T-25´'le laiemad rattad

A mida siin välja mõelda? Kilpidest saed enam -vähem ümmargused kettad välja pänta velgede sisse. Puurid avad ja kruvid kokku. Kui miskit järele annab, tugevdad. Nagu käistegagi.

Või hakkab ka väljapööratud kilbiga vastu käima? Siis paned autoveljest lõigatud distantsrõnga vahele ja tõmbad keermelatiga paika.

Ei ole põhjust üle mõelda säärase wägivalla puhul.
Vasta

See kinnitusketas ei asu velje suhtes keskel. Lihtne oleks ta lahti lõigata ja sobivasse kohta uuesti keevitada. Keeruliseks teeb asjaolu, et õhukumm sellist kuuma üle ei ela. 
   

Ühtepidi isegi see kinnitusketta originaalasetus velje küljes sobiks. Aga jääb ventiilimajandus sissepoole ja hakkab vastu külgülekande nurka käima. Ja häda selles, et selle kinnitusketta suuruseks põkatsi originaalkilpi lõigates kaob tolle kumerus.
         

Miskine vaherõngas kasvõi autovelje najal vahele asetada on ka mõte. Eeliseks, et kui praegune ostetud veljel olev rehv järgi annab, siis ei pea heeblitega mässama. Ostab uue komplektse ratta ja lugu jätkub.
Aga, ootan veel lahendusi.
Vasta

Variant on lõigata suuremalt nii, et kilp jääb kandma velje ääriku süvendisse ja tõmbad keermelattidega tihedaks. Või jääb siis ratas liiga välja?

Mul on nii pandud 15" autorattad valusüdamikuga 16" haagisesilla külge samal viisil:
   

Püsib üllatavalt hästi.
Vasta

See ratas peab seal vedama ka

Töötavat asja ei maksa remontida, läheb katki
Vasta

(28-11-2020, 22:40 PM)meli666 Kirjutas:  See kinnitusketas ei asu velje suhtes keskel. Lihtne oleks ta lahti lõigata ja sobivasse kohta uuesti keevitada. Keeruliseks teeb asjaolu, et õhukumm sellist kuuma üle ei ela. 


Ühtepidi isegi see kinnitusketta originaalasetus velje küljes sobiks. Aga jääb ventiilimajandus sissepoole ja hakkab vastu külgülekande nurka käima. Ja häda selles, et selle kinnitusketta suuruseks põkatsi originaalkilpi lõigates kaob tolle kumerus.
 

Miskine vaherõngas kasvõi autovelje najal vahele asetada on ka mõte. Eeliseks, et kui praegune ostetud veljel olev rehv järgi annab, siis ei pea heeblitega mässama. Ostab uue komplektse ratta ja lugu jätkub.
Aga, ootan veel lahendusi.
Kõige lihtsam viis on panna velje ja kilbi vahele vajaliku pikkusega puksid või torujupid. Nende pikkusega saab veljed täpselt parajale kaugusele sättida. Lahenduse tugevuses pole ka tarvis kahelda, sest polditavaid kilpe kasutasid ka suuremad ja vanemad lääne traktorid ning isegi vana t-40
Vasta

(29-11-2020, 11:40 AM)Meistrimees Kirjutas:  
(28-11-2020, 22:40 PM)meli666 Kirjutas:  See kinnitusketas ei asu velje suhtes keskel. Lihtne oleks ta lahti lõigata ja sobivasse kohta uuesti keevitada. Keeruliseks teeb asjaolu, et õhukumm sellist kuuma üle ei ela. 


Ühtepidi isegi see kinnitusketta originaalasetus velje küljes sobiks. Aga jääb ventiilimajandus sissepoole ja hakkab vastu külgülekande nurka käima. Ja häda selles, et selle kinnitusketta suuruseks põkatsi originaalkilpi lõigates kaob tolle kumerus.
 

Miskine vaherõngas kasvõi autovelje najal vahele asetada on ka mõte. Eeliseks, et kui praegune ostetud veljel olev rehv järgi annab, siis ei pea heeblitega mässama. Ostab uue komplektse ratta ja lugu jätkub.
Aga, ootan veel lahendusi.
Kõige lihtsam viis on panna velje ja kilbi vahele vajaliku pikkusega puksid või torujupid. Nende pikkusega saab veljed täpselt parajale kaugusele sättida. Lahenduse tugevuses pole ka tarvis kahelda, sest polditavaid kilpe kasutasid ka suuremad ja vanemad lääne traktorid ning isegi vana t-40
Kannatavad põka kaalu kindlasti.  Ma olen suurema traktoril kasutanud 60xu70 vahe "pukse" ja pikemaid polte kitsastel esiratastel. Esiripus oli ka 3t raskus.
Vasta

Üks pontu rehv sai veljelt maha võetud. Läks vägagi libedalt.
Tekkis selline mõte. Niimoodi velje kilbile istutades jääb ratta asend suht õigesse kaugusse. Velje äär istub kilbi ääres mõningase lõtkuga, umbes 5mm.
               

Puuriks siis keermelattide jaoks avad T-25 kilbi sisse ja tõmbaks pontu velje külge kinni.
   

Antud mõte muutub samas rehviga proovides natuke kahtlaseks. Et ilmselt T-25 kilbi servad rehvi vigastama ei hakkaks, tuleb seda maha nüsida relakaga. Äär jääb kokkuvõtteks väikeseks, mis hoidma peaks.
Mõtlen üle?
   

Vanarauas kolades jäi silma ka selline junntükk. Põhimõtteliselt flantsile pontu velje külge kinnitamiseks avad sisse puurida. Toru õige pikkusega maha lõigata ja sinna T-25 kilbist lõigatud südamik sisse keevitada, pluss teine veel teha. Oleks ka nagu mõte.
   
Vasta

(29-11-2020, 03:48 AM)Laurts Kirjutas:  See ratas peab seal vedama ka

Veab samal põhimõttel kinni tõmmatud topeltratas, veab ka pöia siseõnarusse kinni surutud kilp.

Üle ei tasu mõelda. Põksinäks kaalub koos koormaga tonni kolm, ühele rattale ei jagu sellest üle pooleteise. Kuue paarisentimeetrise õmblusega lased korraliku vooluga kilbi ja pöia kokku ja ongi olemas. Üleliigse lõikad enne maha ikka, et kummi katki ei hõõruks.

Või teed leitud pooltootest küsitava tugevusega (ilmselt on piisavalt tugev, aga kes seda ütleb?) sobitusmuhvi.
Vasta

Viimaste piltide järgi tehes jääb see ratas nii välja,et murrab kohe käised ära. 
Mina omal ajal sättisin nii, et t25 kilp samapidi traktori küljes ja lõikasin ta ümmarguseks ja läks 150 velje sisse täpselt randini. Seal oli vist 3 ranti ja sinna keskmiseni. Siis jäi siseäär originaal rattaga samale kohale. Ja t150k veljed siis selliselt, et ventiilid väljapoole, sest teistpidi pannes on teistsugused "randid".

Your mama might be proud of you, but this ain't your mama's world.
Vasta

(03-12-2020, 22:36 PM)hannest Kirjutas:  Viimaste piltide järgi tehes jääb see ratas nii välja,et murrab kohe käised ära. 
...

Tühjal traktoril ei murra, hoolikal kasutajal ei murra. Ka viimase teemaarenduse tegija soovis, et küljestmurdumise võimaluse üle ei arutletaksWink

Pänta rattad on niiehknaa nii laiad, et kui jääb välisservale kandma, pole nihutuse paarisentimeetrisel erinevusel mingit vahet - koormust on kordades enam.
Vasta

Seda peaks ka silmas pidama, et kui velg reduktorile väga lähedalt mööda käib on suure kahju tekkimine väga tõenäoline.
Kunagi näiteks oskas sugulasel muda velje peale ära külmuda ja tulemuseks oli reduktori korpuse pooleksminek.
Mitu korda tal veel juhtunud et jääb sinna vahele kõvemast puust mõni oks ja kui ta end sinna juba kinni kiilub ei jõua see aparaat seda tagasikäiguga välja lükata kuna tagasikäik nii kiire ja sidur ei võimalda.
Siis polegi muud teha kui ratas alt võtta.
Käiste tugevus aga on väga sõltuv tootmisajast ja kohast.
Algul olid nad väga vintsked ja reeglina läksid poldid pooleks, kuid siis hakati viisaastaku plaani 3 aastaga täitma valutsehhis millega muidugi maagi kaevandajad kaasa ei läinud.
Praegusi aga tehakse piduriketaste roostest ja need lähevad juba siis puruks kui traktor paku pealt maha kukub.
Vaatasin hiljuti poes ühte ja avastasin, et 8,8 poldiga on võimalik sellele auk sisse kraapida.
Vasta

Pole traktorimajanduses väga pädev,aga kahtlen tõsiselt kas selline konstrui põkale hävitavalt ei mõju.Offseti nii räme muutmine suurendab külgülekannetele langevat koormust kordades.Arvestades veel,et traktoriga vist ei sõideta sileda maa peal ilma koormata.See-selleks.Kas sidur,käigukast jne on võimelised selliste rataste pidamise välja kannatama?Maal kunagi mingil metsa russil nägin,et oli pooltelje ära murdnud 700 rattaga.
Kui tingimata tahtmine katsetada siis tänapäeval ei tohiks sobivas mõõdus ketta,millele tsentri ja rattapoltide augud sisse lõigata,eriline probleem olla.
Plasmalõikurid värgid igas teises garaažis olemas.Keevitab velje külge õigele kaugusele,et millelegi pihta ei hakka käima. Mina ei tea kah.
Vasta

(28-11-2020, 20:24 PM)meli666 Kirjutas:  ...
Viimaks paluks, et mitte tõmmata saagi käima, et need Tõhhi rehvid lõhuvad käised jne. Usun, et peab vastu küll.
....

Ja mina usun, et sel usul on alust. Cool  Eriti siis, kui kasutamisel ülemõõdulisi saapaid pidevalt meeles pidada.

Mu ämmavihtlejal on rattad maksimaalsel laiusel, poritiiva kandurist 540 mm kaugusel (nagu neil enamusel) ja ei ole kuulda, et normaalses ekspluatatsioonis massiliselt alt murduksidSmile

Kui kaugele jääb pänta ratas poritiiva sisepinnast?
Vasta

Ega selle offseti osas suurt miskit ette võtta ei annagi. Saan aru, et soovitate võimalikult poritiiva serva äärde rehvi külje asetada ja see on ka õige.
Paraku sekkub siin vahele velje mõõt, 24". Lisaks tegemist on ju mitte pooleks käiva veljega, mis tähendab ka omakorda veel ranti, et rehvi saaks veljelt maha võtta.
Seega füüsiliselt on võimatu teda teab kui lähedale sättida. Velg hakkab lihtsalt vastu külgreduktori nurka käima. Ja vahe jääb siis selline poritiiva ja rehvi serva vahele.
Nagu siin kogenenum ennem juba rääkis, siis see velje võimalikult reduktori lähedale asetamine on ka kahe teraga mõõk, kui peaks miskise oksarondi...
               

Selles suhtes on praegu all olevad CK-4 veljed paigaldus sõbralikumad. Nad on pooleks käivad ja seega puudub niiöelda veljel mahavõtmisrant. Said nad muidu ka üsna reduktori nurga lähedale.
               

Vahepeal oli ka mõte, et kuna veel CK-4 velgi on, siis võiks velje ühe poole pooleks lõigata ja riba vahele keevitada, et saada pontu rehvi jaoks sobiv laius. Kokkuvõtteks on see siiski mõne sentimeetri võit offsetis ja vaev pole ilmselt väärt.
Pealegi on pontu rehv ikkagi laiem ja murdma hakkab ta nagunii rohkem. Samas on siin CK-4 rehvide ja kettidega mässatud nii, mootor jämeda häälega 2 käiguga. Ja käised püsivad kohal. Nii et kõik on suhteline.
Juba praegu on aru saada, et pontu rehv võib olla ka 25-e all selline pool tössakas, kuna ei ole paksu seinaga. 0.5 Bar ehk ei tõmba veel veljel ringi ja õhukumm ei rikne?
CK-4 om on täis jäik paksu seinaga ja põrutab arvestatavalt rohkem, seega saab ka traktori rauaosa suuremat lööki.
   

Aga lähipäevil on asi valmimas ja saab kogemust jagada. Täna sai hoolega toimetatud.
Mõte on ka esirattad laiemaks saada. Esialgu mõte kahes suunas. Vaherõngaga teine põkatsi originaal ratas keermelattidega kõrvale.
Kahtlus jääb, et roolivõimendi puudumisel võib asi raskeks kätte minna.
Teine mõte on 12-16 sõnnikulaotaja ratas koos velje sisu ringi tegemisega. Seda peaks kergem roolida ehk olema?
Vasta

Don tagavelgede peale pole mõelnud?
Vasta

(06-12-2020, 00:32 AM)mutikas Kirjutas:  Don tagavelgede peale pole mõelnud?

Olen küll, aga T-150K ratastel mitu paremat argumenti. 
Odavus. Leiab lautade juurest veel lademes ja kui miskine tüügas peaks metsas ära suskama, siis järgmine.
Laiust ka rohkem. Pluss saan nad madala rõhuga tsössiks lasta, et kandvust veelgi parandada. Ma Doni tagarehvist suurt ei tea, aga see vast paksuseinalisem. T-150K oma ikka suht õhuke.
Nagu öeldud, plaanis paterdada nendega mäda peal. Kui tuleb ikka talve moodi ilm ja maapind metsa ära külmub. Lähevad alla CK-4 rattad kettidega. Pontu omad kuuldavasti lumega ei taha üldse mitte liikuda.
Vasta

Mõtlesin velgi,millele 150 rehv peale.
Saaksid parema tulemuse.
Vasta

(06-12-2020, 00:18 AM)meli666 Kirjutas:  ...
Mõte on ka esirattad laiemaks saada. Esialgu mõte kahes suunas. Vaherõngaga teine põkatsi originaal ratas keermelattidega kõrvale.
Kahtlus jääb, et roolivõimendi puudumisel võib asi raskeks kätte minna.
Teine mõte on 12-16 sõnnikulaotaja ratas koos velje sisu ringi tegemisega. Seda peaks kergem roolida ehk olema?

Sõltub sellest, kas Sinu isendil on veel algsed rattakalded alles[Pilt: smile.gif]

Kui on, siis topeltrattad tähendavad seda, et kannab välimine rehv. Siis on üks laiem parem. Kaikaid ka vahele ei korja.

Aga kui ratta kallet välja enam ei ole, siis pole suurt vahet. Ainutl vastu näppe saad veel äkilisemalt.
Vasta

(06-12-2020, 00:59 AM)mutikas Kirjutas:  Mõtlesin velgi,millele 150 rehv peale.
Saaksid parema tulemuse.

Ja see parem tulemus seisneks milles? Veljed peaksin ka laiemaks keevitama, kuna Donil vist oli 18.4 pontu 21.3 vastu.
Vasta

Ette ikka võimalusel ühekordsed laiemad-suuremad.Taha 150-ne oma sk veljele,protektorit modida.Ja võlusõna on vints ja kaine mõistus,sest kõike on võimalik uputada.
Vasta




Kasutaja, kes vaatavad seda teemat: 1 külali(st)ne