Renault Magnum
#1

Eellugu

Küllap sai lugu alguse kui rasketehnika.ee foorumis seda aparaati materdati ja siunati. Kuna loomu poolest hoian ikka kannataja poole ja hingelt olen vist rohkem kunstnik ja vähem tehnikaspetsialist siis tekkis tunne, et tahaks omal nahal järgi proovida, mida seesinane imemasin endast kujutab ja kui tema kaitseks välja astuda, siis ikka isikliku kogemuse põhjal. Lihtsaim variant oleks olnud minna tööle seda autot omavasse firmasse aga  rahuldav töö on olemas ja sellest ka esialgu loobuda ei tahtnud nagu ja kes meist siis ikka lihtsaima variandi valiks kui on võimalik asju ka keerulisemal kombel läbi viia.
   Kui hakkas juba raske olema youtubest leida magnumi teemalisi videoid, mida veel näinud ei ole, ja samuti selgus, et vaatamata keerulisele majanduslikule olukorrale on pangahärrad endiselt nõus mulle loovutama suurema summa raha intressi teenimise eesmärgil, hakkasin kammima erinevaid müügikuulutusi. 
   Eeltöö oli omast arust tehtud ja teadsin, mida tahan ja teadsin, kus saaksin kompromissi teha. 
   Mida ma siis tahtsin:
         1. Transformer kabiini, või kabinet või kontor, kuidas iganes seda ka eri kultuuriruumis nimetatakse
         2.  Volvo tehnikat, kuna usutavasti sellele lihtsam varuosi hankida.
         3.  Uuemat armatuuri, kus armatuuris näha tööja puhke aeg
     ja nüüd märjad unistused
         4. kolme silda, kus viimane oleks abisild
         5. kõrgendatud kabiini
         6. selle kõigega käiks kaasa Euro5 saastenormidele vastavus
         7.  digisõidumeerik
         8.  automaatkast
märjad unistused muidugi jäid täitmata, seal oleks hinnaklass hobiauto jaoks(ja minu ohvrimeelsuse jaoks) juba ületanud kõik mõistlikuse piirid. Kodumaiseid pakkumisi ja välismaiseid võrreldes hakkas üha rohkem tunduma, et hinnaklass eriti ei erine, lihtsalt muialt tuues lisanduks umbes 2000 € toomiskulu.
      Eestis oli pakkuda 5 autot, hinnavahemik 1650-7000+osadel käibemaks. 
     Esimest käisin vaatamas ja üsna armusin, uus armatuur, euro5, aga hinnaks oli 6500 +käive , sisustus oli tavaline, kast oli manuaal, läbisõit oli 1100000 ja akud olid tühjad nii et käima ei pannud, küll aga kiitis vahendaja taevani.
     teise vaatamiseni ei jõudnud, sest see oli betooniveo autona kasutusel, väike paak, hüdroseade, ärilises mõttes võibolla ahvatlev, aga minule mitte eriti, tootmisaasta oli küll sama mis esimesel, aga ometi euro4
    kolmas müüdi ära oksionil, selle oleks küll saanud odavalt, aga tal olid käivitumiseprobleemid, mack mootor.
    neljanda auto müüja oli väga osav, ja selle õnge ma tõenäoliselt ka langesin . 
 Autol on transformer sisu, automaatkast, läbisõit 900000-1100000 või veel rohkem sest saab meerikut manipuleerida. Jahutusvedelikku paagis ei paistnud. Kettaga meerik. Aga käima läks, peale pisut laadimist ja täkku, eriti ei suitsenud, hind lasti ka inimlikumaks, ja omanik lubas ära käia ka tehnoülevaatusel. 
   Andsin talle 65€ käsiraha ja lahkusin segaste tunnetega. esimene katse autot ära tuua läks lörri kuna minu õnneks ütles üles generaator ja eelmine omanik lasi selle omal kulul korda teha, teine kokkusaamine läks juba paremini ja segaste tunnetega ähmi täis hakkasingi Rakverest  Raplamaale veerema.
 Autole määrati korduvülevaatus, pisivead, üks polt loksus , udutuled koosnesid alumiiniumoksiidi ja vaskoksiidi segust  ja üks ääretuli ei põlenud.
 Kõige kergemini läks ääretulega, sest see hakkas iseenesest põlema juba enne, kui auto minuni jõudis. 
peaaegu sama kergelt läks udutuledega. Pood originaali küll ei leidnud, aga universaalsed udutuled istusid üks ühele nüüdseks juba minu ja kalli Magnumi pesadesse, et mitte öelda, olid eelmiste tuledega identsed.
 Keeruline oli poldiga. ka kolme meetrise kangiga seda liikuma saada ei õnnestunud. Ka kuumutamine ei aidanud, s.t. tavalise põletiga, alles lõikajaga ja võimsa suruõhukeeraja abil sai poldi liikuma ja kinni keeratud. 
  Ka ühe õhulekke eemaldasime, klapiblokk, mis patju juhib, pihkas kergelt, kuiva ilmaga polnud aru saada, aga kui vihm peale sadas, siis oli nii näha kui kuulda, ka see element sai ära vahetatud, minu suureks ülatuseks ilma eriliste komplikatsioonideta kuigi vana jublakas paistis hirmus välja. 
  Kordusülevaatuse läbisin edukalt. Ka sinna sõit oli palju mõnusam, sest ikkagi päevavalges, juba pisut autoga harjunud, kabiini ka koristanud ja seega pisut hubasemaks muutunud. Tõsi küll, sabakont jäi juba poole tunniga valusaks sest nii kabiini amortisatsioon kui ka istmete oma olid kõik välja lülitatud.(pime ees)
  Jahutusvedelikust veel seda, et peale sai valatud teda oma 15l. Ja see , mis välja imesin, et vaadata milline sinna üldse käib, oli ikka väga sodine,õline. Eks tulebki kindlaks teha, kust õli pääseb jahutussüsteemi. Praegu on letil variandid et kas kompressori kaane vahelt või soojusvaheti kaudu.
  Ja laadimine on endiselt probleem...või pigem akud, sest kuigi auto läheb käima, siis seistes langeb akuvool ikka väga kiiresti sinna kuhugi 22 kanti, ja sõiteski ei taha üle 26,3 tõusta mitte kuidagigi kohe


Manustatud failid Pisipilt (pisipildid)
                                   
Vasta
#2

Väga äge et minusuguseid napakaid on veel keda ratastega söödakäru külmaks ei jäta. Vanemad olijad siin mäletavad seda aega kui üks suvi pärnukandis kõllase sisuga kruusa vedasin, siis sai ka paar korda käidud teise alltöövõtja masinaga ida virust torusid ja paneele toomas nende Magnumi ja poolikuga. Puhtjuhuslikult tuli minna ja keegi miskeid juhiseid ei andnud, eks esimese sekundiga ei leidnud ukselinkigi....   Toungue Big Grin    Aga sellest ajast peale on masin kuidagi meeltmööda olnud, nüüd on juba need piisavalt vanad et muutuvad iga päevaga lahedamaks. Umbes nagu BMW X5 E53. Uuene tundus päris rõve, siis juba talutav ja nüüd pea paarikümne aasta vanusena on juba päris lahedad putukad...  Sama lugu Magnumiga, silm on harjunud ja mis seal salata, kui parklas mõni seisab siis paneb pulssi juurde küll. 
Mis muidu plaanis, tööd teha või puhtalt hobimasinaks?   Võtsin ka A24 lahti ja viskasin pilgu peale... Big Grin

'Per cogo, non per mico' (Edasi kompressiooni, mitte sädemega)
https://www.facebook.com/Teedehooldus/
 Ulila Jäärada FB
Vasta
#3

(20-12-2020, 14:03 PM)Äge jah et napakaid leidub  Algul oli plaan, et aegajalt võiks ju mõne reisi põhitöö kõrvalt teha sellega ja ega seda plaani pole veel päris maha matnudki. Hobiautona puhtalt seisma panna lageda taeva alla ei mõju autodele just kuigivõrd hästi, on elu näidanud. Niisama sõiduks , nagu selgus, on teda ikka vägaväga kallis pidada, praegu kindlustus üheks päevaks 13 kopikatega ja teemaks 9 ehk siis juba õuest väljasõit maksab pea 23€ . Kütusest rääkimata. Töö tegemiseks on ta küll teoorias valmis, praktikas aga ,kuigi usaldus tema vastu on tekkimas, tahaks vähemalt jahutusse õlilekke peatada, korralikud akud enne kui julgeb kuhugi kaugemale sõidu peale mõelda, kabiini ja istmete pneumo korda saada,  gero tööle saada ja muidugi palju tehnilisi pisidetaile veel et mugavam kasutada oleks. Juriidilise poole pealt tuleks mingi oü teha, läbida logisti kursused, hankida tegevusluba. Unistus on muidugi vähemalt üks reis Norra teha temaga, kaifida läbi avara akna ilusaid vaateid ja selle eest ka pisut raha saada  (kindlasti suvel)

mlsluik Kirjutas:  
Väga äge et minusuguseid napakaid on veel keda ratastega söödakäru külmaks ei jäta. Vanemad olijad siin mäletavad seda aega kui üks suvi pärnukandis kõllase sisuga kruusa vedasin, siis sai ka paar korda käidud teise alltöövõtja masinaga ida virust torusid ja paneele toomas nende Magnumi ja poolikuga. Puhtjuhuslikult tuli minna ja keegi miskeid juhiseid ei andnud, eks esimese sekundiga ei leidnud ukselinkigi....   Toungue Big Grin    Aga sellest ajast peale on masin kuidagi meeltmööda olnud, nüüd on juba need piisavalt vanad et muutuvad iga päevaga lahedamaks. Umbes nagu BMW X5 E53. Uuene tundus päris rõve, siis juba talutav ja nüüd pea paarikümne aasta vanusena on juba päris lahedad putukad...  Sama lugu Magnumiga, silm on harjunud ja mis seal salata, kui parklas mõni seisab siis paneb pulssi juurde küll. 
Mis muidu plaanis, tööd teha või puhtalt hobimasinaks?   Võtsin ka A24 lahti ja viskasin pilgu peale... Big Grin
Vasta
#4

See 23 euri hoovist väljasõit on pool piiska meres kui ametlikult OÜ-ga sõita soovid. Tegevusload, litsentsid, koolitused ja tuhat muud asja... Hoia eraisiku nimel ja naudi parem elu.

Veoteenus on käibeäri ja seda ühe autoga plusspoolel ei hoia, eriti hobikorras sõites. Kui esimese koormaga peaks teepeal midagi juhtuma siis kaob eluisu ära. Big Grin

'Per cogo, non per mico' (Edasi kompressiooni, mitte sädemega)
https://www.facebook.com/Teedehooldus/
 Ulila Jäärada FB
Vasta
#5

Raskeveoki tasu asjad tuleks ka üle vaadata.
Vasta
#6

Nüüd ühe masina kohta kaks teemat, ei teagi kuhu postitada. Sai neid masinaid kunagi remonditud , midagi on veel meeles osa asju ununenud.
Vasta
#7

Lätlaste müügikülg ss.lv pakub neid nii tervena kui varuosadega, kui kedagi veel erutama peaks.

A.

Life\'s journey is not to arrive at the grave safely in a well preserved body, but rather to skid in sideways, totally worn out, shouting \"Holy s--t!....What a ride!
Vasta
#8

siia,ikka siia võib postitada, teine teema oli selline kompamine, et ega adminnidel midagi selle vastu pole, kui nii uue autoga siin lehvitama ja tiibu laiali ajama hakata. 
  See küll, et ega see odav lõbu pole aga ega lõbu peagi odav olema, isegi baaris ostetud 6 €ne õlu raekoja platsil maitseb paremini kui sama lake Maksimast kastiga koju tooduna, on elukogemus õpetanud. Eks see transpordiäri ole niiehknaa loto ja õnnemäng, mõni sõidab ühe autoga ja on õnne ja teadmisi piisavalt ja tuleb omadega välja küll, paari sellist olen isegi eemalt näinud, teine ostab hunniku autosid aga ei saa käima asja ja on miinustes, aga kui järgi ei proovi, ega siis ka teada ei saa, kuidas läheb , on minu filosoofia.
  Väga kena, kui siin on inimene, kes nende apastraatide hingeeluga pisutki ähmasellt tuttav. Ma olen siiamaani olnud pigem dumbuser, ehk siis sellle sajandi veoautodest taipan suht vähe, õhusüsteemid on totaalne müstika. 
  Õue peale sai ta aetud pimedas ja sõitsin pisut mööda kividest laotud rattajälgedest, tänane päev mööduski siis selle tähe all, et auto saaks tagasi kõvema pinna peale. Kuna tagaots kerge ja esiots sisse vajus, siis oli lõbus offroudi päev oma koduõue peal, käigus olid koormarihmad, kruus, labidas ja poole päevaga õnnestus saavutada, et auto vähemalt esialgu on vähe kõvemal pinnasel, teeehitusega tuleb kindlasti veel tegeleda, sest õuel on kerge kallak ja tühi kahesillaline on üks halvimate maastikuomadustega pill minu teada Smile
Vasta
#9

Mudast sain ta välja ja piisaval hulgal ka kive ja kruusa maa sisse pressitud, nii et porivangistus on mõneks ajaks läbi. 
 Kuna akud on viletsad, ja uksed käivad ainult puldist ja kunagi ei tea, kauaks auto seisma jääb,ja kas on aega akude laadimiseks kui on vaja kohe autosse sisse pääseda,  sai ostetud ukselukud. Esialgu tundus, et vahetamiseks piisab link maha keerata ja sealt august pääseb detailile ligi, Lingi kolm kruvi lahti, aga link kätte ennast ei anna. Pole parata, tuleb ukse polster lahti katkuda. Kuue poldiga tuli lahti uksetaskute osa, siis lahti lasta käepide, ukselingi kate, lülitibloki kate ühe poldiga ja tuli lahti ukse ülemine kate, järgmiseks kahe poldiga lahti keerata lülitiblokk edasi kolm polti ülevalt ja neli polti alt ja tuleb lahti polstri alumine osa, ja sealt vaatab mulle vastu sile pind. Ehk siis ukse alumine osa moodustab kinnise toru. Keeran uuest lahti ukselingi, ja saan nüüd lahti lasta ukselingi varda, nüüd tuleb ukselink eest ja pääsen ligi muidugi ümber nurga ja väga kitsalt, ukselukule. Seda vahetada ei ole kerge, aga siiski võimalik. Tegelikult kõike seda teha pole vist vaja, piisab taskuteosa eemaldamisest ja alumise polstri osa alumiste poltide lahtikeeramisest, sest vaja on ligi pääseda vaid ühele vardale, ja sinna peaks ligi saama ka lihtsalt polstri eemale painutamisega. Aga esimese korra jaoks , et saada teada, mis seal sees üldse on, oli see kogu töö vajalik. Samuti sain ukse seest puhtaks tõmmata, see aastatega kogunend tolm ja mustus häirib.
  Senimaani olen sõitnud Dafiga, Volvoga ja Scaniaga. 
Renaultist on  hea väljavaade,  Umbes sama hea nagu Dafil. Halb on, et kojamees jätab küllaltki laia riba pühkimata, ehk siis nautida saab põhimiselt suvel, mitte talvel ega porisel ajal.
   Scania ja Volvo on nende kahega võrreldes üsna tankid. Norra mägedes sõites näed ainult asfalti. 80% sõidumõnust läheb kaotsi. 
Voodi on Renaultil üsna niru, ülemine veel enamvähem, aga alumine, kuna koosneb kolmest osast, korraks viskasin sinna pikali, keha loeb kõik üleminekud üle. Küllap kasutusse läheb põhiliselt ülemine voodi. Voodi pikkus on ka harjumatu, 188cm ja enamvähem mahub ära aga jalad pea on vastu otsaseinu,kabiin on ju kitsam, kui teiste, +osa laiusest neelab riidekapp.
  Parim voodi on senimaani kogetutest DAfis.
   Tool laud komplekt on ka üsna kitsad, kuna kõrvalistuja iste pole mul pööratav, siis väga mõnusat salongi mitme inimese mahutamiseks sinna ei teki, kui istuda kõrvalistuja taga ja lükata laud võimalikult juhi poole, siis ühele inimesele paras istuda , nokitseda, kokata. Panipaiku ja nende mahtu on ka võrreldes kaasaegsemate maksikabiinidega autodega vähem, kuigi omal aja kohta oli Magnum olnud üks ruumikamaid. 
  Mugavuse suhtes on suurim mure kabiini ja istmete pneumovedrustus. Kabiin on kogu aeg maksimumkõrguses, esimesed reguleerijad ei ulatu varrastenigi, ja kui neid ise liigutasin, siis ka eriti midagi ei muutunud, istmetelt on lihtsalt õhk lahti ühendatud, seal pean ära ühendama ja selgeks tegema, miks õhk lahti ühendati. tasase tee peal pole probleemi, aga viletsa tee peal sõidan nagu hobuvankriga. Väike mittetehniline video ka siia esimestest sõidukogemustest selle autoga.
   https://www.youtube.com/watch?v=5H1FYSrBt9o&t=35s
Vasta
#10

(25-12-2020, 19:45 PM)hullmaks Kirjutas:   Halb on, et kojamees jätab küllaltki laia riba pühkimata,

Selle vastu on rohtu - ajami hooba tibake lühemaks teha. Vallatuks ei tohi minna lõikamisega, pikemaks tagasi teha on tülikam.

Müün: keermetõrv, puidulakk, alumiiniumtorud.
Vasta
#11

Kas see on vana "Ablafordi" auto?

Aquila captas non muscas.
Vasta
#12

Ameerika poistel on lahendus väikse kabiini tarvis:


Manustatud failid Pisipilt (pisipildid)
   
Vasta
#13

(25-12-2020, 21:34 PM)Daff Kirjutas:  Kas see on vana "Ablafordi" auto?
Minu teada mitte, mingi e tähega oli firma nimi , peipsi kandist, ja auto kogu aeg sama firma käes olnud väidetavalt. muidugi võis firma nimi mingi hetk ka muutuda aga selle kohta andmed puuduvad
Vasta
#14

(28-12-2020, 21:16 PM)Valmet Kirjutas:  Ameerika poistel on lahendus väikse kabiini tarvis:
ütleme nii, et magnumiga võiks käia reisil mingi nädal, kümme päeva, kaasaegse superkabiiniga kuu, ameeriklases vast peaks aasta vastu või pool...
Vasta
#15

Kas kojamehe ehitasid ümber? Või võtsid vähemalt idee arvele?
Ma olen sellega tegelenud mingil sõiduautol, lõpptulemusena jäid kojamehed vist natuke kõrgemale algseisust, aga vasaku serva tulemus oli seda väärt. Varre nurka peab ka natuke muutma.

Müün: keermetõrv, puidulakk, alumiiniumtorud.
Vasta
#16

Nonii, jälle üks päev Magnumiga jännatud. Esiteks proovisin kabiini tõsta. See on kindel, et üks tõstesilinder lekib. aga et ta üldse ei tõsta, see oli mulle uudiseks. Esimese asjana muidugi lisasin sinna liitri õli, atf, loodetavasti väga mööda ei pannud, aga ei muffigi. Ainuke , mis tekkis, oli, et tänu õli lisamisele vajus kabiin alla, ja kabiini padjad võtsid vähe inimlikuma asendi. Proovida muidugi ei saa, sest majanduslikel kaalutlustel sai auto arvelt kustutatud, kuniks ta vinksvonks liikuma saab. Ei taha Raskeveoki maksu maksta Smile . Atfi oli mul ainult liiter nii et see asi tuli katki jätta. Pean poest uurima, mis maksab tõstesilinder ja rem komplekt pumbale. Kahjuks pole sellel autol või on maha kruvitud kabiini elektriline tõstmine...
   Edasi asusin istme kallale. Esimene küsimus oli, kuidas istme plaat maha käib. Korra olin seda juba uurinud aga tulemusteta, vahepeale youtube koolitus näitas, et istme plaat tuleb lükata võimalikult ette, siis lülitiga nöks kõrvale, siis veel pisut ette  ja ära ta tulema peakski. Tegelikkuses koosnes eemaldamine pisut arusaamatus pusimises aga viisakalt ja katki minemata see plaat ära tuli. Alt vaatas mulle vastu 16 aastat tolmu ja sodi. Puhastasin seda nii palju kui sai, ja siis asusin otsima kohta, kuhu ühendada sisse tulev õhk. aega läks aga lõpuks leidsin ühenduskoha istme taga all, elektrijuhtme ühenduse kõrvalt. Jama oli, et õhutühja alumises asendis istmega seda kohta lihtsalt ei olnud näha, ja see istmetagune on ka nii kitsas, et sinna väga ligi ei pääsend peaga. 
  Mootor käima , õhk külge ja voilaa, iste liigub, kõik justkui töötaks, aga natsa aja pärast selgus ka, miks oli lahti ühendatud. Nimelt seesama kiirliides, mis oli sissetuleva õhu  ühendamiseks, hakkas mõnuga pihkama. Lisame poenimekirja. Häda korral peaks saama võibolla ka tavalise kiirliidese sinna panna, aga originaalis on kiire liides ainult sissetulev toru, edasi istme süsteemidesse läheb tõenäoliselt kuumalt peale lükatud läbipaistev plasttoru. Kunagi tekib video, seal on näha. 
   Tänuväärt platvorm on ukse ees, seal seistes oli täiesti võimalik istmega jännata. Võibolla tuleb ka kunagi mingi telling ehitada, ka uksehinged vajavad vahetamist, saab tellingutele toetada. Kindlalt läbi on alumine hing.  
   Avastasin ka, et käigukasti sisenev võll annab pisut liigutada ülesalla, minu meelest see pole normaalne, tuleb kas laagrit peale keerata või vahetada laager või reguleerida laagrit, kui selleks seal mingi võimalus peaks olema, aga võibolla väike loks on tavaline, kui kellegil on kogemust, kuulan huviga
Vasta
#17

Kas kojamehe ehitasid ümber? Või võtsid vähemalt idee arvele?
Ma olen sellega tegelenud mingil sõiduautol, lõpptulemusena jäid kojamehed vist natuke kõrgemale algseisust, aga vasaku serva tulemus oli seda väärt. Varre nurka peab ka natuke muutma.
 
    Kojamehe teema pole veel pakiline, ja pean ka mediteerima pisut sel teemal, väikese efekti annab ju juba ka see, kui vart nuutidel pisut edasi tõsta, neutraalasend jääb pisut normaalsest kõrgemaks ja vasakust servast pühiks laiemalt.
Vasta
#18

Eee nüüd jooksis kokku mul... 
Rellul kaks silda, oletan et mõlemad õhuga ning reg mass on üle 15t seega kvartal 30€ mis teeb 10€ kuus...  Omades raskeveokit hobikorras peaks see summa täiesti nahhui-pohhui olema, igasugune nikerdamine maksab juba ajaliselt ja mugavust arvesse võttes ju rohkem. Kui veok seisab hoovis peab sellega olema iga kell võimalik sõita olema kui peaks tuju tulema poodi minna või tanklast kohvi tuua kasvõi...  Nüüd ei saanud ideest aru aga see selleks, pole ilus teise rahakotis muidugi sobrada aga kui magnum majas siis seda va klotsi peaks sitta kanti olema...

Pool naljaga jutt muidugi...

'Per cogo, non per mico' (Edasi kompressiooni, mitte sädemega)
https://www.facebook.com/Teedehooldus/
 Ulila Jäärada FB
Vasta
#19

(04-01-2021, 23:13 PM)mlsluik Kirjutas:  Eee nüüd jooksis kokku mul... 
Rellul kaks silda, oletan et mõlemad õhuga ning reg mass on üle 15t seega kvartal 30€ mis teeb 10€ kuus...  Omades raskeveokit hobikorras peaks see summa täiesti nahhui-pohhui olema, igasugune nikerdamine maksab juba ajaliselt ja mugavust arvesse võttes ju rohkem. Kui veok seisab hoovis peab sellega olema iga kell võimalik sõita olema kui peaks tuju tulema poodi minna või tanklast kohvi tuua kasvõi...  Nüüd ei saanud ideest aru aga see selleks, pole ilus teise rahakotis muidugi sobrada aga kui magnum majas siis seda va klotsi peaks sitta kanti olema...

Pool naljaga jutt muidugi...
eelmine omanik ütles, et 70 kvartal, 280 aasta, ise pole üle kontrollinud. 
Tühimass 7688
Täismass 18000
 Selle raha eest saab nii mõnegi vidina selle hirmkalli riista külge Big Grin
Kohvi õnneks ei joo, nii et seda tooma minna pole vaja Smile
Vasta
#20

Esisild siis vist lehtvedru peal kui 70€ kvartal?

https://www.emta.ee/et/eraklient/maa-soi...ksu-maarad

'Per cogo, non per mico' (Edasi kompressiooni, mitte sädemega)
https://www.facebook.com/Teedehooldus/
 Ulila Jäärada FB
Vasta




Kasutaja, kes vaatavad seda teemat: 1 külali(st)ne