Kui on soov metsas veits tõsisemalt vintsimisega tegeleda siis on paar asja mis peab ilmtingimata olema täidetud.
Põhiprobleem on see trossi pooli peale sättimine, et ühte nurka ei keriks.
Selle jaoks on kõigil tõsisematel vintsidel peale pooli plokiratas. Tross ei tohi kunagi joosta otse pooli peale vaid peab enne poolini jõudmist tegema umbes 45kraadise jonksu sisse üle plokiratta. Kui nüüd jätta plokiratta ja pooli vahele ca 50cm vahet siis suudab tross ise endale pooli peal koha leida nii, et ei jookse kõik ühte nurka kokku, olenemata tõmbe tugevusest.
Sellise lahenduse korral pole tähtis, et traktor on täpselt vintsimise suunas. Võib vabalt olla sellise nurga all, et traktor jääb veel stabiilseks ja ei tõmba masinat külili aga tross on alati korralikult pooli peal.
Mul russal jookseb tross üle kolme ratta ja pole veel olnud probleemi trossi pooli peale kerimisega.
No ja siis tuleb see teadus kuidas trossi puu külge ühendada. Tundub nagu täiesti mõtetu teema aga tõmbe korral on väga tähtis kuidas tross puu külge on ühendtud.
No ja siis tuleb see teadus kuidas trossi puu külge ühendada. Tundub nagu täiesti mõtetu teema aga tõmbe korral on väga tähtis kuidas tross puu külge on ühendtud.
Kinnitan ja ootan huviga. Kogemusi valesti haakimisest on üksjagu, vahel on õnneks ka läinud.
No ja siis tuleb see teadus kuidas trossi puu külge ühendada. Tundub nagu täiesti mõtetu teema aga tõmbe korral on väga tähtis kuidas tross puu külge on ühendtud.
Kinnitan ja ootan huviga. Kogemusi valesti haakimisest on üksjagu, vahel on õnneks ka läinud.
Selle lause panin siia rohkem sellepärast, et on olnud abimehi või nagu vanasti öeldi, tsokerdajaid, kelle pandud trossid ei jää puu külge pidama tee või tina. Jookse ikka ise kabiinist välja trossi panema. Ja kui jääbki pidama siis on muud jamad. Küll veab palk ennast maa sisse või kännu taha või tuleb koos alusmetsaga või on kõik tsokerid sassis nii et raiu või kirvega.
See rohkem selline loominguline tegevus kus pole ühte ja kindlat tõde.
Päästab pidev harjutamine.
(29-12-2020, 22:10 PM)olli Kirjutas: Trossi sidumine iga palgi külge? Ei aitäh. Haarats ikka. Minu jaoks elementaarne, ei kujuta teisiti seda tööd ette.
Meil siin lõuna eestis lihtsalt ei pääse haaratsiga ligi igale poole. Kui puud langetad üks põlv maas, et üldse püsti püsida siis sinna suht keeruline neljal rattal ligi hiilida. Jääbki üle trossiga puud üles sikutada kallakust.
See haarats on hea asi sellises metsas nagu pildil. Kui aga vead trossi 50m välja ja pead ta esmalt panema pöörlema, et saada kännu tagant välja siis sellise viguriga pole midagi teha. Aga mul paar tükki ka sellist kus saaks sellise haaratsiga tööd teha.
Mul eraldi kang kasutusel selleks et palki sobivasse suunda juhtida või pöörata. Aga ma 50m pealt tõesti tööd ei tee. Väga üksikud kohad kus vaja 15m vintsinööri pikendada kuna ligemale ei pääse.
õlifiltri juurde tagasi tulla siis kust saada seda torujuppi mis sinna läheb?või kuidas saada tsentrifuugi võlli seest see toru kätte?muu valmis enam vähem ja tutser vaja veel treida.
õlifiltri ümberehitus lõppenud ja asi põkal paigas ja toimib.8mm toru müüs hydrodkann,pliidi all sütes ots punaseks ja kärniga toru ots venitatud 9mm peale ja tihedalt all pesas.stutserist Üleval 8 puuriga auk läbi ja toru tungalt sees,keevitusga punkt peale mis ära fikseeris ja sai hää küll.kogu kupatusega tsentrifugaali eemaldamiseks tuleb vist paak eest lahti lasta?vähemalt tundub nii kuna ruumiga suht kitsas ees.
vahepeal sai ka hüdropump nz16 vastu vahetatud ja sai parem küll.muhvi vahetades selgus,et muhv oli ainult ühe kuuliga paigas.kuna vana masin ja vana malli järgi 4 nuudiga võll oli siis võimalik,et tehasest sellisena väljunud.
Siin näidatakse ka üht varianti filtrijala ehituseks, mis tuleb lihtsalt kätte ja ei nõua erilist leiutamist.
Kui, siis keevitamise ja selle keskmise keermega asja oleks saanud viisakamalt vormistada ja ühe korgi oleks teinud temperatuurianduri kõrvale, kust õlivahetusel õli filtrist välja lasta et maha ei jookseks.
maitse asi,aga minule enda tehtud varjant siiski kõige lihtsam,pisut treimist,1 keevisõmblus ja olemas tema ongi.vähemalt ühe teen veel hakkurile ka ja kui sõber tahab siis ka talle.
Seoses selle sidurivõlli jätkumuhviga. Jäi netiavarustest silma lahendus kus kasutati sõiduauto Tauria kepsu alumisi põskesid muhvi otste fikseeerimiseks.
Vaja nelja alumist põske ja nendega otsad kokku tõmmata. Kui võll on kulunud tuleb originaal muhvi pisut õhemaks viilida, et jääb vahe sisse pingutamise jaoks ning nende põskedega saab koduste vahenditega asja korda.
Vene mehed kes on teinud sellise lahenduse väidavad, et rohkem pole vaja seda ühendust vaadata. Kestab igavesti.
(14-01-2021, 09:34 AM)Daff Kirjutas: Seoses selle sidurivõlli jätkumuhviga. Jäi netiavarustest silma lahendus kus kasutati sõiduauto Tauria kepsu alumisi põskesid muhvi otste fikseeerimiseks.
Vaja nelja alumist põske ja nendega otsad kokku tõmmata. Kui võll on kulunud tuleb originaal muhvi pisut õhemaks viilida, et jääb vahe sisse pingutamise jaoks ning nende põskedega saab koduste vahenditega asja korda.
Vene mehed kes on teinud sellise lahenduse väidavad, et rohkem pole vaja seda ühendust vaadata. Kestab igavesti.
sama ka mul peast läbi käinud kunagi.nendega pingutad korralikult ära ja lootusetu,et kuskilt midagi järgi annab.
Kulutasin kah pool päeva tugevdusklambrite viilimise, puurimise ja keermestamise peale, kuna orig. vahemuhv on valudetail siis hästi ümberistuv tugevdusklamber on puhas käsitöö.
Kuna ei jäänud tulemusega rahule siis tellisin ksf 2715 käest sellise ühendusmuhvi,
(19-06-2020, 20:42 PM)meli666 Kirjutas: Võlli lõtk on päris soliidne, ütleks 10mm ja peale. Ehk oleks väiksem, kui tehas oleks taibanud määrdenipli panna ja 2800 töötundi asi ei oleks kuivalt hõõrunud.
kas eestis keegi pole seda võlli pesa taastanud hüdropaagis?treipinki panna siis ei tohiks väga kosmos olla.juutuubis vähemalt näidised olemas.
Sai uuema otsa põkaga tagakühvli abil paar tundi lund tõugatud, kõik toimis nii nagu peab, aga töö lõppedes ei vajunud kühvel enam ujuvasendis ise alla. Oskab keegi nõu anda millest alustada, et viga likvideerida? Päris klaaskuulist ennustamist ei palu, aga ehk keegi sarnase probleemiga kunagi vaevelnud ja oskab suunata.
