[spitfire]

teele jäämise põhjus võis olla kehv kütus.ei tahaks uskuda,et nad nii lühikese ajaga midagi ise ratsisid

Või siis ka nt. kehv mootoriõli. Samas kõigest kuue auto tarbeks jõuaks välismaalt kvaliteetset kraami tuua küll, vajadusel ka kütust. Võimalik, et autod toodi sisse siiski juppidena, pandi kohapeal kokku ja selle juures tehti vigu, nt. pingutati midagi liiga lõdvalt või siis vastupidi. Või tegid venelased ikka mingid osad ka ise ja need ei pidanud vastu. Või lõpuks keerasid hoopis jänkid ise mingi väikese vimka kokku, sest kellele niisugune piraatlus väga meeldiks, kui võetakse sinu toode, vahetatakse logo ära ja siis presenteeritakse seda kui omaloomingut. 

Kes on lugenud Suvorovit, siis seal kirjeldatakse päris hästi kuidas see tööstusspionaaž läbi vene saatkondade töötas (ja töötas juba 30-nendatel bez problem). Auto puhul on muidugi lihtsam diileri käest osta, siis pulkadeks võtta, üle viia meetermõõdustikku, ja siis paraadiks uuesti kokku laduda mõne uue ja "parema" pulgaga. On ka varem räägitud, et 30-nendatel saadeti Us ja a-sse õppima grupp noori andekaid nõukogude insenere, kes peale õpinguid ka reaalselt töötasid us ja a autotööstuses. 

Kuna täna olme minu arusaamise järgi täieõiguslikud FIVA liikmed, juba oma pool aastat, siis miks mitte teha infopäring Buicki läbi FIVA, selleks see organisatsioon ju ongi. Täna meil ju Buicki tehase poolset nägemust sellest suursündmusest  pole. Või on ?

Mis puudutab autode reg. numbrit, siis meenus, et meil on siin ju üks maailma parimaid spetsialiste ja kollektsionääre olemas, ma ei tea kas ta seda foorumit muidugi jälgib.

[spitfire]

Võibolla nad ei teinud tervet uut velge vaid modifitseerisid ameerika oma selliselt, et vastaks kohalikule olule ning ei omaks analoogi. 
Tegid uue sisu olemasolevale sõõrile. 
Kas ülejäänud parameetrid, velje laius, kõrgus ning profiil on sama, mis kodarveljel?
Kas piduritrumlid on samade mõõtudega?

 Jah kõik muu on sama.

velgede kohta info (ei ole ise kontrollinud), nn. Packard style, tootjaks  Detroit Pressed Steel Co, mõõt 17´´ Disteel wheels.

[spitfire]

Suureks probleemiks on veljed, neid autol 6 tk. Mitu aastat olin arvamusel, et vot veljed on Putilovi tehase oma toodang. Kuni juhus viis kokku mehega USA-s, kes juba aastaid renoveerib või õigemini üritab renoveerida 1930 a Buicki. Käisin seda vaatamas lootuses leida midagi enda projektile. Esimese asjana jäid silma veljed. Need olid samasugused, kui L1-l.

 
Need veljed  asuvad ju Norras ?

[Formika]

Suureks probleemiks on veljed, neid autol 6 tk. Mitu aastat olin arvamusel, et vot veljed on Putilovi tehase oma toodang. Kuni juhus viis kokku mehega USA-s, kes juba aastaid renoveerib või õigemini üritab renoveerida 1930 a Buicki. Käisin seda vaatamas lootuses leida midagi enda projektile. Esimese asjana jäid silma veljed. Need olid samasugused, kui L1-l.

 
Need veljed  asuvad ju Norras ?

 Eksimine on inimlik. Olen seda L1 värki ajanud 5 aastat + teised autod. Kõvakettal on sadu pilte igasugustest autodest. Pole ju detailideni meeles, kus mingi pilt tehtud või kuskilt internetist alla tõmmatud. Võta või sekretär tööle. Norras pole käinud ühtegi Buicki vaatamas, see 100% kindel.

[Formika]

Tänan kaasfoorumlasi TONIS 777 ja CHRhmm. Neil võib tuline õigus olla, et kapslitel ongi tootja tehase embleem. Igatahes on see nii väga paljudel auto tootjatel. Pilte igati suurendades tundub küll midagi sellist olevat. 
   

[Brrr]

Tehase direktorist on siin foorumis üks vana teema. https://forum.automoto.ee/showthread.php?tid=19178

[Mossemees]

On kellelgi aimu, mis nendest L-1 autodest üldse lõpuks sai? Üks, nagu selgub, saadeti siis Ukrainasse (huvitav, mis ajani see kasutusel oli?), aga ülejäänud 5 tükki?

[Formika]

On kellelgi aimu, mis nendest L-1 autodest üldse lõpuks sai? Üks, nagu selgub, saadeti siis Ukrainasse (huvitav, mis ajani see kasutusel oli?), aga ülejäänud 5 tükki?

 Minu andmetel 2 jäi Peterburi ja ühe nagu tuleb siin eelnenuga välja sõitis Putilovi Tehase direktor sm Ots, teine partei bossudele. 
 2 läksid Moskvasse mingitele tegelinskitele, mitte Stalinile, see Nõukogude toodangut ei usaldanud ja sõitis valdavalt Packardidega. 
 1 anti Stalini nim tehasele uurimiseks. 
 1 läks Harkivisse
 ja 4 tk kingiti Mongoolia seltsimeestele. Ju endale ei kõlvanud või loodeti ka 6 kuuga ZIS 101 valmis ehitada. Läks aga 3 aastat.
Kuid kõik on nõus sellega, et säilinud neist pole ühtegi, ehk siis ainult sillad, mis Harkivist sain.

[Formika]

Tänane päev L1 tegemisel läks aia taha. Keevitaja poiss pingutas eile üle ja nägi öö läbi jänkusid. Loodan, et esmaspäevaks saab nägemise tagasi.

[spitfire]

On kellelgi aimu, mis nendest L-1 autodest üldse lõpuks sai? Üks, nagu selgub, saadeti siis Ukrainasse (huvitav, mis ajani see kasutusel oli?), aga ülejäänud 5 tükki?

 Minu andmetel 2 jäi Peterburi ja ühe nagu tuleb siin eelnenuga välja sõitis Putilovi Tehase direktor sm Ots, teine partei bossudele. 
 2 läksid Moskvasse mingitele tegelinskitele, mitte Stalinile, see Nõukogude toodangut ei usaldanud ja sõitis valdavalt Packardidega. 
 1 anti Stalini nim tehasele uurimiseks. 
 1 läks Harkivisse
 ja 4 tk kingiti Mongoolia seltsimeestele. Ju endale ei kõlvanud või loodeti ka 6 kuuga ZIS 101 valmis ehitada. Läks aga 3 aastat.
Kuid kõik on nõus sellega, et säilinud neist pole ühtegi, ehk siis ainult sillad, mis Harkivist sain.

Lappasin vene foorume samal teemal ja ega sealt midagi uut ei tulnud. Keegi olevat näinud fotot millel romu ja pildil allkiri L-1 Kiiev 1943.

Aga värvide osas ollakse arvamusel (reastatakse ikka selle pildi põjal kus kõik 6tk reas:

- чёрный (3 шт) второй, четвертый, шестой;
- серый с чёрными крыльями. (условно первый)
- зелёный с чёрными крыльями;(условно третий)
- бежевый с бежевыми (возможно немного темнее) крыльями (пятый)

[Mossemees]

On kellelgi aimu, mis nendest L-1 autodest üldse lõpuks sai? Üks, nagu selgub, saadeti siis Ukrainasse (huvitav, mis ajani see kasutusel oli?), aga ülejäänud 5 tükki?

 Minu andmetel 2 jäi Peterburi ja ühe nagu tuleb siin eelnenuga välja sõitis Putilovi Tehase direktor sm Ots, teine partei bossudele. 
 2 läksid Moskvasse mingitele tegelinskitele, mitte Stalinile, see Nõukogude toodangut ei usaldanud ja sõitis valdavalt Packardidega. 
 1 anti Stalini nim tehasele uurimiseks. 
 1 läks Harkivisse
 ja 4 tk kingiti Mongoolia seltsimeestele. Ju endale ei kõlvanud või loodeti ka 6 kuuga ZIS 101 valmis ehitada. Läks aga 3 aastat.
Kuid kõik on nõus sellega, et säilinud neist pole ühtegi, ehk siis ainult sillad, mis Harkivist sain.

Nii et seega siis toodeti kokku 10 eksemplari, 6tk. jäid N. Liitu ja 4 läks Mongooliasse? Tegelikult, peale kolmandat õlut tuli pähe selline ketserlik mõte, et kas nendel leitud sildadel on mingigi markeering vmt., mis need raudpoltkindlalt L-1 all olnuteks tunnistab? Vastasel korral on olemas ka variant, et need jupid on mõne ehtsa Buicki küljest pärit, mille venelased nt. Balti riikidest või Poolast peale annektsiooni või juba sõja ajal rekvireerisid. Või kui jäi venelastest rekvireerimata, tegid seda sakslased (viimased võisid sellise auto ka kusagilt mujalt enda okupeeritud aladelt kätte saada). Või rekvireerisid venelased ja langes sakslastele sõjasaagiks... Selline Buick on ilus, suur, mugav ja võimas auto ja ei sovjetid ega fritsud jätnuks sellist vedelema vaid võimalusel oleks suurima heameelega enda kasutusse võtnud.

[Raivo]

velgede kohta info (ei ole ise kontrollinud), nn. Packard style, tootjaks  Detroit Pressed Steel Co, mõõt 17´´ Disteel wheels.

Buick 32-90 rehvid 18 x 7.00

1933a oli juba 17 x 7.00

Kapsel ka veidi detailsemas vaates:
   

[spitfire]

Hm.. Joonisel (sama joonis mis on osaliselt toodud postituses 65), tuleb velje mõõt hoopis 19 tolli. 
Teine anomaalia on teljevahe: joonisel L1 3380 aga Buick 32-90 3404mm. Kui neid omavahel kõrvutada, siis L1 tagasild oleks nagu veits eespool võrreldes Buickiga.

[Formika]

On kellelgi aimu, mis nendest L-1 autodest üldse lõpuks sai? Üks, nagu selgub, saadeti siis Ukrainasse (huvitav, mis ajani see kasutusel oli?), aga ülejäänud 5 tükki?

 Minu andmetel 2 jäi Peterburi ja ühe nagu tuleb siin eelnenuga välja sõitis Putilovi Tehase direktor sm Ots, teine partei bossudele. 
 2 läksid Moskvasse mingitele tegelinskitele, mitte Stalinile, see Nõukogude toodangut ei usaldanud ja sõitis valdavalt Packardidega. 
 1 anti Stalini nim tehasele uurimiseks. 
 1 läks Harkivisse
 ja 4 tk kingiti Mongoolia seltsimeestele. Ju endale ei kõlvanud või loodeti ka 6 kuuga ZIS 101 valmis ehitada. Läks aga 3 aastat.
Kuid kõik on nõus sellega, et säilinud neist pole ühtegi, ehk siis ainult sillad, mis Harkivist sain.

Nii et seega siis toodeti kokku 10 eksemplari, 6tk. jäid N. Liitu ja 4 läks Mongooliasse? Tegelikult, peale kolmandat õlut tuli pähe selline ketserlik mõte, et kas nendel leitud sildadel on mingigi markeering vmt., mis need raudpoltkindlalt L-1 all olnuteks tunnistab? Vastasel korral on olemas ka variant, et need jupid on mõne ehtsa Buicki küljest pärit, mille venelased nt. Balti riikidest või Poolast peale annektsiooni või juba sõja ajal rekvireerisid. Või kui jäi venelastest rekvireerimata, tegid seda sakslased (viimased võisid sellise auto ka kusagilt mujalt enda okupeeritud aladelt kätte saada). Või rekvireerisid venelased ja langes sakslastele sõjasaagiks... Selline Buick on ilus, suur, mugav ja võimas auto ja ei sovjetid ega fritsud jätnuks sellist vedelema vaid võimalusel oleks suurima heameelega enda kasutusse võtnud.

 Ma kirjutasin kohe alguses, et mürki ei võta et need 100% L1 sillad on. Aga kuna nad USA-st toodi siis on nad täiesti identsed ja vahet teha pole võimalik. Ka mainisin, et mitte mingeid kirju või markeeringuid ei õnnestunud tuvastada. Kahjuks pole leidnud ühtegi viidet ega kuulnud Buicki foorumist, et seda kõige suuremat Buicki oleks kunagi Euroopasse toodud. See Eksemplar, mis Peterburi poisid leidsid on ka alles 80-ndatel USA-st toodud. Väiksemaid mudeleid 50 ja 60 seeriast küll toodi. Tuletan meelde et 1929 - 1933 a oli Maailmas seni ajaloo suurim majanduskriis, mis andis võimaluse tulla Hitleril võimule ja luua Stalinil oma autotööstus (GAZ A ja AA + L1). USA-s oldi kõike nõus tegema, peaasi, et
midagigi teenida.

[Formika]

Hm.. Joonisel (sama joonis mis on osaliselt toodud postituses 65), tuleb velje mõõt hoopis 19 tolli. 
Teine anomaalia on teljevahe: joonisel L1 3380 aga Buick 32-90 3404mm. Kui neid omavahel kõrvutada, siis L1 tagasild oleks nagu veits eespool võrreldes Buickiga.

Kust sa võtad, et 32-90 teljevahe oli 3404 mm. 


https://commons.wikimedia.org/wiki/Categ...utomobiles

1 toll = 2,52 cm umbes

[rakett]

Hm.. Joonisel (sama joonis mis on osaliselt toodud postituses 65), tuleb velje mõõt hoopis 19 tolli. 
Teine anomaalia on teljevahe: joonisel L1 3380 aga Buick 32-90 3404mm. Kui neid omavahel kõrvutada, siis L1 tagasild oleks nagu veits eespool võrreldes Buickiga.

Kust sa võtad, et 32-90 teljevahe oli 3404 mm. 


https://commons.wikimedia.org/wiki/Categ...utomobiles

1 toll = 2,52 cm umbes

1 toll = 2.54cm täpselt.

[DevilDeVille]

Edastan sõberi teksti, kel endal kasutaja puudub: "Vanal ennesõjaaegsel ajal saadeti mikimaalt autosid euroopasse kastis - oli mingi termin ka. Ehk siis põhimõtteliselt tegu legoga, lahti võetud mingi tasemeni, et vähem ruumi võtaks".

[klemm]

Hm.. Joonisel (sama joonis mis on osaliselt toodud postituses 65), tuleb velje mõõt hoopis 19 tolli. 
Teine anomaalia on teljevahe: joonisel L1 3380 aga Buick 32-90 3404mm. Kui neid omavahel kõrvutada, siis L1 tagasild oleks nagu veits eespool võrreldes Buickiga.

Kust sa võtad, et 32-90 teljevahe oli 3404 mm. 


https://commons.wikimedia.org/wiki/Categ...utomobiles

1 toll = 2,52 cm umbes

1 toll = 2.54cm täpselt.

2,54 cm on alates 1959 aastast,  kas mitte sellest ei või tulla see mõni sent  arvutus viga.
Või venemaa teede jaoks tõsteti autot vähe kõrgemaks ja kardaan jäi lühikeseks.

[Formika]

2,54 cm on alates 1959 aastast,  kas mitte sellest ei või tulla see mõni sent  arvutus viga.
Või venemaa teede jaoks tõsteti autot vähe kõrgemaks ja kardaan jäi lühikeseks.

 1932 a Buick-l ja enamusel teistel selleaegsetel autodel kardaani nagu sellist ei olnud. Tagasild oli liikuv ette, taha, sõltuvalt koormast ja vedrude väsimusest. Eks sellepärast need teljevahed ka natuke mängivad. L1-l oli kindlalt samasugused vedrud ja auto istus sama kõrgel.

[M.R.]

Tollist ja tema teisendustest. 
1930 aktsepteerisid inglismanid ja 1933 US ja A manid tolli väärtuseks 25,4mm meetersüsteemis.

https://www.metric-conversions.org/et/pi...saldus.htm