[TeeTL]

Kuna endal midagi tehtud ei ole, siis vähemalt saab jälgida, mis teised teevad

Viimasel ajal tundub olevat tekkinud peaaegu et tihe liiklus MS/RS40 ehk 1964-1967 mudeli osas siin Eestis.
Alles sai üks musta numbri, nüüd jälle järgmine silmapiirile ilmunud, sedapuhku Keilas. 
Sedapuhku küll vist nö läbisõidul, ehk Soomest tulnud ja välismaale müügiks mobile.de lehel. 
Kes tahab, võib vist ka osta, kuigi omanik püüab seda takistada, paljastades vaid ühe pildi ja null rida kirjelduseks. 6500€ hinda ei oska kommenteerida, pole selle mudeli müügielu jälginud, aga väga soodsa diilina see ei paista, kuigi ka kere ja kroom päris läbi ei paista...

     

Kui kedagi huvitab, mis sorti sõiduelamust nii vana japs pakub ja lähemalt vaadates päriselt välja näeb, siis siin üks revjüü:
Toyota Crown Delux 1964 vs Auris Hybrid Touring Sports 2014



Eks näis, millal ka mõned uuemad eksemplarid kohalikul vaatlusalal välja ujuvad, kas siis pikast garaažihoiust või taastusravist väljumas. Ootan huviga. Peab ju olema veel mõni.

[TeeTL]

Viimased juhuslikud tähelepanekud Eestisse imbunud s40 seeria Crownidest on peaaegu sama juhuslikult viinud ühe toreda artikli leidmiseni, mis valgustab Crowni disaini- ja saamislugu koos rohke pildimaterjaliga.
Keskendutakse küll eelkõige Crowni esimese ja teise generatsiooni loomisele Toyotas 1955-1965, aga on ka viiteid teistele Jaapani tootjatele ja autonduse maailmasündmustele sel ajal. Nii et kui kellelgi on huvi Jaapani autodisaini juurte vastu, peaks see olema üks meeldiv tükk ülevaatamiseks.

http://www.curbsideclassic.com/curbside-...ation-gap/

Üpris meelevaldne lühikokkuvõte võiks olla selline:
Sellal kui esimese põlvkonna Crown (1955-62) on veel üsna otsene tuletis Ford Zephyrist, siis teise mudeliseeria s40 (1962-67) välimus on juba palju omaloomingulisem produkt.
Eeskujuks võeti muidugi ikka kõik üle lombi toimuvad suunad. Mis aga õnnestus jaapanlastel eriti hästi - oli võtta aluseks ameerikaliku full-size iseloomujooned ning teisendada need compact-klassi mõõtkavasse, ilma et see paistaks naeruväärne.
Sama sujuvalt suudeti sooritada ka askeetlik üleminek 50nendatest 60nendatesse, kus raketiajastu detaili- ja tiibaderohkus ning muu toredus pidi asenduma praktilisema laadiga. 

Igatahes, Crowni puhul on teatud jooned ja proportsioonid jäänud kerekujus läbivalt sarnaseks ja omaseks läbi aastakümnete.
Kõrvuti 2 ja 6 põlvkond, s40 ja s110:
   
Pikk mootoriosa, tugevalt tahapoole asetatud "kabiin" (c-piilar algab vaat et tagaratta keskelt) ja sellegipoolest pikk saba; kõrged rattakoopad, reljeefne küljepind. Kokkuvõttes jätab kerejoon vaatamata nurgelisusele pigem noolja kui töntsaka mulje. 

Eks seda elegantse pikaksvenitamise ja vormi lihtsustamise teed läksid paljud teisedki,- näiteks kasvõi Volvo 140-seeria ja Mercedes w114 - aga mitu aastat hiljem. Kui ma enne kuskil eespool postituses kahtlustasin pisut, et Crowni S110 seeria eeskujuks oli Mercedese w123, - siis nüüd küll enam ei tea, kes kelle pealt eeskuju on võtnud

[TeeTL]

Varuosade hankimine laiast maailmast kipub muutuma omaette projektiks. 
Tekib põhimõtteline jonn ja küsimus, et kui midagi ei ole saada, kuidas siis ikkagi oleks võimalik.
Lisaks on mõni leid ka lihtsalt tore juhus.

Tasakaal vidinate hankimise ja tehtud tööde osas on muidugi paigast ära. 
Eks see ole klassikaline nutineeduse näide - tahaks, et asjad juhtuks pöidlatõmbega ja kui on vaja rohkem pingutada, siis tekib tunne, et tegu pole vaeva väärt. Juhtub see, mida lihtsamalt saab

Pikalt otsisin esisuunatulesid stange sisse. Vanadel olid pirnipesad mädanenud, plastkate pragunenud või aretatud Volga omadest. 
Otsingutes selgus, et Crowni mudelipõhiseid tulesid-klaase pole saada, aga sobivad Corolla E7 omad. Need saadeti läbi ebay kohale Tai kuninglikust puhkeriigist. Tuled istuvad sisse nii plaststangele kui metallile.
   

Soomes pakuti tori.fi's üksikut korraliku originaalilukilpi. Nagu ikka oli kauba hind meelepäraselt soodne, aga otse saatmine oleks olnud täpselt sama kallis kui eelmine kord samasugust kilpi Jaapanist tellides. Õnneks on igal eestlasel Soomes keegi, kes aitab
   

Plokikaanetihendit MEU mootorile ajasin taga üle aasta. Pole kindel, kas seda kunagi ka kasutada õnnestub, aga hankeraskused tekitasid juba puhtsportlikku huvi - seega oli hädasti vaja kuidagi välja ajada
Leidus ta Taiwanist, tellimine käis läbi Saudi-Araabia-Gruusia varuosakaupluse https://www.ssg.asia/. 
8€ hind oli lõbusalt meeldiv ja kvaliteet selle raha eest pealtnäha piisav.
Kasutatud varusakioski nimi "special solutions group" algul erilist usaldust ei äratanud, aga nii suhtlus kui kauba väljastamine toimis valutult ja kiiresti. Pakendamine tehti ülikorralikult - pappkast ja selles tihend kahe penoplast plaadi vahel. Võin täitsa soovitada seda kauplust, kui vaja eksklusiivsemaid jaapaniautode varuosi ja saatmiskulude ees hirmu pole.
   

M-mootorile sai tehtud ka järjekordne õlivahetus, seekord 20w-50 10w-60 vastu.
Ei uskunud, et niimodi kuumaõlirõhu languse vastu abi saab. Seetõttu oli tegemist "puhtteadusliku" eksperimendiga, mis tuli ette võtta uskumisest või mitteuskumisest hoolimata.
Siinkohal väike mõttepaus ja kolm korda võib igaüks arvata, kas mõjus positiivselt või mitte
Ootus oli sellevõrra pingelisem, et ostsin kõige odavamat 10w-60, mida kohalikult turult saada oli.
   

Tulemus oli selline, et esimesel kiirel testimisel enam ei saanud õlituld põlema sooja mootoriga, kus 10w60 sees. 
Tänavaliiklusesse küll ei jõudnud sukelduda, aga niisama garaaži ümber tiirutades käis temperatuuriosuti korra punase lähedal ära ja õlituli ei vilkunud. Eelnevalt kasutatud 20w50 õliga kippus õlituld põletama suht kohe pärast mootri soojenemist.

Kuna õlivahetus kestis ca 2 nädalat, jõudis karter täitsa tühjaks voolata ja sai lähemalt uurida karteripõhja, kus õlipunni vahelt kippus lekkima.
Kui varem arvasin, et keegi kunagi on sinna kogemata relakaga sisse lõiganud, näiteks mahanuditud nurkadega õlipunni töödeldes, siis lähemalt uurides ei paista üldse olevat võimalik kogemata sellist jama tekitada ja ammugi mitte relakaga.
Kes, kuidas, milleks - ilmselt jääbki mõistatuseks.
   

[motamees]

...Kes, kuidas, milleks - ilmselt jääbki mõistatuseks.

Kui auk on läbiv, siis võib tegu olla õlivanni tühjendamist soosiva trenaasiavaga. Üle vindi ääre ei saa ju kõik õli välja joosta. Korgi saab lihtsalt pidama, kui kasutada toruteipi.
 https://www.k-rauta.ee/p/toruteip-unipak...075mm/3ear

[TeeTL]

Kui auk on läbiv, siis võib tegu olla õlivanni tühjendamist soosiva trenaasiavaga.

Toruteipi kasutasin seal juba eelmise vihje peale, tänan. Ega sinna lohu kohale ükski seib korralikult pidama jäägi. 

Teipimisega pidas väga hästi. Kerge jama oli ainult see, et õlivahetusel korgi eemaldamise järel irdus teibijäänuk algul karterisse ja roomas alles tükk aega hiljem urust välja.  Šansid olid 50:50 et oleks võinud ka mootorisse hulkuma jääda see teibiriba. 


Lõpuni-väljavoolamist hõlbustav drenaaziava võib see tõesti olla, läbivust ei taiband traadi või naaskliga kontrollida. Järgmine kord.

[motamees]

Ma olen teibi pannud pärast korgi paigaldamist. Enne lõppu jätan paar mm vahet ja siis keeran teibi sinna vahele, peale seda kork kinni. Just nii saab ka lekkiva korgi lekkevabaks. Ei pea õli välja laskma, vaid keerad korgi pisut lahti, teip vahele ja uuesti kinni.

[TeeTL]

Ilmselgelt hõiskasin liiga vara. 10w60 ikkagi ei teinud imet. 
Pärast pikemat sõitu kui 5km on mootor läbinisti kuum ja õlituli põleb ikka.
Nüüd peab laisema õlirõhuanduri sinna otsima. Säästab liigsest muretsemisest ja hoiab kokku aega ning raha mingi "lahenduse" otsimise pealt.

Lisavarustuse nimekirja võib uue avastusena kanda ühe pentsiku korrakaitseorgani, mis kukub armatuuri all üürgama, kui kiirus üle 100 km/h tõuseb. 
Alla selle jääb vait jälle. 
Päris ebameeldiv oleks, kui igapäevaselt peaks kiirteed pidi kulgema.

Aga muidu oli tore õhtupoolik vanatehnikaga

[TeeTL]

Igasugu kogunemised toimuvad kusagil kaugemal. Kui mitte päris väljamaal või päälinnas, siis vähemasti tõmbekeskustes ikka. Ja eks see suurürituste tunglemine on üsna tüütu ka ja kummivilina ning kärsahaisu nuusutamisega ei taha nina ja kõrvad kuidagi ära harjuda.
Seega tuli korraldada ise vaikne kohalik "Lõuna-Eesti JDM-autode kokkutulek". Alateemaks "Eesti kandiliste  Crownide taaskohtumine". 
Tehtud, mõeldud.
Kuipaljud kohale ei tulnud, pole teada, sest ega kutseid polnud kiiruga mahti välja saata. 
Sellegipoolest saabus üritusele 2 masinat. Mida on tervelt ühe võrra rohkem, kui oli osalejaid näiteks Eesti esimesel diiselmossede kokkutulekul mõni aasta tagasi. Tõelisele Japan Marketile vastavaid parempoolseid roole võis ilmselt ka rohkem näha kui harjukeskmisel jaapaniautode-kokkusaamistel.
   

On juba tükk aega möödas, kui need kaks viimati kõrvuti seisid. Varem neile koduks olnud kaksik-garaažile pole veel samaväärset asemele tulnud.
   

Sai tehtud pilti, vahetatud varuosi, programmi mahtus ka paar sõiduringi lähiümbrusesse. 
   

Varuosade vahetus seisnes jalamattide tõstmises ühest autost teise. Sinisele taustale need pruunid palakad kohe mitte ei sobinud. Õigemini sobiks nad peamiselt äraviskamisele, sest aeg on teinud oma töö kulumise ja pinnamõrandamisega.
         

Oli kena varasuvine väljasõit vanatehnikaga, millel aastaid kokku 75.

[TeeTL]

Suve algul hakkasin agaramalt otsima põhjust, miks diiselmootoriga patsiendil kostab sõidu ajal läbi kere kanduvat urinat. 
Pärast talvel seismist oli kuidagi eriti kurjaks läinud see hääl. 
Juba eelmisel aastal kahtlustasin diferentsiaali või tagasillalaagreid. Sest kuigi mürin imbus kõikjale, tundus põhiline allikas tulvavat ikkagi juhiistme suhtes kusagilt tagapoolt. 

Tõstsin autol saba üles, käik sisse ja lasin rattad veerema. Alt kuulatades olid rattalaagrid täiesti vait, diferentsiaal kohises õige tasa. Tundus, et kõva urisevat häält teeb hoopis kardaan. 
Kardaan ise see muidugi olla ei saanud, aga kardaanipuki laagri kummiümbris oli üsna ribadeks kärisenud.
See oli vähemalt konkreetne ja nähtav viga võrreldes kahtlaste müradega.
   

Amserv küsis kardaanipuki tükist 245€. 
Üldiselt mulle OEM osad väga meeldivad, aga kahjuks olin eelnevalt uurinud ka alternatiivset võimalust juba varem tuttavast ssg.asia varuosaputkast. Seal pakuti OEM koodile 37230-30030 vastavat koopiaosa hinnaga 13€. 
Ahvatlus odavamalt läbi ajada osutus ületamatuks.

Tellisin neid odavaid hiina jubinaid igaksjuhuks 2 tükki. Säärase ahnusega astusin paraku tolliämbrisse. Üsna ootamatult, sest et kunagi varem pole nii väikeste summade pärast tolliga jagelemist olnud. Küllap olid saatjad ülikorrektsed paberite täitmisel Igatahes, kauba kogusumma 26€ ületas tollivaba limiiti 22€ ja koos sellega läks tolliväärtusena deklareerimisele ka saatmiskulu. 

Püüd tollideklaratsiooniga emta lehel iseseisvalt hakkama saada päädis pärast tunniajalist pusimist otsusega jätta see töö neile, kes seda varem teinud on. 
Rohkem kui otsene rahaline lisakulu tollimaksudena häiriski see, et riiklikult on loodud niinimetatud lihtsustatud tollivormistuse infosüsteem (irooniliselt nimega Complex), mida mõistliku aja jooksul ja ilma eriettevalmistuseta pole lihtkodanikul võimalik eesmärgipäraselt kasutada, et oma lihtne pakikene ära deklareerida. Võibolla oleks mingi emta infotelefoni kaudu juhendust saanud, aga nad ju ei tööta õhtuti ega öösiti, kui kodanikul on aega oma hobidega tegeleda

Nojah, eks näis, kas järgmine kord õnnestub kuidagi targem olla. Selle emiraatide varuosakontori kasutamisest loobuda ei tahaks, kuna seal on sisuliselt sama OEM kaupade valik mis esinduses, kohati soodsama hinnaga, pluss veel lisaks valik ka enam-vähem-kõlblikke B-osasid, mille kohta esindus ei ütle A-d ega B-d. St. seal võib leiduda B-osa, mida esindus A-osana ei paku.

Õnneks tuli pakk kenasti tollist läbi ja karbist väljus õige kujuga õige asi. 
   

Uus laagripukk laagerdus riiulis paar kuud ja paigaldus tundus enne pealehakkamist olevat imelihtne. Tegelikkuses läks vahetamisele ikka paar tundi ära. Odav hiina varuosa istus oma kohale ideaalselt.
Ja kuigi kardaanile ning vahetükile tegin märgid peale, ning tagasi kokku läks kah märkide järgi, siis midagi tasakaalustusest nihkus ikkagi paigast ära. Kiirusel 80 km/h tekib tagumikuga tuntav müdin ja vibra keresse.

Üldtulemusena jäi ühtlasel sõidul mingi mürakomponent siiski väiksemaks ja seeläbi muutus selgemalt kuuldavaks, et ka vähemalt üks rattalaager on korrast ära (müra muutub kurvides).
Suurt meelepaha see avastus ei tekitanud, sest kui suvised läbisõidud jäävad paarisaja kilomeetri juurde nagu tänavu siiani olnud on, siis jätkub seda väsinud laagrit veel mitmeks aastaks

[honkomees]

...
Püüd tollideklaratsiooniga emta lehel iseseisvalt hakkama saada päädis pärast tunniajalist pusimist otsusega jätta see töö neile, kes seda varem teinud on. 
Rohkem kui otsene rahaline lisakulu tollimaksudena häiriski see, et riiklikult on loodud niinimetatud lihtsustatud tollivormistuse infosüsteem (irooniliselt nimega Complex), mida mõistliku aja jooksul ja ilma eriettevalmistuseta pole lihtkodanikul võimalik eesmärgipäraselt kasutada, et oma lihtne pakikene ära deklareerida. ...

Pole küll viimase paari aasta jooksul proovinud ise deklareerida, aga viimati telefoni hiinamaalt ostes deklareerisin emta lehel muredeta, ei näinud probleeme.

TeeTL...
... Võibolla oleks mingi emta infotelefoni kaudu juhendust saanud, aga nad ju ei tööta õhtuti ega öösiti, kui kodanikul on aega oma hobidega tegeleda :... 

Vat siin annan küll täispunktid, enamik asutuste infotelefone ei tööta sel ajal kui neid vaja on ehk siis kui inimene on töölt vaba ja saab netis toimetada.

[TeeTL]

Pole küll viimase paari aasta jooksul proovinud ise deklareerida, aga viimati telefoni hiinamaalt ostes deklareerisin emta lehel muredeta, ei näinud probleeme.

 Tänud, viitsisin uuesti üle vaadata. Emta lehel on mitu võimalust deklareerimiseks, tõepoolest. Teadmatusest valisin liiga spetsiifilise variandi. Omniva kaudu tehtud deklaratsioon ilmus igatahes sinnasamasse Complexisse, kus ise proovisin. Nüüd tagantjärele leidsin, et postipaki deklareerimiseks on veel eraldi lihtne sisestusvorm, millega iga laps ka hakkama saab. Järgmine kord proovin seda. Õige ja täpse kaubakoodi otsimise/leidmise sain juba eelmise pusimise ajal selgeks. See oli ka uskumatult põnev ja mitmekesine tegevus.

[TeeTL]

Esimesest kardaanipukivahetusest jäi häirima ootamatult tugevnenud vibra kiirusel 80km/h.

Kuna midagi muud paigast ära minna ei saanud kui pukk ise ja kardaani kinnituspoltide asetus üksteise suhtes (mis miskipärast olid erineva kuju ja suurusega), tundus kohane kõigepealt need üle vaadata.  

Pukk oligi ilmselgelt liiga viltu. Puki kinnituskõrvade kõverus või kõverusraadius oli täpselt selline, et poltide pingutamisel tõmbas ühe või teise kõrva nihkesse aluse suhtes.
   

Kusagilt varudest hüppasid välja ka täpselt õiged ja ühesugused 4 kardaanipolti koos mutrite-seibidega. Omal ajal doonoreid lammutades jäid ilmselt vedelema. 
   

Tulemus? Sai parem küll. Häirivat vibra ei ole ühelgi kiirusel. 


Kuna sai juba kord põhja alla ronitud, tundus kohane vahetada ka logisevad stabika kondid ja mõranenud puksid.

Stabika puks  AD38023 oli õnnestunud tellida õige asi, sobis kohale.
   

Stabika kont ADT38585  ei olnud õige asi. 
   
Pukside asend vardal oli liiga lähestikku ja varras ise oli ka lühikesevõitu. Proovisin sellisena paigaldada - pole ju vahet, kas stabika otsad on kerepoolsele kinnituskohale paar sentimeetrit lähemal või kaugemal. Liiga lühikesena asetus kont oma kohale kuidagi vildakalt ja seega ebakindlalt. Võtsin vana kondi varda ja uued seibid-puksid. Selleks oli vaja jälle puksid natuke õhemaks treida. 

   

Tulemus - tagasild istub justkui tihkemalt ja vaiksemalt tee peal. 

Kokkuvõttes tekkis kohe isu rohkem sõita Kuna viimane tankimine oli eelmise aasta oktoobris 615km tagasi, sai kütet juurde võetud. Minimaalselt, sest võimalikult varsti tuleks kütusetorud ära vahetada - on teised juba üsna karvased pealt, ja  ilmselt selle tegemise käigus on mõistlik ka paak tühjendada-puhastada.

   

[TeeTL]

Kui eelmisel aastal oli diiselmasinaga üksjagu sõitmist ja null remonti, siis sel aastal on saanud üheksa korda parandada ja üks kord kulgeda. 
Teiseltpoolt, arvestades, et tegemist on hobiautoga, siis nii peabki olema  

Ülevaatuse läbimine läks juba teist aastat järjest eriti libedalt. Diisli tahmalondi liigpikkusega polnud mingeid probleeme. Erinevalt paljudest varasematest aastatest enne seda.
Tõenäoliselt avaldas kasulikku mõju küttesegu lahjemaks kruvimine kõrgsurvepumbas, mis just eelmisel aastal ülevaatuse eel tehtud sai (pumbakruvimise juhend). 

Enne ülevaatust läks ka summutijooks täispikkuses vahetusse. Alt lendas ära täiesti mitteoriginaalne kompositsioon, mis oli kokku keevitatud umbes kümnest väiksest torujupist, resonaatorist ja tagapütist.

Riiulist oli võtta ühelt doonorilt saadud originaalne kombo = leegitoru + reso + summuti + lõpusummuti. 
   
Miks pidi tehases külgeühendatama resonaator + 2 summutit, mitte ainult resonaator + summuti, võib vaid oletada.

Paraku selgus, et pealtnäha kobeda tagavarakomplekti esimene summutipott osutus läbinisti mädaks, kuigi väljast paistis päris sile. 
Pärast paigaldust tekkis sinna umbes 5 susisevat auku ja see tükk tuli ikkagi ära vahetada päris uue vastu. 

Muidugi läks asemele sobivas mõõdus universaalne pott, mitte kataloogijärgne originaal. 
Originaali osas vaatasin ainult huvi pärast hindu, mis need jupid võiks tehasetellimusena maksma minna. Tulemus oli ilmselgelt rõõmustav. Esimene toru+reso+summuti komplekt maksaks ca 700€ ja lõpupütt ca 300€. Pluss saatmine seitsme maa ja mere tagusest keisririigist. Hakkas kohe hea meel, et tegemist on vana auto käigushoidmisega, mitte originaalseisukorra taastamisega, mis nõuaks piinlikult korrektset lähenemist.

Originaalid või originaalile vastavad B-osad olid kunagi igatahes sellised: 

Esimene summuti Bosal 295 351 ALU / 88 37 NR6 / EEG B 847424 / TOYOTA CROWN DIESEL LS110
   

Tagumine summuti Bosal 278 331 ALU / 47 18 97 D / EEG B 847424 75 48
   

Nüüd neid ühestki bosali või walkeri või misiganes summutusriistade kataloogist enam ei leia.

Tagant torust kostuva hääle poolest ei kuule küll mingit vahet, kas töös on resonaator + summuti nagu enne oli, või resonaator + kaks summutit nagu nüüd sai.

[TeeTL]

Vägagi märkamatult on aasta mööda läinud viimastest postitustest.
Plaanid autode kallal olid küll suured pärast eelmise hooaja lõppu, aga talv kulus garaaži koristamisele ja valgustuse paigaldamisele ning kevadel tegi koroona omal kombel omad korrektuurid. Seoses kodus istumisega jäi garaaž igapäevastest liikumistest väga kaugele ja nii ei jõudnudki sinna kuigi tihti.

Üks vähestest asjadest, millele siin ilmas võib kindel olla, on see, et kunagi ei lõpe otsa asjad, mida sa ei tea. Ja enamasti on see teadasaamine põnev või vähemalt huvitav.

Näiteks roolikarpidest ei teadnud ma mitte midagi. Nüüd tuli põhjus uurida, kuna mõlema auto roolikarbid kukkusid lekkima.
Üks karp lekkis järsku ja lahinal, teine ajapikku ja tilkhaaval.

Võtsin kõigepealt ette selle äkilisema hädalise (MS110 peal), mis ikaldus pärast käivitamist 5 minutiga nii, et roolivõimendi vedelikupuuduses karjuma hakkas.
Lekkis nii alt peavõlli juurest (cross shaft/pitman shaft) kui ülevalt roolivõlli vahelt (worm gear shaft).

Kas teha ise korda või lasta teha - igaljuhul oli eelduseks leida karbi remontkomplekt, teflontihendite, kaelustihendite ja O-rõngastega.
Eelkõige olnuks komplekti koosseisust vajalikud teflonrõngad, mida eraldi mõõdujärgi kusagil justkui ei müüda. Vähemalt mul ei õnnestunud leida. Võibolla otsisin vale nimega. Üleüldse on rooliasjanduse eestikeelne terminoloogia tundmatu. Kuidagi ei oska õigesti nimetada karbis sees olevaid cross shafti, worm shafti. Otsetõlked ei lähe kohe mitte, tuleks välja ristvõll ja ussvõll või koguni tõukvõll. 'Pitman arm' on vast roolihoob ja 'idle arm' on pendelhoob.

Jupiotsingutega leidsin Crowni _S11_ roolikarbi paranduskomplekti pakkumisi täpselt ühe, Austraaliast. Tundus kaugevõitu, kallivõitu ja pikaldasevõitu.
Seevastu Rockauto pakkus mitmeid variante sama ajastu Hiluxi, Cressida või LandCruiseri jaoks. Kas mõni neist võiks ka Crowni roolikarpi enamvähem ladusalt sisse istuda, seda esialgu kusagilt välja lugeda ei osanud.
Juhusliku valiku alusel tellisin sealt mingi kimbu jubinaid siiski ära. Gates 348248. Olgu kohe öeldud, et see päris hästi ei sobinud.
Löökmutrikeeraja Makita DTW285 olin muudel otstarvetel juba enne ostnud. See sobis roolikarbi juures igaks toiminguks väga hästi ja ilma selleta oleks ikka väga hätta jäänud.
Lisaks hankisin targa raamatu - Crown _S11_ chassis repair ja sellestki oli mitut pidi kasu.

Enne isetegevust küsisin ühest Tartu ettevõttest ka roolikarbi remondipakkumist. Öeldi 350€. Arvestades et protseduuri oleks lõpuks vaja kahele roolikarbile, siis tundus paljuvõitu. Tallinnasse viimise või saatmisega ei viitsinud tegeleda ja vaevalt sealgi odavam oleks olnud.
Ka ei täpsustatud, kas see hind sisaldaks lekete peatamist või täielikku remonti. Ega ma seda isegi teadnud küsida või otsustada sel hetkel.

Hakatuseks lugesin kuskilt Toyota maasturifoorumist, kuidas roolikarbi lekete kõrvaldamine on üks hirmus asi ja et sel puhul on ülepea mõistlik kogu karp otsast lõpuni renoveerida, sest karp tuleb niikuinii täiesti lahti võtta. Tundus kole keeruline.
Siis vaatasin videot, kuidas seda praktiliselt tehakse. Enam ei paistnudki nii hirmus. Eriti julgustavalt mõjusid need õppevideo osad, kus räägiti vajadusest premeerida ennast vahetevahel mõne külma õllega.
Lisaks mainiti remondiraamatus, et seda "tigukolvi" osa ei tohiks üldse lahti võtta mitte.

Kui karp auto küljest lõpuks laua peale maandus, selgus taaskord, et elu on täis üllatusi ja ainult mõned neist on meeldivad.

Peavõlli alumine ots oli kaelustihendi kohalt ikka päris kõvasti ussitanud:
   
Seda oli kindlasti vaja siledamaks saada.

Võlli õhendamistöö sai lastud teha Tartus Vello Tääri juures. Korraks tundus, et asi jääb katki, kuna algul telefoni teel käis jutt võllilt maha lihvimisest (sest võll on karastatud), mille jaoks nii lühike võll ei sobivat pinki või on lihvimise jaoks liiga paksult seda mahavõetavat osa. Ei saanudki täpselt aru.
Aga natukese aja pärast Vello ise helistas ise tagasi ja ütles, et variandiks on erisulamteraga (elbor) treimine. Toogu ma aga võll kohale.

Roostekahjustused võlli pinnal olid sedavõrd sügavad, et maha tuli võtta peaaegu millimeeter (raadiusest).
Kas see nüüd võlli ka riskantselt nõrgemaks tegi, ei tea mitte. Mingi tugevusvaru tal ilmselt on ja lisapingeid pelgalt treimisega ei tohiks ka tekkida.
   

Enne treimist kaalusin korraks ka doonorkarbi võlli kasutamist katsejänesena, aga et see polnud üldsegi mitte paremas seisus ja pärines vasakpoolse rooli karbist, siis jäi esmaseks valikuks ikkagi originaali kohendamine. 
Pildil Jap ja Eur võllid, ehk vasak- ja parempoolse rooli karpidest.
   

Pärast võlliotsa mahatreimist polnud enam kasu remkomplektis peavõllile määratud kaelustihendist, mis muidu oleks olnud üks vähestest sobivatest osadest. Õnneks oli Rollmeris kohe olemas tihend ka peenemale võllile. Enne 32x40, nüüd 30x40.
Lisaks tähendas peenem võll nüüd ka vajadust teflontihendi ümber oleva O-rõnga paksendamiseks, et teflon ikkagi tihedalt vastu võlli oleks surutud. 32x3,5mm asemel 32x4. Selline toredus õnnestus leida Baltflexi rikkalikust riiulist.
Läbilõige teflontihendi juures toimuvast:
   

Gatesi komplektis sisaldunud teflontihenditest sobiski ainult üks, aga see-eest kõige olulisem, see mis peavõlli otsa käib.
Täpselt vajalikus mõõdus oli ka üks kaelustihend, o-rõngastest läksid käiku mitmed, aga kõiki vajalikke ikka polnud.
Samuti puudus komplektist alumist teflontihendit fikseeriv metallseib.
   

"Loomulikult" tuli treimises käia 2x , sest esimene kord ei viitsinud mõõta, kui pikalt võib võlli õhem, mahatreitud osa karpi sisse ulatuda.
Mõõtmise asemel lähtusin võllile kergelt pealekulunud laagri- ja tihendijälgedest, mis aga osutusid petlikuks.
Õige õgvenduskaugus võlli otsast on 84,8...85mm.
   
Kui maha võtta vähem, - mida lasin teha esimene kord - siis ei mahu tefloni laius lõikepiiri ning otsmise fiksaatorseibi vahele. Kui treida pikemalt, jääb teflonile ülalpool liigselt töllerdamisruumi ja ta võib O-rõnga survestava embuse alt lahkuda (on küll vähetõenäoline, et asi survele vastusuunas liigub, aga igaksjuhuks parem mitte võimalust jätta).

Kokkupanemisel tekkis mõistatus ka selle kohta, kas peavõlli ümber olevaid kolme nõellaagrit peaks mingi paksema laagrimäärdega määrima või mitte. Raamatu järgi määret lisama ei pidanuks (ainult võimendita karbile näidati määrde panekut). Samas tuli karbist selle avamisel nõellaagrite vahelt välja üsna palju määrdetaolist halli värvi ollust.
   
Lõpuks jäi ikka nii, et halli löga eraldi juurde ei toppinud, küllap see ATF ise neid laagreid määrib.

Rahalises vääringus läks kogu see lõbu maksma tiba alla 100EURi. Lisaks tuleb loomulikult arvestada ka oma töötunnid, millest kõige rohkem võhma kulus erinevate detailide puhastamisele, õliuputuste  koristamisele ning sobivate vidinate otsingule. Karbi mahavõtmisest tagasipanekuni kulus täpselt 2 kuud, reaalset tööaega 14 tundi.

   
   
   

Kas ma julgen esimese iseremonditud roolikarbi vahendusel liikluskeerisesse sukelduda? Vist küll, sest esiteks jäi kriitilisem osa ehk tigukolvi siseosa puutumata, teiseks tegin kõike tehasejuhendi järgi (v.a võlli õhemaks treimine) ning kolmandaks pole niipea karta, et auto võiks tänavale sõitma jõuda. Enne on vähemalt sada asja veel vaja ära säädida Varsti saab neli aastat selle masina soetamisest, aga eriti kaugele pole jõudnud - nii umbes 200km on sõidetud ühest remondikohast või hoiukohast teise

[v6sa]

Kogu terminoloogia saad suvalisest nõukaaegsest veoautoraamatust.

Tõukvõll - mu istelihas.

Mis puudutab tugevusvaru, siis seda on seal tavaliikluse ja järgmise viiekümne aasta jaoks piisavalt. Kusagil auto kodumaal mägedes turnides võib küll katski minna.

Muus osas edu ja kannatust - neid üllatusi vanal autol jätkub. Julge pealehakkamine on alati edu eelduseks.

[TeeTL]

Mõtlesin kah selle peale, et mõni tolleaegne autokäsiraamat oleks paras lähtepunkt. Üllataval kombel oli "vene ajal" eestikeelne terminoloogia igal alal olemas ja enamasti ka heal tasemel. Nüüd läheb kõik inglise laensõnade ja kõnekeele rada, kiirelt ja lihtsalt nagu relakas

Aga vaevalt et mõne sellise raamatu pihta lähemal ajal satun. 
Sector shaft või секторный вал on vist see, mille head eestikeelset nimetust kõige rohkem teada tahaks ja siin kasutada saaks, sest roolijuttu tuleb natuke veel
Roolitigu või tiguvõll, mis seda (sektor)võlli pöörab, on vast enamvähem arusaadav ja õige sõna.

[Aspelund]

Offtopic: terminoloogia alal on abiks 2 raamatut. Esimest veel leiab, aga teine on kahjuks absoluutne defitsiit.

[olevtoom]

Offtopic: terminoloogia alal on abiks 2 raamatut. Esimest veel leiab, aga teine on kahjuks absoluutne defitsiit.

...

Ohvtopiku jätkuks: 
https://www.autosonastik.ee/
on kah abiks.
Eks terminoloogia kallal anna igast suunast viriseda & ilkuda, kuid seda parem tulemus lõpuks saab. Raamat #2 on kahtlemata tänuväärt ettevõtmine, kuigi omal ajal palusin minu nime tõlkijate nimekirjast välja jätta. Ei mäleta, mis terminid mulle vastuvõtmatud olid... eks mingid jobiohjuri ja jadavärati kiibi analoogid. "Ülaltoodu ei kahanda siiski teose väärtust", nagu veneaegsetes retsensioonides oli kombeks kirjutada.

[TeeTL]

Nagu ennist öeldud, siis kahe auto peale leidus kokku kaks lekkivat roolikarpi ja aeg tiksus tasapisi ka teise karbi remondi suunas. Oli vaja vaid motivatsiooni.

Diiseltraktror sõitis suvel oma paar tuhat kohustuslikku suvekilomeetrit tõrkumata ära. Millest peaaegu pool kogunes ühe Lõuna-Eesti-Hiiumaa vahelise edasi-tagasisõiduga, kus sai nädala jooksul ca 1000km rataste alt läbi lastud.
Pärast reisitolmu mahapesemist ning suurpuhastust jäi isegi mulje, et on teine ka väljast päris kobe veel.
   

Aga veel kobedam on siiski Eestimaa hilissuvi lõunamaakolkas, isegi välismaa auto taustal  Pärast pikka ringlemist kutsuvatel tolmustel teedel vajas auto muidugi jälle suurpuhastust, aga eks see käib asja juurde.
   


Peale vähesel määral tilkuva roolikarbi ja undava tagasilla polnud ühtki muud häda kuni ülevaatuseni. Sügisel tuli sinna ikkagi minna.

Miskipärast ülevaadeldi seekord kuidagi eriti põhjalikult, peaaegu 45 minutit tavalise 20min asemel.
Probleemiks leiti olevat roolilõtkud. Hoolika logistamise järel täpsustati ka loksude asukohad - ülemäära lõtvadeks osutusid mõlemad sisemised rooliotsad (ehk- külgvarda sisemised otsad) ja pendelhoova liigend ning puksid.
Täitsa võimalik, et vahetuse aeg oligi lõpuks käes. 10 aastat tagasi sai lastud teha roolihoova puksi taastamine ja välimiste rooliotste vahetus, rohkem pole seal viimased 17 aastat midagi toimunud.
   

Eks mingit remondiplaani saab koostada siis, kui juppide osas on lahendus olemas.
Algas sügishooaja sportlik varuosajaht.

Kodumaises kaubanduses leidusid ainukesena välimised rooliotsad, aga sisemisi ei pakutud ega saanud siia ka tellimisega kuidagi toodud.
Välismaal toodetakse ja müüakse sisemist ning välimist rooliotsa komplektina. Originaali OEM 45460-39125 pole enam saada, aga üsna vabalt liigub asendus tootjalt 555, koodiga ss2370. Pakkujaid päris mitmes veebipoes ja mitmes riigis aga nendega kas ooteaeg pikk või muud saatmisprobleemid.
Pendelhooba polnud nendes poodides paraku kuskilgi, et võiks kõike ühekorraga ja üheaegselt kätte saada.

Juhuslikult leidsin läbi ebay ühe müüja Kreekast, kellel olid korraga pakkuda nii rooliotsad kui pendelhoob. Lisaplussi andis kiire Euroopa sisene saatmine. Peaaegu bingo. Ainult et rooliotsakomplekte oli jäänud vaid üks ja pendelhoob kuulus määrangu järgi vasakpoolsele roolile ning varasemale mudelile MS80/MS100 (OEM 45490-39155). Lootsin, et saab vähemalt hooba ärakasutada, kui see teistpidise/parempoolse kinnituskõrva külge riputada.
Kvaliteedi poolest peaks 555 olema sisuliselt OEM-vääriline asendus, nii nagu ka Aisin ja Ashika.
   
   

Teise rooliotsakomplekti jaoks oli siiski ka mingit lahendust vaja.
Otsustasin toetada Tartu kohalikku loomemajandust ja tellida taastamise. See on küll täpselt 2x kallim kui väljamaalt hankimine, aga eks ole juba sealt väljast tellitud küll ja kolkapatriotism teeb endale vahest heameelt. Antud juhul oli natuke kiirem ka.

Lõpuks, kui juppide saadavus hoovastiku jaoks oli põhimõtteliselt lahendatud, oli väga kohane ka roolikarp jälle lekkevabaks teha. Mis tähendas taaskord uue remondikomplekti hankimist.
Roolikarp ise erines 1980a MS110 omast ainult pisut, lisatud oli mingi andur, mille otstarvet seni väga täpselt ei ole tuvastanud. Ilmselt rõhuandur, aga kas üle- või alarõhu indikatsiooniks, seda ei tea.
   

Kuna esimene roolikarbikomplekt Rockautost (Cressida oma, Gates 348248) , mis läks MS110-le osutus mitte väga hästi sobivaks Crowni jaoks, siis olin vahepeal veel mingeid analooge võrreldes tellinud uue alternatiivi (Gates 348437, sobivus LC 1990-1997). See juhuvalik läks täielikult aia taha, sealt ei sobinud ükski oluline detail, kuna oli mõeldud jämedamale ristvõllile 35mm.
Nüüd võtsin huupi ette veel järgmise variandi - LandCruiseri LC70 1984-1990 (Gates 349480) oma. Saabus kohale 5 päevaga ja sobis põhimõtteliselt täielikult. Ainult mugavama paigalduse saavutamiseks ostsin ühe O-rõnga täpsemas mõõdus eraldi.
   

Mõnes mõttes tähendab see ühilduvus Land Cruiseri mõõtudega ka Crowni konstruktsiooni üledimensioneeritust ja seeläbi ilmselt ka paremat vastupidavust.

Roolikarbi ristvõlli endaga läks seekord õnneks päris hästi - roostekahjustused puudusid täiesti.
Tundub, et pideva kasutuse käigus vähesel määral lekkinud õli oli pigem kasuks tulnud.

Kuna see roolikarp tilkus ainult alumisest otsast, oleks põhimõtteliselt võinud piirduda ka ainult ristvõlli ümbritsevate tihendite vahetamisega.
   

Vahetasin siiski natuke rohkem - kõik ristvõlli tihendid ja tiguvõlli ümber oleva kolvi välimised tihendid.
   

Kohalikust poest tellitud välimised rooliotsad TI-239 osutusid mittesobivaks. Liiga peenikese koonusega. Seega läks üks vanadest otstest kah taastamisele, samuti roolihoova enda liigend (mis 10 aastat tagasi juba oli kord taastatud). Kokku 3 taastatavat liigendit.
   

Pendelhoovaga õnnestus teha nagu plaanitud. Tellitud vasakpoolse roolisüsteemi hoob oli võimalik istutada parempoolse süsteemi teistpidise kinnituse külge.
Hoova vertikaalkõrguste osas kõik klappis, aga pikkuse poolest oli liigendi tsentri ja kinnitusõla tsentri vahe 5mm erinev (hoobade kogupikkuste 140mm ja 145mm juures).
Teoreetiliselt võiks see erinevus rikkuda pendelhoova ja roolihoovaga seotud keskvarda liikumise geomeetriat, aga etteruttavalt võib öelda, et praktiliselt midagi sellist ei juhtunud ja mingit pööramisraskust ei täheldanud.
   

Aga veel enne kui roolihoovastik ja roolikarp said täielikult kokku ja külge pandud ning käima pandud, ilmusid ikkagi üllatused. Jahutusradiaator ütles üles oma pikaajalise töölepingu. 
Järgneb...

[sturmbannführer]

juhtmed karbis, peaksid tähendama kiirustundlikut roolikarpi