Valtra,Valmet oleks ok panna URAL-i raamist metsaveokäru ette?

Võta parem rummuveoga weimer...

Klassika 
Ja kuhu see olemasolev Urali raamist tehtud kobadik pista? Persse?

[Daff]

Jagage kogemusi mis Valtra,Valmet oleks ok panna URAL-i raamist metsaveokäru ette?

Võta parem rummuveoga weimer...

Klassika 
Ja kuhu see olemasolev Urali raamist tehtud kobadik pista? Persse?

Miks nii räigelt. Ropendamise võiks kussagile muusse foorumisse jätta. See  aparaat on niššitoode.  Tean Val trat mis sellise käruga toimetab. Kusjuures väga edukalt . Järts on pidevalt taga. Kui kõik uhked vedajad on käed üles tõstnud tuleb tema ja teeb töö ära.

[maisalup]

Persse pole vaja pista. Kui valtra siis vähemalt T seeria peaks ees olema, metsas mass loeb ja selle käigukast pidavat paremini vastu pidama...
Kui mahub, võib ka persse pista

[CORRADOg60]

 Tean Valtrat mis sellise käruga toimetab. Kusjuures väga edukalt . Järts on pidevalt taga. Kui kõik uhked vedajad on käed üles tõstnud tuleb tema ja teeb töö ära.

Väga huvitav väide. Huvitav selles mõttes et näinud vähemalt kolmel korral erinevates piirkondades kuidas ülalmainitud kombo esindajat Valtra+ Kronose veoga käruga välja on sikutatud.
Ja need mehed kes selle käru pealt korraliku mehhaanilise veoga käru peale on kolinud pole ka kordagi maininud et see vana paremini roniks.

[CORRADOg60]

Kui valtra siis vähemalt T seeria, selle käigukast pidavat paremini vastu pidama...

Konkreetne "pidavat" kuulub ilmselgelt NSR juttude valdkonda. 
Üldjoontes on nimetatud käigukastid seeria piires praktiliselt samadest tükkidest(ehk siis enam-vähem samad kui  mõlemal(näiteks T versus N)  võrreldaval vastavalt 0,1,2,3,4 mudelinumbri lõpus). Jah, võivad erineda tagumised käised, jõuvõtuvõllid, ülekandearvud vastavalt tellitule jms... Räägin mehaanilisest poolest.
Kui nüüd esinduse töökodadest läbi astuda on seal käigukasti/vahekäikude remondis enamasti T seeria esindajad(eriti tippmudelid). Suurem vääne ja koormus versus samad detailid...  N seeria kasti remont on pigem erand.
Sama kehtib ka 6000/8000 seeria kohta...

Samas ise paneks ka metsa käru ette kuuese mootoriga Valtra. Kuuese vääne on see mis mind sedasi mõtlema paneb. Samas väiksema käruga saab neljase mootoriga ka edukalt hakkama.

Ja metsas ongi enamasti neljase mootoriga isendid.
RMK-l oli aastaid tagasi terve rivi 6550-neid. Enamus nüüd teise/kolmanda omaniku käes ikka veel töös. 
Siis võeti paljude ettevõtjate poolt omajagu N seeria esimest põlvkonda metsa. Ja on ka uuemaid N- seeria esindajaid omajagu metsas. Neljas seeria väga levinud ei ole.

Omajagu on viimastel aastatel seda turgu mõjutanud see, et mingist kuupäevast alates RMK enam metsas midagi peale suht uue spetstehnika(põllutraktori baasil asjad ei sobi neile) näha ei taha...

[v6sa]

Urali raamist tehtud ränkraske asja ette pane ikka sama ajastu Valmet. Mõni lahjem R6  (et ei jõuaks jõuülekannet sõlme keerata). Aga neid on heas korras raske leida ka Soomest.

Uuema aja asjad on ... õrnemad. Aga mugavamad juhile. Kuniks elekter toimib.

Ükski masin ei asenda metsas mõistust. Ei Valmet, ei Valtra.

[maisalup]

Kui valtra siis vähemalt T seeria, selle käigukast pidavat paremini vastu pidama...

Konkreetne "pidavat" kuulub ilmselgelt NSR juttude valdkonda. 
Üldjoontes on nimetatud käigukastid seeria piires praktiliselt samadest tükkidest(ehk siis enam-vähem samad kui  mõlemal(näiteks T versus N)  võrreldaval vastavalt 0,1,2,3,4 mudelinumbri lõpus). Jah, võivad erineda tagumised käised, jõuvõtuvõllid, ülekandearvud vastavalt tellitule jms... Räägin mehaanilisest poolest.
Kui nüüd esinduse töökodadest läbi astuda on seal käigukasti/vahekäikude remondis enamasti T seeria esindajad(eriti tippmudelid). Suurem vääne ja koormus versus samad detailid...  N seeria kasti remont on pigem erand.
Sama kehtib ka 6000/8000 seeria kohta...

Samas ise paneks ka metsa käru ette kuuese mootoriga Valtra. Kuuese vääne on see mis mind sedasi mõtlema paneb. Samas väiksema käruga saab neljase mootoriga ka edukalt hakkama.

Ja metsas ongi enamasti neljase mootoriga isendid.
RMK-l oli aastaid tagasi terve rivi 6550-neid. Enamus nüüd teise/kolmanda omaniku käes ikka veel töös. 
Siis võeti paljude ettevõtjate poolt omajagu N seeria esimest põlvkonda metsa. Ja on ka uuemaid N- seeria esindajaid omajagu metsas. Neljas seeria väga levinud ei ole.

Omajagu on viimastel aastatel seda turgu mõjutanud see, et mingist kuupäevast alates RMK enam metsas midagi peale suht uue spetstehnika(põllutraktori baasil asjad ei sobi neile) näha ei taha...

Vaata need naised saunas olid metsavedajad kes just vedasid valtraga metsa. T seerial on käised tugevamad, hammasrattad on jah samad, kuid laagrid olevat tugevamad, ning n-seerial on võllid seest tühjad, t-seerial olevat need seest täis ja tugevamad. N-seeria on üks mõttetu võrr zil või urali raamist tehtud raske käru ees. Olen ise töötanud nii n kui t seeriaga. N oli pidevalt katki, t seerial oli 180hj ning vanust juba ikka üle 10 000 tunni ning ainuke mis vaja vahetada olid õlid ja nipetnäpet. Seega ei tasu tulla jutustama nsr jutte kui ei jaga ja aimate või nsr et seest on samasugused käigukastid. Ega tootja loll pole, et 120 hj võrri käigukasti paneb seeriale mille mootorid arendavad 200+ hj... Nende seeriate sihtgrupp on juba erinev.

[CORRADOg60]

 Seega ei tasu tulla jutustama nsr jutte kui ei jaga ja aimate või nsr et seest on samasugused käigukastid. 

Aimamisest on asi väga kaugel.
18 aastat iga päev nende masinate sees, peal ja all veedetud. 
Aga noh, kui hooldusmeeste kogemusest on poogen, siis...
Sama vastuse saad pm iga meie hooldusmehe käest.

Jutud olulistest erinevustest või erinevatest seest tühjadest võllidest on ikka reaalsusest väga kaugel.
Samuti tahaks näha N-i millel pidevad kasti probleemid. Vanema masina esivedrust võid jah metsas kiirelt jagu saada. See et T-180 käiguosa(ei räägi ainult põhikastist) 10 000 muretult ära kestab näitab ainult üht. Et see masin on olnud eesti põllumeeste tavapärasest töökultuurist erinevalt kergema elu peal...
Tõeliste masinast 110% võtvate meeste käes(neid meil jagub) on tavapärane esimese põlvkonna T 180/190 kasti umbkaudu 5000- 6000 tunni kandis alt keerata...
Mitte et nüüd kohe kapremont tuleks teha aga...

"Võrri" kastiga on asjad pigem vastupidi. Nõrgema mootori otsas suuremale jõule arvutatud kast ja asi kestab lihtsalt veel kauem. Miks peaks vaeva nägema/raha kulutama teise kasti projekteerimise, tootmisse juurutamise ja laoseisu kirjumaks ajamisega? Eriti veel kui praktiliselt sama kast/poliitika on ennast juba ammu õigustanud eelmistel seeriatel.

[2715]

Eeldatavalt on soov seda Uralist tehtud käru kasutada mehaanilise veoga jõuvõtuvõllilt sest muidu ei piisaks selle liigutamiseks ühest traktorist.
Seega traktoril peaks olema jõuvõtuvõlli sünkroonlülitus ratastelt ning seda võimalust ei kipu kõigil ja eriti võimsamatel traktoritel olema.
Kas kõigil Valtratel see olemas on pole päris kindel.

[CORRADOg60]

Eeldatavalt on soov seda Uralist tehtud käru kasutada mehaanilise veoga jõuvõtuvõllilt sest muidu ei piisaks selle liigutamiseks ühest traktorist.
Seega traktoril peaks olema jõuvõtuvõlli sünkroonlülitus ratastelt ning seda võimalust ei kipu kõigil ja eriti võimsamatel traktoritel olema.
Kas kõigil Valtratel see olemas on pole päris kindel.

Vähelevinud valikvarustus. Põllumehed enamasti ei vaja...
Paigaldus hiljem eeldab lisaks juppidele kasti seest tühjaks tõstmist põhimõtteliselt.

[maisalup]

Käigukasti probleem oli mingitel uuematel valtratel mis olid toodetud 2012 ja peale. Osadel läks see remont garantii alla, teistel mitte, aga vanemad valtrad kestid ilusti. Minu kasutusel olnud masina hea hooldus ei olnud võimalik, kuna mina olin esimene kes puhastas käigukasti imifiltri ja teised käigukasti filtrid vahetas, varem polnud isegi õli vahetatud, kuna peremehe sõnul polnud mõtet neid vahetada, sest pidevalt valati ju värsket õli juurde, mõttetu kulu selle vahetamine

[CORRADOg60]

Esimene?
Isegi garantiiajal ei tehtud?
Ajalugu teada?
Ega peremees soomlane pole?

[maisalup]

Soomest oli toodud see masin kasutatuna. Käigukasti imifiltri kaane poldid olid veel tehase värviga kinni ning seal firmas kõige kauem olnud töötaja kinnitas, et nii kaua kui seal firmas see trakror on olnud ca4000tt pole mitte keegi neid filtreid vahetanud. 
Kogu tehnika poldid olid värvi all.

[CORRADOg60]

Soomest oli toodud see masin kasutatuna. Käigukasti imifiltri kaane poldid olid veel tehase värviga kinni ning seal firmas kõige kauem olnud töötaja kinnitas, et nii kaua kui seal firmas see trakror on olnud ca4000tt pole mitte keegi neid filtreid vahetanud. 
Kogu tehnika poldid olid värvi all.

See hoolduse teema on mingites piirkondades kuidagi väga käest ära jah. Mitmed kasutatuna siia jõudnud masinad on sama käekirjaga olnud. Oma koduküla põhjanaabrist talupidajal on T171-l käigukasti õli ja filtritega ka sama lugu. Vahetatakse aastaid ainult mootoriõli. Täitsa huvitab millal see valtra tema majapidamist ümbritsevas rohus maasse vajuvate vanemate New Hollandite jt liitub...
Aga kui filtri ummistuse tuluke armatuuris on nõrganärvilistele, mis siis teha. Kes maksab, see tellib ka muusika.
Mis puutub sellesse puuduliku hooldusega masina probleemivabasse käekäiku, siis imestama paneb see küll. Enda ringkonna üks vanemaid ja vist viimane seni originaalkastigaT-190 jõudis ka hiljuti miski 11 000 töötunni kandis vahekäikude remonti. Kusjuures samuti valikulis-loomingulise hooldusgraafikuga viimased 6000+ tundi. Reeglina ülemõõdulisi haakeriistu kasutavate põllumeeste seas nii kaugele remondita ei jõuta. Selles mõttes ülemõõdulisi et kui näiteks haakeriista tootja on märkinud et haakeriista miinimum võimsustarve on 200 hj, siis ette pannakse tihti traktor, mille tippmudelil on 180-190hj, ja siis küsitakse et äkki saaks kuidagi mõnikümmend hobust juurde...

Aga lõpetaks OT.

Kui tõesti viimase arutelu algataja tahab omale kompositsiooni Valtra või Valmeti traktorist ristatuna Zili/Urali baasil käruga, siis aastate jooksul olen näinud seda komplektsustes, kus traktori rollis on olnud vanematest mudelitest V6550, V8150, V8400, V8550, N141, T130 ja T170. Viimasel ajal Türi hoolduse piirkonnas figureerinud ainult üks. Vist 8150. Ja see suutis selle reduktori mis käru ja traktori ülekanded sobima pidi panema korduvalt ribadeks lammutada peremehe väitel. Muidugi võis olla ka konkreetse insenööri valearvestus.

Aga ise arvan et väljaveotraktoril peab olema GS PTO(ülekanne käigukastilt kärule), soovitavalt tagurpidi juhtimis süsteem(et saaks ninaga käru poole istudes sõita ja istet pidevalt keerutama ei peaks) ja kuna jõuvõtuvõlli otsa enam pumpa ei pane, siis ilmselt ninapump(väga metsatraktorlik lisa mida leiab ainult seda tööd tegema mõeldud masina küljest) ka. Liigutab ka originaalhüdraulika pealt aga suurema tõstuki ja osavama juhi käes jääb tootlikust ilma pöördeid lakke ajamata väheks. Korraliku läbimõeldud põhjasoomuse vajalikkust ei pea ilmselt rõhutama.

Töökindlam ja lihtsam oleks mingi näiteks 8400 sinna ette, kuid mugavam oleks ilmselt elektrohüdraulilise suunavahetiga traktor.