Huvi pärast tahtsin näha kas sel õnnetul korea jorsil on seal Päikesel ka mingit elulootust ning siis jäi Vikist silma selline rida:
Päikese pinnatemperatuur on 5778 K, kuid märksa kuumemad on Päikese kroon (kuni 1,8 miljonit K) ja tuum (umbes 15,7 miljonit K)
Huvitav millega seletada Päikese pinna ja tema krooni niivõrd suurt temp.-de erinevust? Võrreldes muude temp.-dega on Päikese pind ju suisa jahe? Hakka või fantaseerima et seal on mingil tasemel tsivilisatsioonil võimalik isegi elada...
Idiootidega pole mõtet vaielda - nad veavad sind enda tasemele ja lajatavad siis kogemusega /Iid-Tõstamaa/
Anna väikesele inimesele veel väiksem võim kätte ja ta arvab kohe et on Jumal taevas (või mode foorumis...)
Maasturite hankimist Ukraina sõjaväele ja nende remonti meie Põhja-Tallinna töökojas saad toetada läbi Toeta Ukrainat MTÜ a/a EE387700771008885941. Selgitusse maastur Ukraina sõjaväele.
(03-06-2020, 15:17 PM)Walter Kirjutas: Huvi pärast tahtsin näha kas sel õnnetul korea jorsil on seal Päikesel ka mingit elulootust ning siis jäi Vikist silma selline rida:
Päikese pinnatemperatuur on 5778 K, kuid märksa kuumemad on Päikese kroon (kuni 1,8 miljonit K) ja tuum (umbes 15,7 miljonit K)
Huvitav millega seletada Päikese pinna ja tema krooni niivõrd suurt temp.-de erinevust? Võrreldes muude temp.-dega on Päikese pind ju suisa jahe? Hakka või fantaseerima et seal on mingil tasemel tsivilisatsioonil võimalik isegi elada...
Päikese kroon on pinnaga võrreldes väga hõre ja aatomid (noh, ioonid, usutavasti on neilt igaühelt mõned elektronid küljest löödud) saavad imekiiresti ringi lennata.
Aine temperatuur aga on lihtsustatult öeldes aine osakeste (molekulide, aatomite või ioonide) liikumiskiiruste keskväärtus.
Kusjuures kroonis oleks korealasel natuke elulootustki, sest surnuksküpsetamise kiiruse määrab saadav soojushulk, mitte niivõrd temperatuur. Kroonis puutuks korealane kokku väga vähese hulga ainega ega läheks sellest kuigi palju soojemaks. Päikese pinnal oleks ainet palju rohkem ja küpsetamiseks vajalik soojushulk kiiremini saadaval.
(Iseasi on see, et Päikese kroonis saaks korealane küpsemiseks vajaliku soojushulga Päikese kiirguse kaudu. Isegi Merkuuri orbiidil ei peaks ta kuigi kaua vastu).
Täna saab inimese esimesest kosmoselennust 60 aastat.
Viis viimast aastakümmet on esimesega võrreldes vähe juurde andnud. Kodanik Muskile edu selle piinliku olukorra muutmiseks.
(19-04-2021, 15:26 PM)Basilio Kirjutas: Tänane päev, 19. aprill läheb ajalukku. Esimene tiivikuga õhusõiduki esimene lend teisel taevakehal.
Postitasin igaks juhuks, sest Postimehes ei pruugi selline sündmus Päevakäpa, suunamudijate eraelu jt. "oluliste" asjade kõrvale ära mahtuda.
Kahju, et nad nädalajagu varem teda lendu ei saanud.
(19-04-2021, 15:26 PM)Basilio Kirjutas: Tänane päev, 19. aprill läheb ajalukku. Esimene tiivikuga õhusõiduki esimene lend teisel taevakehal.
Kuna teistel taevakehadel pole õhku (siiani) veel tuvastatud, siis tuleks sinna saadetud droonid ümber nimetada - atmosfäärisõidukid ?
Idiootidega pole mõtet vaielda - nad veavad sind enda tasemele ja lajatavad siis kogemusega /Iid-Tõstamaa/
Anna väikesele inimesele veel väiksem võim kätte ja ta arvab kohe et on Jumal taevas (või mode foorumis...)
(19-04-2021, 15:26 PM)Basilio Kirjutas: Tänane päev, 19. aprill läheb ajalukku. Esimene tiivikuga õhusõiduki esimene lend teisel taevakehal.
Kuna teistel taevakehadel pole õhku (siiani) veel tuvastatud, siis tuleks sinna saadetud droonid ümber nimetada - atmosfäärisõidukid ?
Atmosfääri- või õhu-, hea küsimus?. Sellega seoses tekkib küsimus, et kuhu see propeller kinni ennast haagib. Järelikult peab seal olema mingi atmosfäär või mingi gaas, et mille najal tekitada tõstejõud?