[v6sa]

Seal pole küsimus üldse trügimises, isegi märgid on väljas, et suletud reas olijad tuleb rea lõpus vahele lasta. Kenasti lastakse vahele.

See märk päris kindlasti ei tähenda, et "trügijad" tuleb vahele lubada - sellel infotahvlil kujutatu on rangelt vabatahtlik. Pudelikaelaks on 1-e raja läbilaskevõime ja nende vahele tulijate arvel saavad tagumised (NB kes saabusid järjekorda varem) hiljem "koju". Mina neile küll pahaks ei pane, kui nad kõrvalt tulijaid vahele ei luba :-) 
Ja minu arvates on need, kes lubavad enda ette rohekem kui 1-e auto korraga on "lauslollid" :-)

Lastakse vahele jah, sest ollakse viisakad. Ka teadlikult teiste arvel trügijate vastu.

Üks Opel alles esmaspäeval üritas mulle mainitud Järve jõnksus kotti pähe tõmmata, kui olin ühe "nutika" just enda ette lasknud ja pressis ka samasse vahesse. Ei mahtunud, avariini ka (õnneks) ei läinud. Näpud, signaal ja tuled ... Tagasõitja lasi oina vahele, siis üritas tagant lükata. Aga kuhu mul minna, kui rida ei liigu. II rea avanedes kadus kaugusesse. Ilma ühegi suunatuleta.

[Aare R.]

Minu meelest kõiges selles kogu see konks ongi, et inimesed on nii üleüldse kui ka liikluses muutunud ja muutuvad üha egoistlikumaks ja hoolimatumaks, paljud ajavad mingit "oma rida" ja näpuga seadustes järge, õigemini seda, et "mul on ju õigus"- kuigi tegelikult pahatihti ei ole.

[Daff]

Aare poolt joonistatud sarnaseid kollasepõhjalisi märke kasutab ka UK ja IRL liikluskorraldus. 
Mujal on sellised märgid valgepõhjalised.
Kaasneb nende märkidega kohustus kaduvalt rajalt VÄHEMALT üks auto vahele lasta.

[Aare R.]

Vähemalt Rootsis on kollase põhjaga teeremondil, muidu on valge põhjaga. Norras äkki oli ka, aga nii täpselt ei meenu enam selline pisiasi, pole 4 aastat Eestist väljas enam käinud.

[aavu]

Veokaga on see olukord eriti "mõnus"- tead, et jõuad veel (maha)laadimiskohta enne tööpäeva lõppu, enne ummikut on veel laadimiskoha tööpäeva lõpuni aega küll,

Ja sõidadki kaardi lõhki. Võimalus muidugi kõige kitsama koha peal panna ohutuled peala ja pidada oma ettenähtud 15 minuti paus

[Aare R.]

Loomulikult tuleb siis lõhki sõita, mis iseenesest ei ole otseselt keelatud, kuna põhjendus selleks on mõjuv. Teine variant oleks tõesti kõige kitsamas kohas seisma jääda, iseasi, kui kaua siis seista saaks

[Daff]

Kui kitsa koha peal pausi teed saad tõenäoliselt ennem litaka ära kui mõõduka lõhkisõidu eest. 

Näiteks 17.30 tööpäev ja 11.20 sõitu ja šveitslane kehitas vaid õlgu. 
Põhjendasin vaid kahe lausega ja sõida. Allles klar.

[Peeter2]

Sellised on Taanis ja Lõuna-Rootsis, kõige põhjapoolsem koht, kus ma sellist märki näinud olen, on E18-l Hallstahammari ja Västerasi vahel ning need tähistavad kiirtee/neljarealise tee lõppu, kus ühes suunas on mõlemad sõidurajad samaväärsed.
Ennist oli aga juttu teeremondist ning sulguvast reast ning seal on selline märk (mitte küll vaba käega joonistatud), samuti on selline märk 2+1 tee kaherealise osa lõppemisel:


Ja vaatama ei pea ma spetsiaalselt küll minema, olen neid aastaid näinud

no mis sa jaurad, minu viidatud märgile sarnased on Järvel väljas. Kui ei usu, mine vaatama, selles oli point.

[Marko]

Point on pigem selles, et mujal on nn tõmbluku meetod kohustuslik, meil aga soovituslik.

[Aare R.]

Peeter, vabandan, sain ise valesti aru, arvasin. et sa Skandinaaviast räägid. Mul ei ole põhjust Tallinna kohta muidugi kahelda, kuigi ka Järvele pole aastaid sattunud.

[MeelisV]

Rääkides Järvevanast siis sõites igapäevaselt mööda Järvevana mööda Peterburi teed ja selle pikendust.
Siis kui varem nt. aastat 2...3..4 vms. tagasi oli palju neid kes sõitsid 2. reas lõpuni seal aeglustasid ja kus siis pididi vahele trügima tihenevasse 1. ritta. 
Tulemuseks oli toppav liiklus. 1. rea seisakud, signaalid ja näpud jms. Ei mingit sujuvust. 

Nüüd ehk aasta paar on olukord hoopis selline kus enamus rahvast koondub esimesse ritta juba varem siis kui liiklus on veel voolav sujuv ja piisavate vahedega jne.
Enamus koondumisi tehakse kas vahetult peale tunnelit või tunnelis aga tehakse ka enne tunnelit.

Vahe kahe korralduse vahel on ka pimedale märgatav sest mingit nõkutamist enam ei ole.
Ühinetakse ühele rajale, koondutakse tihedamaks riviks ja läbitakse pudelikale sujuvalt.

võta nüüd kinni kas tõmbelukk peaks olema siis viimasel hetkel kus rivi on tihe ja kiirus juba maas või on parem varasem ühinemine ja siis sujuv koondumine.

[sturmbannführer]

loomulikult on sujuvam ja ohutum varakult tõmblukk ära teha,kui sõita raja lõpuni ja seisma jääda.vahele laskmiseks peavad ju teised ka seisma jääma ja ongi tekitatud järjekordne mõtetu ummik ei millestki

[Aare R.]

Seda olengi ma kogu aeg silmas pidanud. Ka ise arvan, et sujuvam oleks ikkagi teha see ühinemine nö jooksvalt, sest vastasel juhul ongi olukord täpipealt sama nagu jopelukuga- kui lukk on korras, tõmbad selle kurguni kinni, kui mitte, tõmbad küll lukku, kuid see veab vaid üht jopehõlma kaasa ja teine pool seisab.

Muidugi kaasneb selle olukorraga liikluses ka see, et nagu Meeliski ütles, siis paljud jäävad juba kilomeetri kaugusel tiksuma sinna ühte ritta, kuid ummiku edenedes tekib järjest juurde neid kannatamatuid, kes ei malda oodata. Tavaliselt ongi nii, et kui teise ritta sinna pudelikaela tuleb näiteks juurde 3 autot, tekib sinna piiiiikkkka ritta juurde 10 autot. Lumepalliefekt ju, mille puhul ei saagi otseselt lukumeetodist rääkida.

[Daff]

võta nüüd kinni kas tõmbelukk peaks olema siis viimasel hetkel kus rivi on tihe ja kiirus juba maas või on parem varasem ühinemine ja siis sujuv koondumine.

See tõmblukk on alati parem kui reastutakse ümber varem. Teeb liikumise sujuvaks.
Kui sõita rida lõpuni kinni siis tekib moment kus auto peab peatuma. KUi nüüd seda seisvat autot vahele lasta peab ka esimese rea auto korraks pidurdama.
Ja kogu liikuv rivi jookseb nagu lõõts kokku ja seisavad mõlemad read.

Selline olukord on näiteks seadusega loodud saksas kus LE järgi peab kõik read maksimaalselt lõpumi ära koormama. 
Piisab 5-6 geeniusest ja järkekordne stau on avatud.

[v6sa]

...
võta nüüd kinni kas tõmbelukk peaks olema siis viimasel hetkel kus rivi on tihe ja kiirus juba maas või on parem varasem ühinemine ja siis sujuv koondumine.

Siin on kaks vaatenurka. Õiguse järgi peab eespool olevale ümberreastujale teed andma. Õiguslik soovitus on rakendada vaheldumis läbimist ehk "tõmblukku".

Teiselt poolt määrab üldise kiiruse kitsa koha läbilaskevõime: see on üks auto korraga. Kas see ühe auto laiune rida moodustub kümme kilomeetrit enne kitsaskohta või kümme meetrit enne, ei määra midagi kitsas kohas seni, kuni seal on pidev liikumine. Kui kaks oma õiguse eest seisjat panevad küljed kokku ja sulgevad sellegi rea, seisavad kõik. Selliseid olukordi uurib mänguteooria

Emotsionaalne vahe tekib aga sellest, kuidas üheks koondutakse. Õigus lubab sõita teis(t)es reas lõpuni ja vahele reastuda. Kuniks see käib tõmblukuna, pole suurt häda. Keerukaks läheb siis, kui hulk viisakaid reastub varem esimesse ritta, surudes esimese rea tagumise otsa üsna seisma ja siis tuhisevad õigusteadlikud lõpuni ja pressivad vahele. Nõrgema närvikavaga tegelased hakkavad täpiliseks minema. Eriti siis, kui saba on kilomeetreid pikk ja tagumise otsa autod pole juba tükil ajal liikuda saanud. Näpud, tuled, signaalid... Kitsa koha läbilaskevõime ei muutu sellest üldse, mitu autot vahele reastub ja kuhu, aga tagumine ots seisab ikka.

Varem reastumise miinuseks on pikenev aeglaselt liikuv rida, mis ühel hetkel võib ulatuda takistama liiklemist ristuval teel. Vat siis on tõesti varem reastumine paha ja kahes reas lõpuni sõitev tõmblukk parem.

Olgu öeldud, et liigeldes püüan varakult reastuda võimalusel ja seetõttu ei näe küll kuidagi probleemi selles, kui II rea õigusteadlikud sunnitakse koos teistega liiklema. Säärane tegelane saab alati minu ees koha. Täpselt samamoodi, nagu saab minu ette vahele üks ristuvalt teelt pealepööraja, aga ülejäänud trügijad peavad küll oma järge ootama.

Tunnistan, et kogu arutelu taandub suuresti maailmavaatele ja oskusele näha oma õiguste kõrval ka teiste omi. Ning on Eesti oludes suuresti teoreetiline, kuivõrd ainus kord tõelises ummikus seismist oli enne Tallinna ringtee kaheniidiliseks muutmist Viljandi maanteele vasakpöörde ootamine nullindate lõpul, kus tõesti seisime kilomeetritepikkuses rivis tunde jaanipäevaeelses kuumas. Järvevanal veerandtunnine seisak või nüüd Järvel kahe minuti asemel kümnega läbiliikumine ei klassifitseeru kuidagi ummikuks

[Peeter2]

võta nüüd kinni kas tõmbelukk peaks olema siis viimasel hetkel kus rivi on tihe ja kiirus juba maas või on parem varasem ühinemine ja siis sujuv koondumine.

See tõmblukk on alati parem kui reastutakse ümber varem. Teeb liikumise sujuvaks.
Kui sõita rida lõpuni kinni siis tekib moment kus auto peab peatuma. KUi nüüd seda seisvat autot vahele lasta peab ka esimese rea auto korraks pidurdama.
Ja kogu liikuv rivi jookseb nagu lõõts kokku ja seisavad mõlemad read.

Selline olukord on näiteks seadusega loodud saksas kus LE järgi peab kõik read maksimaalselt lõpumi ära koormama. 
Piisab 5-6 geeniusest ja järkekordne stau on avatud.

Ja see diskussioon hakkas pihta konkreetsest olukorrast Järvel, kus mõnikümmend meetrit peale teesulgu on fooriga ristmik - ehk peatutakse perioodiliselt niikuinii ja liigutakse seal piirkonnas aeglaselt. Seal ei ole tõmbluku meetodil reastumisega mitte mingit probleemi ja see toimib väga hästi. Mitte mingit Stau-d seal ei tekitata, kuna see on foori tõttu nagunii olemas.
Sõitke härrased ise sealt läbi ja kogege olukorda. 
Mida ma ise mõistusevastaseks nimetasin - on püüda sada meetrit enne teesulgu ümber reastuda ja selleks seisma jääda, sulgedes sõidurea liikluseks - kui ees on tühi tee. 
Reastuge võimalusel varem, palun, aga ärge takistage sellega liiklust!!

[v6sa]

Ja see diskussioon hakkas pihta konkreetsest olukorrast Järvel,...
...
Mida ma ise mõistusevastaseks nimetasin - on püüda sada meetrit enne teesulgu ümber reastuda ja selleks seisma jääda, sulgedes sõidurea liikluseks - kui ees on tühi tee. 
Reastuge võimalusel varem, palun, aga ärge takistage sellega liiklust!!

Kuidas säärane tegevus liiklust takistab? Kuhu liiklemist? Kui, siis ehk vasakpööret Leesika tänavale.

[Peeter2]

Ja see diskussioon hakkas pihta konkreetsest olukorrast Järvel,...
...
Mida ma ise mõistusevastaseks nimetasin - on püüda sada meetrit enne teesulgu ümber reastuda ja selleks seisma jääda, sulgedes sõidurea liikluseks - kui ees on tühi tee. 
Reastuge võimalusel varem, palun, aga ärge takistage sellega liiklust!!

Kuidas säärane tegevus liiklust takistab? Kuhu liiklemist? Kui, siis ehk vasakpööret Leesika tänavale.

see takistab mind ja kõiki teisi, kes tahavad rea lõpuni sõita ja seal ümber reastuda.
Mul isiklikult ei ole mingit huvi esimese rea saba lõppu võtta ja oma teekonna kestusele kuni +10 minutit lisada.

[ivo86]

...
võta nüüd kinni kas tõmbelukk peaks olema siis viimasel hetkel kus rivi on tihe ja kiirus juba maas või on parem varasem ühinemine ja siis sujuv koondumine.

... Õiguse järgi peab eespool olevale ümberreastujale teed andma....

Ei saa aru antud väitest. Kas sa saaksid palun täpsustada, mille alusel Sa seda väidad?

[ivo86]

Ja see diskussioon hakkas pihta konkreetsest olukorrast Järvel,...
...
Mida ma ise mõistusevastaseks nimetasin - on püüda sada meetrit enne teesulgu ümber reastuda ja selleks seisma jääda, sulgedes sõidurea liikluseks - kui ees on tühi tee. 
Reastuge võimalusel varem, palun, aga ärge takistage sellega liiklust!!

Kuidas säärane tegevus liiklust takistab? Kuhu liiklemist? Kui, siis ehk vasakpööret Leesika tänavale.

see takistab mind ja kõiki teisi, kes tahavad rea lõpuni sõita ja seal ümber reastuda.
Mul isiklikult ei ole mingit huvi esimese rea saba lõppu võtta ja oma teekonna kestusele kuni +10 minutit lisada.

Täiesti nõus. Ma poes ka ei kannata, kui pikk saba on. Hakkan kõva häälega karjuma, kuni peldikust kakal olev kassiir välja aetakse, et ma saaks kiiresti oma õlled kätte ikka.
Sest süüdi pole mina, et sellise poe valisin käimiseks, kus pikad sabad on, vaid need lollid, kes seal sabas istuvad ja need aeglased kassiirid ja üldse kõik on nõmedad, et mul ees passivad.

Ja edaspidi ma oma tegevusest ei õpi ka ja ei hakka teist poodi valima, kus järjekorda ei oleks, sest mina pean saama mis mina tahan ja las teised passivad, kes jobud on.

Jumal tänatud, et ma Tallinnas ei ela.