[Envir]

Jep. Ennem jamad langetamisega veiz rohkem ja pärast on käsitööd vähem ja kui ise välja vead on veelgi lihtsam. Mul on omatarbeks see hevo haarats ja igast kitsastest kohtadest olen kätte saanud.

Miks just Hevo haarats, äkki viitsid põhjendada?

Ma ise võrdlesin ja vaatasin ja ostsin Mõisaküla oma, sest see "embab" palki rohkem kui Hevo oma. Mulle jäi mulje, et Hevo oma on nagu "pesunäpits", st pigistab niipalju kui silindril otseselt jõudu on, geomeetriast lisatuge ei saa. Vene jagaja annab aga ju järgi. Embav haarats kerib ennast rohkem ümber ja ei jäta silindrile suurt pinget peale ning palk ei kuku sooja õliga nii kergelt vahelt ära.

[huvi5]

Tähelepanek on õige, aga hüdrosüsteem peab iga riistaga oma ülesannete kõrgusel olema.

[meli666]

 Vene jagaja annab aga ju järgi. Embav haarats kerib ennast rohkem ümber ja ei jäta silindrile suurt pinget peale ning palk ei kuku sooja õliga nii kergelt vahelt ära.

Ajaliselt ehk nii ruttu palk vahelt ei kao, aga pikema veo puhul vajub ka see laiali ja ilma vahepeal hüdrokangi puutumata kaotad ikka palgi.
Vene jagaja siibrite lekkimise vastu on sellline rohi, lukuklapp. Paned hüdrosilindrile külge ja mitte üks gramm enam silinder järgi ei anna.
Müüakse seda klappi hüdropoodides ja maksab mõnikümmend raha. Suvaline pilt netist, milline välja näeb:
http://hudraulika24.ee/VBPDE_14

[Laurimetall]

Ega ma ei tea miks hevo. Kui sai ostetud siis polnud vb muid alternatiive. Mul jagaja peab ja olen selle silindri lukuga ka tuttav kui mingi aeg enam ei peaks pidama. Ma arvan, et ega jah vb saaks midagi paremini teha kui  otsida analoogsed riistad netist välja. Igastahes kui mingi suurem töö on siis tuleb nii kui nii harvester ja väljavedaja. Aga tuulemurd ja lihtsamaid töid on ikka oluliselt kergem teha. Kaugele selle haaratsiga on muidugi mõtetu vedada.  Näiteks sai leppa kuusikust välja lõigatud.  Kuskile said need ühes suunas maha ja tüve poolt 3meetristena välja veetud isegi ladvad olid ühtepidi ja said minema veetud.  Rada oli ca a 2m lai ja kuidagi manööverdades tulid metsast välja. Pisemad tukad leppa olen samuti ühtepidi langetanud hiljem küljepealt ladvad kokku lükkanud ja palgid natuke koondanud ja jälle haaratsiga minema. Selles mõttes on väga hea,et mingi tehnika on olemas ja saab keerulisemas kohas platsi enne tühjaks teha  ja ei pea risti üksteisele peale langetama ja ukerdama ise seal otsas. Küttepuude jaoks võib ka pikema maa sõita.

[v6sa]

mistahes masin kipub exeli tabelis ikka tublisti soodsam olema.

Nii on.

Normaalses toonuses ja rikkumata psühhikaga 5-10 aastase hobuse eest tuleb maksta 10 € kilost (elik pooletonnine hobune 5000 €). Ja üles. Need allatonnise hinnaga "annan ära" loomad on enamasti kas kopsuveaga või peksmisega per$ekeeratud psühhikaga. Kummasti pole töölooma. Rikutud kabja kasvatab aastaga välja, kui asi tõsiselt ette võtta. Või labaselt paarkümmned aastat vanad.

Raskeveokad maksavad traktori hinda. Uue traktori hinda.

Kui tahta tööd teha, siis arvesta päevas 100 l vett, 20 kg kvaliteetset kaera (või muud jõusööta) ja seljatäis heina (või kõrrelise silo). Kui tööd ei tee, siis pang vett ja mõni kilo heina on miinimum, et hing sees püsiks. Iga päev...

Meie 8-poniline tabuun tarbib praegu 150-200 l vett päevas ja umbes poolteist tonni silo nädalas. No kaks on siiski pea täismõõdus hobused. Kasutus on väga kerge, mõned reesõidud ja paar ratsutamist päevas. 

Traktor on palju odavam.

[v6sa]

Miks just Hevo haarats, äkki viitsid põhjendada?

...

Mõisaküla oma on raskem. Ehk sellevõrra ka tugevam.

Hevo oma peaks olema odavam. Vähe siledam on ka. MTM välisele kestale suurt rõhku ei pane.

[Raigo]

Tamsalu EPT toodab ka neid haaratseid

[v6sa]

Tamsalu EPT toodab ka neid haaratseid

Palju hind olla võiks? Pildi järgi on üsna samasugune Mõisaküla omaga.

[v6sa]

Nii tehakse. Ka meil. Kui on maksjat.

Jälgige rakendi pöörderaadiust ja hobuste kapjade alt lendava sodi määra, kui nad notti tirima hakkavad. 800-kilose hobuse pinnasurve kabja all ületab 15-tonnise harveri surve...

Huvilistel on võimalus minna ja vaadata, milles ma eksin:
http://www.emu.ee/ylikoolist/uudised/pre...se-kursus/

[meli666]

Oskab keegi miskit kosta sellise vintsi lahenduse kohta? Tehtud siis Zili või Gaziku vintsi baasil vist.
   

Endal nagu üks mõte on miinuse poole. Nimelt pooli vabastus on niiöelda kahvli ja haakidega. Kui miskit rasket tõmmata, toetus tugi sügaval maa sees. Ja ikka tuleb tõdemus, et jõud üle ei käi.
Kuna tross pingul, siis pooli vabastada kahvliga ilmselt võimatu. Toetustuge ka maa seest välja tõsta ei jõua, et tagasi sõita.
Kuidas trossi vabaks saab? Kardaani teisipidi käima ei saa panna. Saab kardaani küll traktori küljest ära võtta ja käsitsi nõrgaks kerida tagasi.
Ilmselt on sellist olukorda harva..., aga võib ju vabalt palgiotsa näiteks kuskile kännu taha pingesse tõmmata.
Teine vintsi variant on nagu Hevo, Estre ja mitmedki tegijad mujalt toodavad. Kui hea haakumisega see friktsioonkettaga lahendus ikkagi on. Suurelt osalt näha, kuidas toimib.


Mõlgutan ikkagi vintsimõtteid, aga tea, mida soetada. See friktsioonketta baasil tundub kole kiire ka olemuselt. 0,5-0,7m sekundis.

[Daff]

Sellise lahenduse viga ongi see, et kui kasutad tuge ja pole sealt võimeline eemale liikuma siis oledki vangis. 
Sai kasutatus sellist niput, et esisild välja. Tõstad tagarattad maast lahti ja sünkroonkäik sisse ning tagurpidi käiguga kerid trossi vabaks.

Samuti sai lõigatud jämmest raudplaadist uus vabastuskahvel originaal malmi asemele ja vabastus hüdrauliliseks. 
Kui kõveraks painutasid siis sai pressi all uuesti sirgu aetud. 
Kannatas päris pinges trossi vabastada.
Sellisel kuhul aga peab 100 prossa olema pooli vabajooksu pidur. Muidu kui pinges trossi päästsid siis jooksis tross nii segi et andis arutada.

Ja veel. Russi jaoks selline konstrui jääb ebamugavaks. Ei saa eriti midagi taha haakida kui esisild lennus.
Kui on tõsisem plaan vimtsimisega tegeleda siis tehakse vaheraam ja istutstakse vints otse vastu tagasilda. Jõuvõtuvõllilt toimub vedu ketiga. Siis kannatab üht teist ka mägisemal maal vedada.

[v6sa]

...
Kui miskit rasket tõmmata, toetus tugi sügaval maa sees. Ja ikka tuleb tõdemus, et jõud üle ei käi.
Kuna tross pingul, siis pooli vabastada kahvliga ilmselt võimatu. Toetustuge ka maa seest välja tõsta ei jõua, et tagasi sõita.
Kuidas trossi vabaks saab? Kardaani teisipidi käima ei saa panna. 
...

Russilisel peab tegelikult õigest seadistatud jõusiirdevõlli ajam andma kangi vaheasendis mingil hetkel vabalt pöörlema. Või noh, mitte väga vabalt, aga sealt võiks piisavalt lõtku saada, et tugi maast kätte saada.

Proovinud muidugi ei ole, kogemus vintsiga puudub. Ümber niidukitrumli keritud paarsada meetrit elektrikaablit igatahes tõmbas mitu ringi tagasi kardaani

Siit pluss neile traktoritele, millel JSV ajamis ehtne hõõrdsidur.

[Daff]

Siin tuleb arvestada sellega, et olgu see jsv sedistus milline tahes vintsi ehitus on selline, et ei grammigi tagasi. 

Esiteks tiguülekanne mis koormuse all hoiab ennast ise hästi paigal pluss teo teises otsas on nii 66, ZILi kui Urali vintsil lintpidur mis kerimise ajal kerib ennast maha aga tagasijooksmise korral veab ennast peale ja hoiab võlli kinni.
Saab vedruga pinget reguleerida lisaks.

Kui näiteks panna vints teisipidi tööle siis keeratakse see lintpidur 180 kraadi ja jälle peab.

Ühesõnaga, kui kinni tõmbad ennadt siis kinni oled. Võta montirovka ja keera ristist tagurpidi ennast lahti.

[v6sa]

Täpsustan oma küsimust: kas sel vintsil on pidur, mis ei luba vintsitumlil tagasi pöörelda? Ja mille vabastamiseks tuleb "peale keerata"? Või räägime ainult tiguülekande isepidurdumisest?

Ehk kas kardaani lihtsalt tagasi keerates on vabastus võimalik?

[Daff]

Nendel vintsidel on kaks pidurit. 
Kõige tähtsam asub veovõlli tagumises otsas. Lintpidur. Hoiab võlli kinni, et see tagurpidi pöörlema ei hakkaks ehk lahti ei keriks. 
Selle lintpiduri ehitus on selline et trossi sissekerimisel veab ta ennast vabaks aga kui võll üritab tagurpidi pöörelda veab ennast peale piisavalt tugeva jõuga et blokeerib võlli ära.
Veetav võll millel asub suur tigutaldrik jookseb läbi trossi pooli ja on ühest otsast hammasmuhvi abil ühendatav pooliga. 
Poolil on servas väike piduriklots mis takistab poolil vabalt pöörelda kui see on vabas asendis. Muidu kerib trossi sassi. 

Russil on võimalik ka vints panna tööle läbi tagumise jsv  ilma selle pidurita. Saab ära kasutada jsv enda pidurit aga ei soovita. 
Kipub trossi tagasi laskma. Ei jõua kinni hoida.

[Kult]

Vints saab ka hüdroga olla. Siis liigutad kuhu poole tahad, pole ju nii palju jõudu ka vaja kui mõne masina maa alt välja tõmbamiseks.

[hundu615]

Mul samasugune hüdro hujoovina olemas mis sellel 40-nel seda vintsi kardaani ringi ajab,huvi korral üle.

[E303]

Mida arvata sellisest praegu Eestis müügis olevast uuest VolvoFH540 metsaveokist kus tõstkuki Loglift F-96 ST juhtimine toimub auto kabiinist virtuaalsusreaalsus süsteemi abil koos HiVision kaamerate ja Oculus 3D prillidega . Kui töökindel on sellise tõstuki elektroonika külmades ja niisketes tingimustes talvisel metsaveol .
Hind on ka sama nagu tavalisel metsaveokil c 200 000 euri .

https://www.rasketehnika.ee/soidukid/3451660

[hillar2]

Elektroonika peab küll vastu, isegi paari metsaveo russi nähtud millel täiselektriline jagaja peal. Need ajad on mõõda kui tõmbasid kangi ja siis nägid mis kangi teises otsas juhtub. Samuti kui kaamera juhtmega on ühendatud monitori ei tohiks probleeme tulla. Häiritud saavad enamasti igasugused juhtmevabad ühendused.
Küll aga tekitab kahtlust kuidas silm harjub. Ise virtuaalreaalsust pole mänginud aga pidi olema nii et kui 15 min ära mängid siis päris maailmas pidi olema veits keeruline orienteeruda.

[2715]

Päeva lõpus pole ilmselt enam vahet aga jooksmist on küll rohkem.
Fenomen selles, et koorem ise kinni ei jää ja nagunii peab väljas käima "lassot heitmas"ja prahti pühkimas-käppade alla panemas.
Seega nagunii paned riidesse et autost välja minna ja miks mitte siis juba tõstuki kabiini laadima?
Tööriidega viisaka istme peale ei istu ja särgiväel talvel väljas ei käi kui tervisest hoolida...