[Marko]

Vaata oma postitus 86 sinise heedri pilti.

Postitus 84 ehk?

[Meistrimees]

Vaata oma postitus 86 sinise heedri pilti.

Postitus 84 ehk?

84 jah

[Daff]

Kui nüüd netist leitud piltide järgi otsustada siis vasakul pool jooksuraja keskelt peaks saama muuta piide asendit.

[saarrand]

Vaata oma postitus 86 sinise heedri pilti.

Postitus 84 ehk?

84 jah

See sinine ongi see heeder, millega ma reaalselt vilja võtan ja mille ma ise oma kätega algosadest olen kokku ladunud. Reaalses töös sel hooajal oli nii, et pii otsad hoidsid vikati läheduses oluliselt kombaineri poole. Ja haspli latid ei liigu teps mitte 360 kraadi ümber oma võlli vaid neil on oma liikumise asend ainult.

[saarrand]

Kui nüüd netist leitud piltide järgi otsustada siis vasakul pool jooksuraja keskelt peaks saama muuta piide asendit.

Ehk täpsustad, kahjuks ei saanud aru...
Mõtlesin ise ka, et tean peaaegu kõike selle masina kohta, aga võta näpust...

[v6sa]

Seda "jooksurada" peab saama kuidagi nihutada pikisuunas. See muudab hasplilattide asendit ja sellega ka piide nurka. Kuidas, seda ma ei tea. Vaata, ega keegi tark pole piklikke avasid kinni keevitanud. mItmetel vanadel kombainidel oli küsitav reguleerimine just piklike avadega lahendatud. Mis mõnuga lahti loksusid.

[aavu]

https://www.facebook.com/FortschrittE514...=3&theater 
Seal manuaal mingiskeeles (võibolla tšehhi). Lk 26 mingi reguleerimise pilu. Lk 30 ka pilu.

[Meistrimees]

https://www.facebook.com/FortschrittE514...=3&theater 
Seal manuaal mingiskeeles (võibolla tšehhi). Lk 26 mingi reguleerimise pilu. Lk 30 ka pilu.

Ülemised pildid on kaksikteo sõrmede reguleerimiseks. Lk 30 on õige asi.

[saarrand]

Esimesel pildil olevast pilust saab reguleerida kaksikteo kõrgust. Teisel pildil olev reguleeringu koht võiks isegi õige asi olla. Sai seda küll uuritud toona, aga ju mitte piisavalt.

[saarrand]

Kütuse tagasivooluklapp oleks kõige parem panna kuhu, pumba juurde või peaks ikkagi paagi juurde kuidagi üritama?

PS! Tean et haspel, aga telefonis äkki auto correct parandas vms ja ei pannud tähele. Igaks juhuks pidasin vajalikuks mainida   

[v6sa]

Pane paagi juurde: kui leke on torustikus, siis pumba juures oleva klapi juurest saab ikka kütus jalga lasta.

Aspel-haspel - arusaadav. Igasugused autokorrrektid on saatanast, kuniks need meie keelt ei  habla. Esialgu seda ohtu ei paista, kuigi EKI teeb päris head tööd korpustega.

[saarrand]

Tarvis veel mootorile IFA W50 õhufiltri andurit: http://www.ifal60alkatresz.hu/products/L...ed-IFA-L60 
Pildil on L60 oma, aga W50 oma on sarnase välimusega. Kellelgi ehk vedelemas?

[saarrand]

Kuidas teha kombainile topelrataste vōimekus? Vanasti Nivadel oli, aga kuidas lahendatud, ei mäleta.
Leedus pōldudel olen ka näinud, et kasutatakse. Ideesid vōib julgelt jagada.
Velgesid on kogunenud juba üksjagu, suti väiksem rehv peale ja peaks olema hea. 
Tahtsin pilti ka lisada ühest E514-st, mis topelt ratastega, aga enam ei oska.

[As TroSS]

Luik oskab kindlasti vihjeid anda 

[v6sa]

Kaks varianti on. Ühte demonstreeriti äsja põksilise all. Teed "rummujätku".

Teine on isand Luige jumpstüki teemas kenasti näha: rõngas velgede servade vahele ja keermelatiga/"keti ja tõmmitsaga" pinge alla. Veab ja peab.

[Daff]

Vanasti Nivale tehti kalibrovkast pikad "mutrid". Ühes otsas oli sisekeere ka teises otsas oli väliskeere.  Paras porr oli aga aitas. Abiratasteks pandi SK-4 rattad. Kuival maal sõitis oma ratta peal aga kui mingi10 cm läbi vajus hakkas abiratas ka kandma.  Kui olid mõlemad rattad Niva omad siis väntsutas selle poldiringi lahti. 
Mõlema Niva ratta korral lõigati vanal veljel rant maha mõlemalt poolt ja need rõngad keevitati selga pidi kokku , sobitati veljedele soonde ja tõmmati ratad kinni. Nii püsis asi koos aga hakkas planetaari lammutama.
Põhimõte sama kui Luige jumpsil. Ainult, et tööd oli palju rohkem. 
Otepää sovhoosi mehed lõikavad sulle metall lindi sinna kahe velje vahele ja kogu moos.  Mimu arust ma seal kunagi nägin kui russi veljedele lint vahele lõigati.

[mlsluik]

Meil oli pikad poldid ja teine jooks niva rattaid alla, välimistes rõhk poole väiksem. 
Sisemine velje oli samuti laiemaks keevitatud ühel nival et rehv nii kantis ei oleks.

  Aga jah, vaherõngaga saab iga veljepaari omavahel kokku tõmmata.

Hiljem muidugi sai käega löödud, kui ikka põld ei kanna siis ei kanna. Peale söödavilja nagunii sellisel märjal aastal ei tule ja see sunnik ei maksa niipalju et vaev ära tasuks. Peab ka vist mõne kombaini soetama ja kogu seda tsirkust meelde tuletama... 

[saarrand]

Kuna velgedes puuduvad lisaavad, siis vaherõngad ja keermelattidega pingutamine kohe ei sobi. Avad saab muidugi õigetesse kohtadesse teha. Ise mõtlesin plaanile, teha nö uued spilkad, millega keerab esimese velje kinni, siis on vaheosa ja saab teise velje otsa panna. Võibolla midagi sellist. Samas vaherõngad ja keermelatid oleks oluliselt lihtsam lahendus.
Väide, et vihmasema suvega korralikku vilja ei saa, liiga pädev kahjuks ei ole. See sõltub siiski vägapalju mullastikust jms. Minul on põldudel lihtsalt selliseid kohti, mis on pehmed ka peale lühiajalist sajuperioodi. Sellepärast siiani saak hukka küll pole saanud. Siis peaks enamus aastatel ju saak koristamata jäetama ,aga päris nii see siiski ei ole. Eks kaudselt mõistan, mida mõeldud, niisama tögan   

[saarrand]

https://www.facebook.com/FortschrittE514...=3&theater 
Seal manuaal mingiskeeles (võibolla tšehhi). Lk 26 mingi reguleerimise pilu. Lk 30 ka pilu.

Need aspli piid said nüüd paikka reguleeritud. Käiski sellest pilust Lk30. Ehk siis aspli otsa juures täitsa olemas regulli koht. Ilmselt mul endal jäänud suvel kogemata tähelepanuta- et hiljem uurin, aga ununes.
Veel sai enne talve rehvid täis pumbatud. 
Lisaks sai hangitud mõned varuosad juurde. St lihtsalt olid üle ühel abivalmil inimesel ja saime kaubale. Nüüdseks on kindel ka see, et kolmest E512 doonormasinast saab üks veel kokku pandud ja kasutusse võetud. Igaks juhuks meeldetuletus, et ma ise kasutan E514. E512 on pisut vanem, aga põhilised sõlmed on samad. Teisele masinale jääb heedrikäru puudu, et kui kuskil vedeleb , võib lahkesti teada anda.

[saarrand]

´Vahepeal on ka kombainiga ikkagi tometatud. EElmisel hooajal pooleli jäänud punkri katuse tükid on õgvendatud ja keevitatud, ootavad värvi. 
Vahepeal tegi rott ka pesa kabiini, aga sain õnneks õigel ajal jaole.
Kuhugi on kadunud pidurid ja need tuleb kevadel üles otsida  Küllap piduripumba tihendid väsinud...
Kevadel oleks soov teatud detailid kombainil üle võõbata. Kas kellelgi võiks olla mingisugunegi aimdus, mis tüüpi värvi sel ajal saksas kasutati? Veel parem oleks kui leiaks kuskilt selle roheka värvitooni numbri... Pean tunnistama, et see roheline on minuarvates väga hästi õnnestunud toon, väga ilus silmal vaadata ja samas sulandub hästi loodusesse  Võrdlen siinkohal muidugi vanu masinaid ,mitte kaasaegseid ja vanat.
Niiet ikkagi areneb vaikselt.
Doonormasinal on väljalaadimistigu 4 meetrine, minul 3 meetrine. Ei tea kas nende pikkus sõltus komplektis olnud heedri laiusest? Igatahes sellest on plaan kuivatile väljalaadimise tigu teha, saab kenasti kõrvale ära keerata, kui laadimist pole.