[Mufff]

Seda raami peale löödud numbrit mina dateerimiseks väga tõsiselt ei võtaks. Suure tõenäosusega sinna hiljem tekkinud (vaevalt et sõjakeerises, aga näiteks hiljem kolhoosikorra ajal "kap-remondi" käigus) Uue metalli peale löödud number näeb peale roostetamist hoopis teistsugune välja.

Aga mina võtaks, sest miskit muud meil võtta ei ole. Kui see on kindlalt MM-i raam, siis las ta olla selle numbriga. Võib-olla löödi see number mingil hetkel lihtsalt sellepärast metalli sisse, et värvitud number kippus ära kuluma ja see aitas raaminumrit tuvastada. Võib-olla löödi ka kohe alguses. Taavi oskab ise vast rohkem midagi öelda.

[Taaviw126]

Peab natu uurima jah seda asja. Ei ole osanud teistelt raamidelt otsida seda numbrit sest alles hiljuti avastasin selle. Ma ise tahaks arvata et ta on ikka vabrikus peale löödud. Sest numbrid on peale löödud vertikaalselt ja sellises kohas, et sinna pärast neid numbreid lüüa on keeruline. Ei pääse haamriga lööma. Mina arvan et number löödi peale vabrikus, enne raami kokku monteerimist, liini peal kust pikad raamitalad kõrvuti tulid...
Aga kuidas tegelikult oli ei tea enam keegi. Peab teistelt raami juppidelt otsima seda numbrit.
Raivo postitatud pilti vaadates hakkasin ka enda postitatud pilte üle vaatama, ja tundub et MMidel(tagavedru lisakammitsatega) on lihtsalt number peale värvitud. Uhkemate kirjadega olid siis Gaz AA-d. Gaz im. Molotova numbri kohal jne.

[Aspelund]

Ei tasu unustada ka kapitaalremondi võlusid.

[Taaviw126]

Pikk veovõll sai paika ära pandud. Kardaanitorus sai laagrisaale ka ära vahetatud ja uus laager pandud. Kiirusenäitaja ajami hammasratas käib ka sinna võlli otsa. See sai kaa sinna sisse pandud.







Tagavedrud ka ootavad juba et keegi nad normaalselt paika sätiks ja lisakammitsad ka külge ära paneks. Tagavedrud tulevad AA stiilis. MMi omasid lihtsalt pole. Nad saaks MMi omadeks ümber teha aga esialgu ei hakka seda tegema...

[As TroSS]

Seda vedrupakki vaadates tekib küsimus,palju neil kandevõimet paberite järgi oli?

[Formika]

Seda vedrupakki vaadates tekib küsimus,palju neil kandevõimet paberite järgi oli?

1,5 T idanaabrid kutsusidki polutonkadeks, otsetõlkes pooletonnisteks aga see oli lühend poltora tonna -st

[honkomees]

Seda vedrupakki vaadates tekib küsimus,palju neil kandevõimet paberite järgi oli?

1,5 T idanaabrid kutsusidki polutonkadeks, otsetõlkes pooletonnisteks aga see oli lühend poltora tonna -st

kutsuti ikke polutoRka'deks, mis tähendabki poolteisttonnist

[mighty tonka]

Kuidas raami ette valmistasid värvimiseks ning millega värvisid? 

[Taaviw126]

Mis ta ikka. Silikoni eemaldiga üle. Happekrunt. Ja must värv selga. Ega ma eriti värvida ei oska aga need kohad mis näha jäävad said päris normaalsed. Hindasin värvikulu ka natu valesti. Natu jäi puudu. Oleks tahtnud rohkem kihte peale tõmmata. Aga no. Sitast lugu. Ise olen rahul olgu veel öeldud et sõitma ei hakka see auto kunagi. Rohkem nagu sõiduvõimeline eksponaat.
Tehases lasti haljale rauale kaks õhukest kihti värvi peale. Seda arvestades sai isegi overkill

[gruppen]

Praegu arvad, et ei hakka sõitma aga iga 1940ndate-1950ndate filmi võtetele on seda autot ilmselgelt vaja!

[Taaviw126]

Raam veereb...

[Raivo]

Tagavedrudel on mingid vaheklambrid puudu, neid ju tagantjärele sinna vahele ei nikerda!?
Mis teema nende AA-MM verdudega oli?

[Taaviw126]

Praegu on sealt puudu ainult väiksed lisakammitsad. Need saab vabalt pärast peale panna. Nad on mul metsaleidude laos ja seal on külm ja pime. Ei viitsi veel otsima minna neid.

Sellised...



MMil oli neid klambreid 4tki vedru kohta. AA-l 2tki.

Aga peamine vahe on peakammitsate alumises plaadis. MMil on selline jurakas seal all...



Neid on mul praegu ainult 1tk. Kui teise ka leian siis vahetan ära.

AA-l on seal all üks plekk ja kaks lihtlabast plaati... pildil on nad ülemises reas näha...

[Taaviw126]

MMi kataloogist ka väike pilt. Tagavedru on see alumine kui keegi kohe aru ei saa kumb on kumb...

[Taaviw126]

Mootor sai kaa peale. Uut rihmaratast pole ikka veel leidnud. Niiet praegu peab vana jääma. Esimesi mootoripatju on kaa ainult üks. Aga vaja kokku ära laduda masin. Midagi teha pole.

[Formika]

Mootor sai kaa peale. Uut rihmaratast pole ikka veel leidnud. Niiet praegu peab vana jääma. Esimesi mootoripatju on kaa ainult üks. Aga vaja kokku ära laduda masin. Midagi teha pole.

  MM veoautot ikka lihtsam ehitada kui GAZ A-d. GAZ M1-st rääkimata. Tänapäeval asi vastupidi. Veoautod (rekkad) tänapäeval hulga keerulisemad kui sõiduautod. Kas kellelgi on mingeid andmeid mis oli ennesõja aegse MM-i ja M1-e müügihind. Eraisikutele neid ei müüdud aga ettevõtted pidid ikka maksma. Eelnevalt on meelde jäänud et Taavi ehitab sõjaaegset (on mul õigus) isendit. Loodan et teed ikka natuke kobedama kui selle sõjaaegse ühesilmse kükloobi. Aga vist oli probleem ustes.

[Hannes64]

Mootor sai kaa peale. Uut rihmaratast pole ikka veel leidnud. Niiet praegu peab vana jääma. Esimesi mootoripatju on kaa ainult üks. Aga vaja kokku ära laduda masin. Midagi teha pole.

  MM veoautot ikka lihtsam ehitada kui GAZ A-d. GAZ M1-st rääkimata. Tänapäeval asi vastupidi. Veoautod (rekkad) tänapäeval hulga keerulisemad kui sõiduautod. Kas kellelgi on mingeid andmeid mis oli ennesõja aegse MM-i ja M1-e müügihind. Eraisikutele neid ei müüdud aga ettevõtted pidid ikka maksma. Eelnevalt on meelde jäänud et Taavi ehitab sõjaaegset (on mul õigus) isendit. Loodan et teed ikka natuke kobedama kui selle sõjaaegse ühesilmse kükloobi. Aga vist oli probleem ustes.

Minu puitustega gaz63 omab ka nr https://www.upload.ee/image/12774015/IMG...163729.jpg

[Taaviw126]

  MM veoautot ikka lihtsam ehitada kui GAZ A-d. GAZ M1-st rääkimata. Tänapäeval asi vastupidi. Veoautod (rekkad) tänapäeval hulga keerulisemad kui sõiduautod. Kas kellelgi on mingeid andmeid mis oli ennesõja aegse MM-i ja M1-e müügihind. Eraisikutele neid ei müüdud aga ettevõtted pidid ikka maksma. Eelnevalt on meelde jäänud et Taavi ehitab sõjaaegset (on mul õigus) isendit. Loodan et teed ikka natuke kobedama kui selle sõjaaegse ühesilmse kükloobi. Aga vist oli probleem ustes.

Esialgu tuleb ikkagi jah see rõve kükloop. Ilusa kabiiniga varianti ei ole minul võimalik teha sest neid kabiine lihtsalt pole võtta kuskilt ligidalt. Kindlasti leiaks Ameerikast ja võibolla ka skandinaaviast. Aga seda ilusat kabiini on sinna alati võimalik pärast kaa peale istutada. Kui selle leiaks.
MM tundub jah lihtne aga kõige hullem ongi see et kõik on paganama toll mõõdus. See tekitab parasjagu peavalu. Ja no muidugi prügist teda ehitada ka väga kerge ei ole ikka. Oleks alguses kohe komplektne auto olnud mida taastada, siis oleks ka ehk natu lihtsam.

[Raivo]

Kas kellelgi on mingeid andmeid mis oli ennesõja aegse MM-i ja M1-e müügihind.

1928
FORD A Fordor-Sedan    4350.- Kr
FORD A Phaeton            3075.- Kr

1929
FORD veoautoshassii      2750.- Kr

1931
FORD 157" 2x tagaratastega veoautoshassii (pikendatud Timken?)     3165.- Kr
FORD 157" veoauto shassii  (so. pika raamiga variant)            3040.- Kr

Kuskil oli jutt ka veidi hilisema aja kohta, et GAZ tahab oma autosid Eestisse müüa, tehase hind 250$, samal ajal Fordi tehasehind 580$.
Kursi kommentaar oli veidi varasem 4Kr=1$ ligikaudu.

Hindade allikas: http://eag.vanatehnika.ee/ewhinnad.html

__________________________________________________________________________
Rahvaleht 31.05.1934
Nõukogude Vene autod Balti riikidesse.
Nõukogude Venemaa kavatseb Balti riike, Eestit, Lätit ja Leedut üle ujutada odavate autodega, mis ehitatud Venemaal ja varustatud vanasüsteemiliste "Ford"-mootoritega. Auto hinnaks tulevat 250 dollarit. Samal ajal "Ford"-autod Ameerikas maksavad 500-580 dollarit vabrikust ostes.
Nõukogude Venes on suurim autovabrik Gorki linnas. Nagu nimetatud autovabriku direktor S. Diakonov seletas, tahetakse Venemaal lähema 4 aasta jooksul teha suuri pingutusi, et järele jõuda Ameerika autotööstuse saavutustele.
1934. aastast kuni 1938. aastani tahetakse Gorki vabrikus autodevalmistamist tõsta 17.000 masinast 150.000 masinani aastas. 1935. aastal tahetakse hakata valmistama autosid uute neljatsilindriliste "Ford"-mootoritega. Ka kaheksatsilindrilise "Ford"-mootori tarvituselevõttu on kaalutud, kuid mootor ei olevat veel annud küllaldaselt rahuldavaid töötulemusi. Alles 1936. aastaks loodetakse Venemaal ehitada autosid ka 8-tsilindriliste "Ford"-mootoritega.
Venelased ise kinnitavad, et nende autotööstus peab veel tegema palju pingutusi, et jõuda järele teiste maade autotööstusele. Ei saa salata, et Vene autod ei ole kvaliteedilt kuigi head. Nende turustamine Balti riikides võiks olla võimalik autode odava hinna tõttu, kuid rahvamajanduslikult ei oleks sellise odava ja halva kauba sissetoomine sugugi soovitav.

Allikas: http://eag.vanatehnika.ee/ewartiklid_autouudised.html

[Taaviw126]

Sidur sai paika pandud...



Käigukasti kruvisin kaa külge...



Tappev uudishimu oli proovida kas sidur libiseb kaa või mitte. Selleks oli vaja lühike veovõll ka vahele pista. Olgugi et see on veel üle käimata. 1. käiguga kolmekesi lükates tagarattad lohisesid. Niiet ma arvan et sidur on rahuldav. Lahutas kaa ilusti.



Pildil olevad kardaaniristid käiku ei lähe... neil on võlli suhtes risti suunas lõtk. Õnneks on korjatud varuks kaa neid liigendeid.