Nõukogude Buick

Tehti arvatavasti kõike kohapeal alates metallivaluskojast lõpetades värvi kokkusegamiseni...

'Per cogo, non per mico' (Edasi kompressiooni, mitte sädemega)
https://www.facebook.com/Teedehooldus/
 Ulila Jäärada FB
Vasta

Vahest loete siis ka ingliskeelse maailma versiooni Fordsonist ja Putilovi tehastest. Ning viimase tootmisprobleemidest. Üleüldse, vaadake aga suuremat pilti või mõelge, miks ja milleks midagi tehakse. Sealjuures pole vahet, millises riigis mainekujundusega tegeletakse...


Lihtsalt tsitaat USA tootmisnumbritest:


Annual production reached 36,781 in 1921 and 99,101 in 1926
Vasta

(07-02-2021, 01:35 AM)gruppen Kirjutas:  Vahest loete siis ka ingliskeelse maailma versiooni Fordsonist ja Putilovi tehastest. Ning viimase tootmisprobleemidest. Üleüldse, vaadake aga suuremat pilti või mõelge, miks ja milleks midagi tehakse. Sealjuures pole vahet, millises riigis mainekujundusega tegeletakse...


Lihtsalt tsitaat USA tootmisnumbritest:


Annual production reached 36,781 in 1921 and 99,101 in 1926



https://en.wikipedia.org/wiki/Fordson@page 

Ford sõlmis 1919. aastal Nõukogude Liiduga Fordsoni traktorite suure tarne lepingu, millest sai peagi ettevõtte suurim kliendi leping. Aastatel 1921–1927 importis Nõukogude Liit üle 25 000 Fordsioni. Need odavad ja vastupidavad traktorid muutusid Nõukogude talupoegade jaoks suurimaks ahvatluseks kollektiviseerimise suunas ning neid võis sel ajastul ajal näha näiteks Nõukogude plakatitel ja maalidel, . Nagu juhtus ka 1920. aastate algul imporditud Fordi sõiduautode ja veoautodega, alustas Nõukogude võim viivitamatult oma asendusosade ja kloonide kodumaist tootmist. 1924. aastal alustas Leningradi tehas "Punane Putilovets" (Красный Путиловец) traktorite Fordson-Putilovets (Фордзон-путиловец) tootmist. 1920. aastatel oli Nõukogude versioonide maine ebapiisava kvaliteedi poolest kehv . Suur osa sellest oli seetõttu, et metallurgia ja kuumtöötlus olid valed. Näiteks hoolimata sellest, kui perfektselt keegi võlli või hammasratast töötles, ebaõnnestus see varakult, kuna materjali kõvadus oli vale. Nõukogude industrialiseerimise edenedes 1930. aastatel lahenesid halvimad kvaliteediprobleemid.
Vasta

(06-02-2021, 02:26 AM)spitfire Kirjutas:  
(06-02-2021, 00:22 AM)Raivo Kirjutas:  See on ilmselt lõigatud pilt, kus kohast see küll pärit on?

[Pilt: attachment.php?aid=85956]

Ka mulle tundus, et neist kuuest autost on vähemalt ühel ees erinev logo ja reas kuues on puhta ilma. Kui see ei olegi see kuues, mis sai hiljem uuendatud disainiga märgi. Ma muidugi ei tea millise joonise järgi juveliirid selle alumise pildi logo (mis on väga hea) tegid, aga kui selle foto põhjal siis..
ei tee need ukraina juveliirid ka nii täpset tööd, ikka ajastu vaimus, unifitseerime ja moderniseerime, mis tegelikult oma olemuselt sobib siia seeriasse väga hästi. Kes esmapilgul ei märka erinevust, siis aastaarvu 1933 taust, see punane 1/6 planeedist must-valgel fotol katab seda ümbritsevat ringi mitte ei asu ringis seesi. See nüanss ainult lisab siia sellise käsitööstusliku mõõtme, ei tambi neid liinil masinad vaid teevad inimesed põlve otsas. Aga iseenesest see mingit tähtsust ei oma,



sest see pilt kus kuus autot reas, kannavad ju esimesed 3 sellist logo:
No nii ei oma ju viltused uksejooned ,klaasid ka mingit tähtsust-suured riigid suured tolerantsid Big Grin.

vanaraud ja " vana raud " ei ole päris samad.....
Vasta

'Это наглядно продемонстрировало необходимость дальнейшей доводки конструкции — возможно, сказались последствия спешки с выпуском машин к Первомайским праздникам. Предстояла кропотливая работа по устранению букета «детских болезней», неизбежных в любой новой конструкции. Хотя справедливости ради стоит отметить, что качество тогдашних загородных дорог (скорее, даже их отсутствие как таковых) могло вывести из строя любое транспортное средство, по этим дорогам движущееся. На многочисленных автопробегах 1930-х очень немногие автомобили независимо от производителя выдерживали весь путь без поломок....'

Jõudu - siin on ju üheselt väljatoodud, et selleaegne tehnika ja (olematud) teed olid vastastikku hävitav partnerlus. Ja kuna riik oli ülivaene ja inimesed suuresti vangidena tööl (olgu tehases, põllul v sõjaväes) pärast verist kodusõda ja näljaepideemiaid, siis on raske ette kujutada, et keegi teedesse väga jaksas panustada. Sestap pole imeks panna, et nii punastel putilovlastel, kui pärast neid Zil'i ja Gorki tehaste inseneridel jt töötajatel oli eesmärk luua pigem lihtsakoelisi, ütleme isegi robustsete omadustega sõidukeid. Eelkirjutanutel on kindlasti õigus ka selles, et lõputu propaga üritati seda igapäevaelu armetust varjata ning peita, nii siseriigis kui välismaal.

Aga põhiasjast ka - tahtsin omalt poolt kiita, sest arvestades detailsust, millega kogu teemat lahatakse ja arendatakse, on mul küll juba tunne, et NL-Buick tuleb absurdselt korraliku kvaliteediga ja sestap täiesti mitte-NL-lik vaid pigem eestilik.....

Meenutan siinkohal lp ksf! Väravamehaaniku kunagist juttu, et kenasti apelsinikoort meenutav värvkate, loperdavad plekid ja täiesti ebameeldiv sõidukogemus pärast aastaid taasehitust on just see kogemus, mille poole tõeline NL-sõiduki taastaja peaks püüdlema..... Viimane vahva näide ses usuliikumises olla äsjane Koeru Uaz-villis, oma Ziguli armatuuri ning Gaz-52 kabiiniga...

Big Grin

Et aga mitte lugupeetud taastajaid rohkem nende tõepoolest väga kiiduväärses töös segada, lisan innustuseks ühe pildi juba järgmise põlvkonna sõiduki, Zis-101, koostamisest konveieril. Arvata võib, selleks ajaks oli võrreldes tankiehitajate-putilovlastega paar sammu kvaliteedi alal - nii metallurgias, kerede stantsimisel (kasepakuga v ilma) kui ka hilisemal koostamisel - juba saavutatud. Tõsi, tegu polnud siingi massilise tootmisega.

Edu järjekordse rekordi püstitamisel!


Manustatud failid Pisipilt (pisipildid)
   
Vasta

(07-02-2021, 16:03 PM)koterman Kirjutas:  arvestades detailsust, millega kogu teemat lahatakse ja arendatakse, on mul küll juba tunne, et NL-Buick tuleb absurdselt korraliku kvaliteediga ja sestap täiesti mitte-NL-lik vaid pigem eestilik.....

Ma ei kujuta ette, mida arvab musta numbri komisjon, kui tulemüürile kinnitatud pirka alumiselt realt vaatab vastu: "MADE IN ESTONIA".
Kas võetakse ainult % maha või tuleb kategooriline EI?

Tehase direktori pilt ka igaks juhuks:
   
Vasta

Väga raske on tänapäeval väita, milline see lõppkvaliteet neil autodel oli. Tehti neid ju mitmes etapis. 
 1. Oli vaja saada 6 autot paraadiks valmis, no saadi. Vaja läbida mõned kilomeetrid, no tehti. 
 2. Pärast paraadi putitati kindlasti veel paar nädalat ja siis Moskvasse. 1000 km, mille käigus kõik autod lagunesid.
 3. Pärast seda pikk lastehaiguste ravi, mille käigus ehitati veel 4 autot. Pärast seda jagati autod laia ja neli anti Mongoolia seltsimeestele. Seda me ei tea, kas esimese kuue hulgast või hilisemad. Ei saanud ju oma marki väga täis teha, pidid ikka sõidetavad autod olema. 
Veel on juttu, et viimane teadaolev isend sõitis Leningradis veel 50-ndatel ringi ja pärast seda kadus ajaloo areenilt. 
Samuti ei saa me kunagi teada, kui suur oli USA-st tarnitavate detailide osakaal. Moka otsast mainitakse, et sealt saadi elektri ja mõõte seadmed. 
Lisan siia juurde veel Mootor, käigukast, tagasild, amortisaatorid, roolimehhanism. Asjad mida kindlasti Putilovis ei tehtud, sest muidu oleks need valud ja vormid hiljem ZIS 101 tootmises kasutusele võetud.
 Kokkuvõttes kogu selle arutelu üle, mis siin foorumis on toimunud, teen mina, võibolla eksliku järelduse:
 1. Kindlalt toodeti kohapeal detailid, mis on erinevad Buickist (veljed, rehvid, embleemid ja kopsikud)
 2. Võidi toota (raam, puitkarkass, istmed, esisilla tala, radiaator, sise polster, kaitserauad, vedrustus, bensiinipaak, klaasid, summuti)
 3. Väga, väga kaheldav ( kereplekid, kogu uste furnituur, piduri süsteem, rooli süsteem ja muud pisividinad)
Muidugi, ei saa ma endale mingit ligadi-logadi auto tegemist lubada ja eks seltsimehed tahtsid ka ameeriklastest paremat autot teha aga välja tuli nagu alati.
Vasta

Kas meil siin eestis mõni mongoli keele oskaja on? Otsiks Mongooliast nende nelja jäänuseid. Seal muidugi mitu võimu üle käinud, japsid ja kiina ja suur liit ka. Imesid võib juhtuda, meil ka mitu võimu üle käind aga miskit ikka leitakse. Võibolla mõni kaarik tehtud või benupaak veepaagiks!

Kas kingiti võimudele või läksid Vene saatkonnale, seda ka ei tea.

Инвалид информационной воины на фронте Пярну-Хииу. 
Tsiteerides John McCaini: "Venemaa on peamiselt bensiinijaam, mis teeskleb riiki"," rääkis Basse.
Vasta

Rooli erinevatel kõrgustel on väga lihtne seletus.
Rooli kõrgus oli reguleeritav.

Lappasin huvi pärast Zis-101 kataloogi, võõraste koodidega detaile silma ei hakanud.
Ehk siis, kui Moskva Leningradist midagi üle võttis, siis jupikoodidest seda välja ei loe.
Samas on neil ajakirjandusele juba 1933 lõpus näidata voolujoonelise kere eskiis.
Vasta

Üldiselt kui keegi püüab kuskilt Volhovi soost  leitud järjekordset göringi Horchi maha parseldada ,võetakse Saksamaal lihtsalt autoraamist proov ja võrreldakse seda originaal metalli struktuuriga ning asi ongi suures plaanis kohe selge .
Kuna on olemas originaal Buicki sillad ja eeldatavalt ka L-1 sillad ,oleks variant võtta mõlemast metalliproovid
 Variant A. Metallid on erineva struktuuriga , see oleks  tõsine argument selle kasuks ,et tegemist võib olla Putilovi tehases valmistatud sildadega.
 Variant B. Metalli proovid on sarnased , võib olla on tegemist ikkagi L-1 sildadega aga Putilovlased kasutasid auto kokku panekul Buicki originaal osi.
 Variant C .Metalli proovid on sarnased ,tegemist on Buickiga aga seos L-1 puudub . Venemaa ostis 30 aastatel piisavalt lääne luksusautosid ja seal hulgas ka Buicke , seega ei saa välistada varianti ,et tegemist võib olla lihtsalt mõne Venemaal liikunud Buicki jäänustega.
Kahjuks pole mul aga õrna aimugi kus ja kuidas neid uuringuid tehakse ja kui keeruline see võrdlus üldse on .
Vasta

(06-02-2021, 23:51 PM)Ferry Kirjutas:  Selle vene Buicki ajalugu on piisvalt huvitav ,et David Vseviov võiks sellest terve „Müstilise Venemaa“ ühe saate kokku panna.
Stalini autodest on David Vseviov juba rääkinud - https://vikerraadio.err.ee/872617/mustil...lini-autod
Lühidalt on mainitud ka L-1.

Ja sealt tuleb ka välja, miks L-1 polnud lootustki seeriatoodangusse minekuks - Stalin oli Packardi fänn : )
Vasta

(07-02-2021, 20:13 PM)muhfff Kirjutas:  
(06-02-2021, 23:51 PM)Ferry Kirjutas:  Selle vene Buicki ajalugu on piisvalt huvitav ,et David Vseviov võiks sellest terve „Müstilise Venemaa“ ühe saate kokku panna.
Stalini autodest on David Vseviov juba rääkinud - https://vikerraadio.err.ee/872617/mustil...lini-autod
Lühidalt on mainitud ka L-1.

Ja sealt tuleb ka välja, miks L-1 polnud lootustki seeriatoodangusse minekuks - Stalin oli Packardi fänn : )
 Stalin oli Packardi fänn, 100%, aga paar redelipulka all olevatele seltsimeestele oli ju ka autot vaja, selleks sobinuks L1 ideaalselt, kuid see auto oli liiga keeruline toota, ei saadud hakkama ja tehti L1 baasil lihtsustatud mudel ZIS 101. Kere tehti juba uuemaid moevoole järgides ja selle disain ja stantsid telliti USA firmalt BUDD Company ja läks seltsimeestele maksma 500 000.-$. Ei kujutagi ette, mis see tänapäeva vääringus on. Aega võttis see 16 kuud. Ikka ei saa üle ja ümber sellest 6 kuust, mis seltsimehed väidavad läks auto projekteerimisele, 5500 detaili valmistamisele ja kokkupanekule.
Vasta

Kas see 5500 detaili oli masina juures kokku või oli 5500 unikaalset detaili. Maakeeli kas rattamutrid läksid kirja 20tk või 1tk. Kui suur kogus nendest detailidest kuulus mootorile?
Vasta

(07-02-2021, 21:08 PM)Formika Kirjutas:   Stalin oli Packardi fänn, 100%, aga paar redelipulka all olevatele seltsimeestele oli ju ka autot vaja, selleks sobinuks L1 ideaalselt, kuid see auto oli liiga keeruline toota, ei saadud hakkama ja tehti L1 baasil lihtsustatud mudel ZIS 101. Kere tehti juba uuemaid moevoole järgides ja selle disain ja stantsid telliti USA firmalt BUDD Company ja läks seltsimeestele maksma 500 000.-$. Ei kujutagi ette, mis see tänapäeva vääringus on. Aega võttis see 16 kuud. Ikka ei saa üle ja ümber sellest 6 kuust, mis seltsimehed väidavad läks auto projekteerimisele, 5500 detaili valmistamisele ja kokkupanekule.


Siin läheb arhiivimaterjalide osas auto tehnilise olukorra kirjeldamine kergemaks (kui L-1 puhul), kuna tollesama viidatud 16 kuu järel konveierilt tulnud Zis-101-l esines kõikvõimalikke iseloomuomadusi, sh näit kriuksuv puitraam, mis läks seda hullemaks, mida rohkem raamiks kasutatud puit ära kuivas. On üsna lihtne tänagi ette kujutada, mis sõnad sellise masina roolis istujal huulile kerkisid....

Viide siin:
".... Конвейер завода, не всегда справлявшегося с планом даже по грузовикам, не позволял щепетильно относиться к сборке деревянного каркаса кузова лимузина, и на большинстве собранных ЗИСов он начинал скрипеть практически сразу (а на остальных скрип появлялся после ссыхания дерева), да и в целом конструкция и технология сборки авто оказались столь сложными, что зачастую рабочие справлялись со своими операциями кое-как. Машины по мере сил доводили до ума уже после схода с конвейера..."


Vähe sellest, pikapeale said autobaaside mehed, kes sellistega sõitsid igapäevaselt ikka päris kurjaks ja saatsid avaliku kirja tehase juhtkonnale, uurides, miks masinaga kaasnevad lisaks veel sellised vahvad mured nagu  näiteks:
'Письмо называлось "Несколько вопросов автозаводу...." и никаких вопросов, собственно, не содержало – в нём были подробно описаны типичные недостатки ЗИСов: стук двигателя ввиду дефекта КШМ, ломающиеся клапанные пружины, ненадёжность системы питания, капризное электрооборудование, требующие частой замены пластмассовые (!) накладки тормозных колодок, низкое качество контрольных приборов, не справляющиеся со своими функциями уплотнители кузова, сажающий аккумулятор звуковой сигнал и титанический расход горючего – на уровне 28-31 литров на 100 км, тогда как аналогичный по классу американский Линкольн, замечал «За Рулём», потреблял всего 22,5 литра. По данным журнала, частично проблема решалась сменой карбюратора с родного на «карб» от Бьюика, хотя не совсем понятно, где таковой могли взять сотрудники автобазы.'


Nii, et võib-olla on isegi hea, et L-1 omadustest ja puudustest sama täpne info puudub, jumal teab kas siis teda üldse autoks nimetada saanukski. Ei hakka ju ksf! Formika autentsuse tagamiseks ja musta numbri komisjonile tõelise elamuse pakkumiseks oma peenesse salongi bensiinivingu juhtima, viletsalt töötavat karburaatorit kasutama ning ühekordseid elektriseadmeid või kergpurunevaid lehtvedrusid kasutama  Toungue


Ps. Tükk aega hiljem, juba 1940ndal, tehti riiklik komisjon, et see siis too annaks lõppkokkuvõtte, mis Zis-101-ga valesti läks. Lisaks tehnilisele praagile jäi komisjoni pikk ja ohtlik sõrm peatuma ka vabriku juhtkonnal, kes teadlikult üle nurga lasid. Mine tea, L-1 loo juurde naastes, ehk 'Punase Putilovlase' direktori, hr Otsa, mahavõtmine ja hilisem hukk peegeldas lisaks Verise Jossifi võimuhullusele ehk ka Piiterigi vabrikus toimunud võrreldavat korralagedust ning praaktoodangut puudutavate faktide kinnimätsimist.
Viide siin:
'В заключении комиссии, в частности, говорилось: «Нужно отметить наличие большого количества дефектов в легковых автомобилях ЗИС-101, выпускаемых заводом, в частности: сильный запах бензина в кузове, шум коробки скоростей, стук двигателя и повышенный расход бензина, частая поломка рессор и жесткость подвешивания, быстрый выход из строя электрочасов, бензоуказателей, стеклоочистителей и т.д. Наличие этих дефектов является результатом небрежного отношения к качеству выпускаемых машин как со стороны бывшего директора завода, ныне нарком-сред-маша т.Лихачева, так и нынешнего директора завода т.Волкова, особенно в последнее время… Нарком-сред-маш т.Лихачев и как нарком, и как бывший директор завода допускал выпуск с завода недоброкачественных машин, не принял мер к устранению дефектов и скрыл наличие этих дефектов от правительства...».
Vasta

(07-02-2021, 21:32 PM)Mart69x Kirjutas:  Kas see 5500 detaili oli masina juures kokku või oli 5500 unikaalset detaili. Maakeeli kas rattamutrid läksid kirja 20tk või 1tk. Kui suur kogus nendest detailidest kuulus mootorile?
 Nõukogude propaganda väidab - joonised tehti 5500 detailist, detailidesse ei laskuta, kuid on selge kõigist 20-st ratta mutrist pole mõtet joonist teha. Minu arust see arv on propagandistlikult üle paisutatud. Tõenäoliselt saadi ameeriklastelt andmed, et auto koosneb 5500 erinevast detailist. Kas sinna hulka kuulusid kõik poldid, needid, mutrid, seibid jääb igavesti vastuseta. Üks asi veel, mis seab kogu selle isevalmistamise kahtluse alla - miks ei kasutatud siis montaaziks omi, meetermõõdustikus polte mutreid?  Sama asi oli ka GAZ A tootmisel. Kogu kupatus oli toll mõõdus ja poldid toll keermes. Vastus väga lihtne - esimesel aastal tulid jupid Ameerikast ja hiljem mindi järk järgult üle oma toodangule. Võttis 3 aastat ja järgmine mudel M1 oli juba meetermõõdustikus, nagu muuseas ka ZIS 101.
Vasta

(07-02-2021, 21:48 PM)koterman Kirjutas:  Nii, et võib-olla on isegi hea, et L-1 puudustest sama täpne info puudub, jumal teab kas siis teda üldse autoks nimetada saigi. Ei hakka ju ksf! Formika autentsuse tagamiseks salongi bensiinivingu juhtima, viletsalt töötavat karburaatorit kasutama ning ühekordseid elektriseadmeid v purunevaid lehtvedrusid kasutama  Toungue
 Kindlasti tasub meie foorumi härradel, kes usuvad seda Za ruljomis ilmuvat propangat, kõrvutada neid hinnanguid eelmainitud ajakirjas olevate kiidulauludega ZIS 101 kohta. 
Ma olen enam kui kindel, et seal ei mainita midagi, et transmissioon Buicki pealt maha tehti ja kere USA firmalt telliti vaid kostab ainult kiidulaul Stalini nimelise tehase inseneridele ja töötajatele ja muidugi juba neil aastatel kindlasti ei jäeta mainimata, et kõik see toimus isakese Stalini targal juhtimisel. 
  Bensiinivingu salongi pole mul mõtet lasta, sest L1 mootorid ja karburaatorid tulid Usa-st ja need ei lekkinud. Poiss pani sellele 1931 Buickile hääled sisse ja lasi hoovi mööda ringi. Ei mingeid haise, lekkimisi ja pärast sõitu ka mingitki loiku kõhu all.
Vasta

[quote pid='514500' dateline='1612725191']
 "...Kindlasti tasub meie foorumi härradel, kes usuvad seda Za ruljomis ilmuvat propangat, kõrvutada neid hinnanguid eelmainitud ajakirjas olevate kiidulauludega ZIS 101 kohta. 
Ma olen enam kui kindel, et seal ei mainita midagi, et transmissioon Buicki pealt maha tehti ja kere USA firmalt telliti vaid kostab ainult kiidulaul Stalini nimelise tehase inseneridele ja töötajatele ja muidugi juba neil aastatel kindlasti ei jäeta mainimata, et kõik see toimus isakese Stalini targal juhtimisel. 
  Bensiinivingu salongi pole mul mõtet lasta, sest L1 mootorid ja karburaatorid tulid Usa-st ja need ei lekkinud. Poiss pani sellele 1931 Buickile hääled sisse ja lasi hoovi mööda ringi. Ei mingeid haise, lekkimisi ja pärast sõitu ka mingitki loiku kõhu all..."
[/quote]


Jumal tänatud. Siis saab L-1-ga kõik hea. Ka nimet loos märgitakse, et karburaatori hädadest sai kohe lahti, kui Amimaa varuosa asemel pandi Big Grin

PS. Antud viide pärineb saidilt nimega 'Kaljossa Ru' (vnk siis 'Rattad/autod Venes' (v ka 'Vene autoajaloo rattad') ja siin küll mingit kiidulaulu ei kohta, ei tehase, ei riigipöörajate kohta. Masin oli ning jäi viletsaks oma kvaliteedilt ja tööliste suutmatus nende jaoks keerulist masinat ehitada on ka ilmselge. Kokku pandi lõpuks ca 8700 tk.
Vasta

(07-02-2021, 19:23 PM)aavu Kirjutas:  Kas meil siin eestis mõni mongoli keele oskaja on? Otsiks Mongooliast nende nelja jäänuseid. Seal muidugi mitu võimu üle käinud, japsid ja kiina ja suur liit ka. Imesid võib juhtuda, meil ka mitu võimu üle käind aga miskit ikka leitakse. Võibolla mõni kaarik tehtud või benupaak veepaagiks!

Kas kingiti võimudele või läksid Vene saatkonnale, seda ka ei tea.

   Ардын Комиссар Орджоникидзе өөрийн биеэр 1934 онд нэг жилийн дотор эдгээр машинуудаас дор хаяж 2000 ширхэгийг Ленинградын Красный Путиловецийн үйлдвэрт угсарч байхыг тушаажээ. Нэгдүгээрт, хувьсгалын ойгоор Улаан талбайгаар дайран өнгөрөх ёстой байсан зургаан автомашиныг яаралтай тушаалаар хийжээ. Түүгээр ч зогсохгүй машинуудыг Ленинградаас Москва руу бие даан явуулсан. Ленинградаас Москва руу явах замдаа зургаан ширхэг Л-1 бүгд эвдэрсэн байв. Нийслэлийн парадад нэг ч баг хүрч чадаагүй. Харамсалтай нь, асуудал цаашаа урагшлахгүй байсан: үйлдвэр трактор, танк үйлдвэрлэх яаралтай захиалга авч, тэд L-1-ийг мартах ёстой байв.

Vennalikul Mongoolia rahval on kena veebisait olemas vene tehnikast L-1  pilt ka ja puha aga neljast  Ulan Batorisse saadetud  masinast kahjuks mitte üks sõna. 


https://mastevr.ru/mn/servo/istoriya-ote...-seriinyi/
( googel translate on ikka huvitav värk loe kas või  suahiili keelseid tekste)
Vasta

(07-02-2021, 21:54 PM)Formika Kirjutas:  
(07-02-2021, 21:32 PM)Mart69x Kirjutas:  Kas see 5500 detaili oli masina juures kokku või oli 5500 unikaalset detaili.
Üks asi veel, mis seab kogu selle isevalmistamise kahtluse alla - miks ei kasutatud siis montaaziks omi, meetermõõdustikus polte mutreid?  Sama asi oli ka GAZ A tootmisel. Kogu kupatus oli toll mõõdus ja poldid toll keermes. Vastus väga lihtne - esimesel aastal tulid jupid Ameerikast ja hiljem mindi järk järgult üle oma toodangule. Võttis 3 aastat ja järgmine mudel M1 oli juba meetermõõdustikus, nagu muuseas ka ZIS 101.

Mis puudutab, GAZ A-d siis see võrdlus ei ole päris korrektne, kuna venelastel oli ju lepingujärgne kohustus osta sealt teatud arv autosi pulkadena (Taaviw126 info põhjal mingi 72 tuhande auto jagu lausa !), eks nad pidid siis need poldid ikka ära kasutama, oli see võimekus juba enne või olnud.

Kust on pärit kindlus, et L1 poldid-mutrid tollis olid ?
Vasta

Tuunitud L-1 tänapäevases moodsas kunstis. Pildil küll autorit ei ole märgitud, aga kuna see käekiri on ära tuntav, siis ma arvan teadvat kes on autor. Seda meistrit  iseloomustab iga detaili autentne kujutamine, kui polt on tollis, siis see polt tollis ka sinna maalile saab. Igaks juhuks lisan, et muudetud esisilla asukoht, kere pikkuse ja tiivakaare muudetud kuju on selle kunstniku puhul teadlik tuuning. Velg on äge.

   
Vasta




Kasutaja, kes vaatavad seda teemat: 40 külali(st)ne