Kosmoseteema

Poole tunni pärast saab näha, kas siis on lame või mitte...


vabal ajal painutan kaablit...
Vasta

(27-05-2020, 22:58 PM)rocker Kirjutas:  Poole tunni pärast saab näha, kas siis on lame või mitte...
Kui ilmaennustajad lubavad. Peame pöialt... saaksid ameeriklased oma rahvuslikust alandusest ometi lahti Smile
Vasta

(27-05-2020, 23:07 PM)olevtoom Kirjutas:  
(27-05-2020, 22:58 PM)rocker Kirjutas:  Poole tunni pärast saab näha, kas siis on lame või mitte...
Kui ilmaennustajad lubavad. Peame pöialt... saaksid ameeriklased oma rahvuslikust alandusest ometi lahti Smile
No jah, nii ta läks  Big Grin

vabal ajal painutan kaablit...
Vasta

(27-05-2020, 23:22 PM)rocker Kirjutas:  No jah, nii ta läks  Big Grin
Eks vaatame laupäeval 22:22 uuesti.
Vasta

Kusjuures kosmonautide laevast väljatoimetamine oli parem lektüür kui järjekordne tulejutt taevas Smile

Müün: keermetõrv, puidulakk, alumiiniumtorud.
Vasta

https://www.youtube.com/watch?v=Baso_FjiCro

Täna siis uus katse. Start 22:22. Kutid on juba toolides.

Müün: keermetõrv, puidulakk, alumiiniumtorud.
Vasta

(30-05-2020, 19:46 PM)Marko Kirjutas:  https://www.youtube.com/watch?v=Baso_FjiCro

Täna siis uus katse. Start 22:22. Kutid on juba toolides.
Tundub, et taevataat seekord lubab Big Grin

vabal ajal painutan kaablit...
Vasta

Põhja-Korea raporteeris nende kosmonaudi maandumisest Päikesel:
https://ktar.com/story/gallery/report-of...oes-viral/
Tänu suure juhi ettenägelikkusele toimus maandumine kell kolm öösel, et palav ei oleks.

Füüsika on valus ja matemaatika teeb vaeseks, kui sa nende sõber ei ole.
Vasta

Huvi pärast tahtsin näha kas sel õnnetul korea jorsil on seal Päikesel ka mingit elulootust ning siis jäi Vikist silma selline rida:

Päikese pinnatemperatuur on 5778 K, kuid märksa kuumemad on Päikese kroon (kuni 1,8 miljonit K) ja tuum (umbes 15,7 miljonit K)

Huvitav millega seletada Päikese pinna ja tema krooni niivõrd suurt temp.-de erinevust? Võrreldes muude temp.-dega on Päikese pind ju suisa jahe? Toungue Hakka või fantaseerima et seal on mingil tasemel tsivilisatsioonil võimalik isegi elada...

Idiootidega pole mõtet vaielda - nad veavad sind enda tasemele ja lajatavad siis kogemusega /Iid-Tõstamaa/
Anna väikesele inimesele veel väiksem võim kätte ja ta arvab kohe et on Jumal taevas (või mode foorumis...)
Vasta

ei pruugi õnnestuda, kuna pead pinnani jõudmiseks kroonist läbi minema.
siin välismaa keeles kirjutatud kihid lahti aga miks kroon kuumem on, seda ei ole.
https://www.nasa.gov/mission_pages/iris/...erzoo.html

Maasturite hankimist Ukraina sõjaväele ja nende remonti meie Põhja-Tallinna töökojas saad toetada läbi Toeta Ukrainat MTÜ a/a EE387700771008885941. Selgitusse maastur Ukraina sõjaväele.
Vasta

(03-06-2020, 15:17 PM)Walter Kirjutas:  Huvi pärast tahtsin näha kas sel õnnetul korea jorsil on seal Päikesel ka mingit elulootust ning siis jäi Vikist silma selline rida:

Päikese pinnatemperatuur on 5778 K, kuid märksa kuumemad on Päikese kroon (kuni 1,8 miljonit K) ja tuum (umbes 15,7 miljonit K)

Huvitav millega seletada Päikese pinna ja tema krooni niivõrd suurt temp.-de erinevust? Võrreldes muude temp.-dega on Päikese pind ju suisa jahe? Toungue Hakka või fantaseerima et seal on mingil tasemel tsivilisatsioonil võimalik isegi elada...
Päikese kroon on pinnaga võrreldes väga hõre ja aatomid (noh, ioonid, usutavasti on neilt igaühelt mõned elektronid küljest löödud) saavad imekiiresti ringi lennata.
Aine temperatuur aga on lihtsustatult öeldes aine osakeste (molekulide, aatomite või ioonide) liikumiskiiruste keskväärtus.
Kusjuures kroonis oleks korealasel natuke elulootustki, sest surnuksküpsetamise kiiruse määrab saadav soojushulk, mitte niivõrd temperatuur. Kroonis puutuks korealane kokku väga vähese hulga ainega ega läheks sellest kuigi palju soojemaks. Päikese pinnal oleks ainet palju rohkem ja küpsetamiseks vajalik soojushulk kiiremini saadaval.
(Iseasi on see, et Päikese kroonis saaks korealane küpsemiseks vajaliku soojushulga Päikese kiirguse kaudu. Isegi Merkuuri orbiidil ei peaks ta kuigi kaua vastu).
Vasta

Человек, который упал из космоса 
Kosmonat Komarovist jäänud küpsenud kängar.


Manustatud failid Pisipilt (pisipildid)
   

Инвалид информационной воины на фронте Пярну-Хииу. 
Tsiteerides John McCaini: "Venemaa on peamiselt bensiinijaam, mis teeskleb riiki"," rääkis Basse.
Vasta

SpaceX avastas veel ühe viisi kosmoselaeva õhkulaskmiseks:
https://novaator.err.ee/1608130015/space...egipoolest

Huvitav, kui palju erinevaid variante leiti omal ajal?  Kuulda me neist ju ei saanud. Erinevalt tänasest, kus iga võtmekukkumine üle maailma kõlab.
Vasta

Natuke seletamist ja unikaalseid kaadreid nii maandumisest kui paugust. Hetkel kõige asjalikum video mida olen leidnud.
https://www.youtube.com/watch?v=CF9mdMI1qxM&list=LL&index=3&t=607s
4:03 jalgade kõlgutamine
7:45 plahvatus aegluubis ja "ninakirtsutamine"

Füüsika on valus ja matemaatika teeb vaeseks, kui sa nende sõber ei ole.
Vasta

Siiski muljetavaldav, et täna suudab arvuti vabalt langeva tünni keerata püsti ja maandada sinna, kuhu vaja.

Kulub aega enne, kui mingi loll üheksakümnesendine tihendi leke neid asju enam õhku ei lase.
Vasta

Täna saab inimese esimesest kosmoselennust 60 aastat.
Viis viimast aastakümmet on esimesega võrreldes vähe juurde andnud. Kodanik Muskile edu selle piinliku olukorra muutmiseks.
Vasta

Tänane päev, 19. aprill läheb ajalukku. Esimene tiivikuga õhusõiduki esimene lend teisel taevakehal.

Postitasin igaks juhuks, sest Postimehes ei pruugi selline sündmus Päevakäpa, suunamudijate eraelu jt. "oluliste" asjade kõrvale ära mahtuda.

Füüsika on valus ja matemaatika teeb vaeseks, kui sa nende sõber ei ole.
Vasta

(19-04-2021, 15:26 PM)Basilio Kirjutas:  Tänane päev, 19. aprill läheb ajalukku. Esimene tiivikuga õhusõiduki esimene lend teisel taevakehal.
Postitasin igaks juhuks, sest Postimehes ei pruugi selline sündmus Päevakäpa, suunamudijate eraelu jt. "oluliste" asjade kõrvale ära mahtuda.
Kahju, et nad nädalajagu varem teda lendu ei saanud.
Vasta

(19-04-2021, 15:26 PM)Basilio Kirjutas:  Tänane päev, 19. aprill läheb ajalukku. Esimene tiivikuga õhusõiduki esimene lend teisel taevakehal.
Kuna teistel taevakehadel pole õhku (siiani) veel tuvastatud, siis tuleks sinna saadetud droonid ümber nimetada - atmosfäärisõidukid ?

Idiootidega pole mõtet vaielda - nad veavad sind enda tasemele ja lajatavad siis kogemusega /Iid-Tõstamaa/
Anna väikesele inimesele veel väiksem võim kätte ja ta arvab kohe et on Jumal taevas (või mode foorumis...)
Vasta

(20-04-2021, 08:49 AM)Walter Kirjutas:  
(19-04-2021, 15:26 PM)Basilio Kirjutas:  Tänane päev, 19. aprill läheb ajalukku. Esimene tiivikuga õhusõiduki esimene lend teisel taevakehal.
Kuna teistel taevakehadel pole õhku (siiani) veel tuvastatud, siis tuleks sinna saadetud droonid ümber nimetada - atmosfäärisõidukid ?

Atmosfääri- või õhu-, hea küsimus?. Sellega seoses tekkib küsimus, et kuhu see propeller kinni ennast haagib. Järelikult peab seal olema mingi atmosfäär või mingi gaas, et mille najal tekitada tõstejõud?

Aquila captas non muscas.
Vasta




Kasutaja, kes vaatavad seda teemat: 1 külali(st)ne