[Peeter2]

millest nüüd selline kujundlik meelepaha?
Kas see on normaalne, lihtsalt suvaliselt keset teed seisma jääda ja üks sõidurida sulgeda? Saan ka sellest tainapeast üldjuhul mööda, vajadusel ja võimalusel bussirada või vastassuunda kasutades.
Võrdlus poe kassasabaga on täiesti arusaamatu. Muuseas ka seal ma ei taha seista ja ei saa selle vajalikkusest aru, vaid kasutan automaatkassat ning lahkun poest loetud minutitega.
Muid paremaid võimalusi hommikuti kesklinna pääseda ei ole, Pärnu maantee on veel hullemini umbes.
Ei ole ka see Vabaka ummik eriliseks takistuseks - nagu seletatud, saab sellest mööda tihti nii et ei pea kordagi peatuma.

[maaks]

... Õiguse järgi peab eespool olevale ümberreastujale teed andma....

Ei saa aru antud väitest. Kas sa saaksid palun täpsustada, mille alusel Sa seda väidad?

See ei olegi õige väide! Otse omal rajal liikuja ei pea mitte kedagi vahele lubama, olgu või 2 autopikkust eespool. PS Eestis on üldse 6 eesõigusmärki ainult.  
Ma ise viivitan Järvevanal 1. ritta suundumisega max võimaliku aja, aga just sellepärast, et teha "igasugu emmidel" endast möödumise keeruliseks  ja anda 1. reas seisjatele (kes olid seal enne mind) võimalus pudelikael ühes jorus läbida.
Tulesid ja signaale olen saanud vaata et iga päev, aga "kivi tõstmiseni" ei ole veel läinud - kõik on jalga lasknud 

[ak75]

Kas see on normaalne, lihtsalt suvaliselt keset teed seisma jääda ja üks sõidurida sulgeda?

Seal Järve tunneli ehituse kitsaskohas oli mingi päev olukord, kus Statoilist keeras üks vana suure pika sõiduautoga paremale välja nii, et jäi seisma risti üle bussiraja ja esimese sõiduraja, oodates võimalust teise-, ummikus olevasse sõiduratta pääsemiseks. Sulges tuima näoga oma manöövriga kogu tee, kuniks ummik liikuma hakkas. Sellistel hetkedel teeb ikka tigedaks küll.
Teine teema samas kohas, mille võiks ohutuse huvides ja ummikute vähendamiseks ära lahendada on maa poolt linna tulles samasse Statoili siseneda soovijatest vasakpöörajad. Pmst ei peaks seda vasakpöörde võimalust seal üldse olema. Tagasipöördekohani on küll veidi sõitmist kuid ka bensukaid on antud piirkonnas mitmeid.

[v6sa]

Isand Peeter2 enesekeskse maailmavaate üle ma enam ei diskuteeri, me oleme siin juba olnud paar korda. Meil on vaba maa ja me oleme lubanud erinevaid seisukohti tolereerida. Loodetavasti me ei pea kohtuma päriselus. Sest tema vabadus rusikaga vehkida lõpeb enne minu nina!

Kuniks II reas liikuv auto liigub I rea kiirusega, mingit sulgemist ei ole. Ei tasu asju välja mõelda! Sul pole kuhugi minna! Need "võidetud" autod olid seal ootamas juba enne Sind!
 
LS ei ütle otse, et eespool olijal on eesõigus. Aga sedasi kukub ju välja. Või mismoodi peaks siis reavahetus võimalik olema tihedas liikluses?

Üheaegse reavahetuse korral on teeandmise kohustus vasakul olijal (teed tuleb anda paremal olijale).

[ivo86]

Isand Peeter2 enesekeskse maailmavaate üle ma enam ei diskuteeri, me oleme siin juba olnud paar korda. Meil on vaba maa ja me oleme lubanud erinevaid seisukohti tolereerida. Loodetavasti me ei pea kohtuma päriselus. Sest tema vabadus rusikaga vehkida lõpeb enne minu nina!

Kuniks II reas liikuv auto liigub I rea kiirusega, mingit sulgemist ei ole. Ei tasu asju välja mõelda! Sul pole kuhugi minna! Need "võidetud" autod olid seal ootamas juba enne Sind!
 
LS ei ütle otse, et eespool olijal on eesõigus. Aga sedasi kukub ju välja. Või mismoodi peaks siis reavahetus võimalik olema tihedas liikluses?

Üheaegse reavahetuse korral on teeandmise kohustus vasakul olijal (teed tuleb anda paremal olijale).

Just nimelt üheaegsel reavahetusel tuleb teed anda.

Aga kui ei toimu üheaegset vahetust, annab teed see, kes rida vahetab. Manöövri sooritaja vastutab ohutuse eest. Eks seal tuleb mängu ka see, et kui juba manööver on pooleli, siis takistada ja meelega ette sõita ka nagu ei tohi. Praktikas on seda aga imho võimatu tõestada suht s.t. süüdi on ikka manööverdaja. Keegi sind aga kuskile vahele laskma ei peagi. kui keegi ei lase, jäädki ootama. Praktikas aga paljud inimesed arvavad, et kehtib veel liikluseeskiri ja nii see jamamine toimub seal.

[zazik]

Selle tõmbluku teema puhul võiks ehk vaadata asja teise nurga alt. Kui kõik "viisakad" kogunevad varakult "õigesse" ritta, siis see ju tekitabki "nahhaalidel" kiusatuse ja võimaluse lõppevat rida mööda "viisakatest" mööda sõita ja ette "trügida". Aga kui "viisakad" juhid algusest peale kahte ritta joonduks ja koondumiskohas omavahel kenasti seguneks (nagu liikluskorraldus ette näeb), siis ju poleks "nahhaalidel" võimalust kõigist mööda sõita. Nii saakski ju probleem lahendatud, "viisakad" juhid, kes varem ummikusse jõudnud, saaksidki õiglaselt "varem koju".

[margus61]

Ma vaataksin seda tõmbluku teemat kui Eesti riigi tegemata tööd seadusandluse ja hea liiklustava väljakujundamisel.
Kõigil on omajagu põhjendusi ja õigust ja nii võibki vaidlema jääda. Ise kuulun sellesse leeri, et väga ei tõtta abistama persoone, kes oma aega minu omast väärtuslikumaks arvavad.

[Peeter2]

Isand Peeter2 enesekeskse maailmavaate üle ma enam ei diskuteeri, me oleme siin juba olnud paar korda. Meil on vaba maa ja me oleme lubanud erinevaid seisukohti tolereerida. Loodetavasti me ei pea kohtuma päriselus. Sest tema vabadus rusikaga vehkida lõpeb enne minu nina!

Kuniks II reas liikuv auto liigub I rea kiirusega, mingit sulgemist ei ole. Ei tasu asju välja mõelda! Sul pole kuhugi minna! Need "võidetud" autod olid seal ootamas juba enne Sind!
 
LS ei ütle otse, et eespool olijal on eesõigus. Aga sedasi kukub ju välja. Või mismoodi peaks siis reavahetus võimalik olema tihedas liikluses?

Üheaegse reavahetuse korral on teeandmise kohustus vasakul olijal (teed tuleb anda paremal olijale).

Kodanik v6sa ei suvatse järjekordselt aru saada, millest jutt on ja ajab endale hingelähedast kelbast. 
Veel kord paari sõnaga:
Minul ümberreastumisega probleemi ei ole, lihtsalt kommenteerisin, kuidas minu arust on mõistlik liigelda. Kes soovib pikas sabas seista, seisku. Jumal nendega.
Mõningane probleem on nendega, kes suvaliselt keset teed seisma jäävad ja sellega vaba sõidurea sulgevad. Nagu varem öeldud, viimase situatsiooni lahendan pidurist teel mööda põigates. 
Mingit kommet rusikaga vehelda mul ei ole. Kogu jutt.

Härral on minu enesekesksuse kohta tekkinud arusaam, kuna ma arvan heaks maanteel 90-ga sõita, seda me ka juba teame

[Aare R.]

Vana LS järgi oli küll see nõue, et ümberreastumisel on eesõigus eespool oleval autol, kuid just ivo86 küsimuse peale meenus, et midagi ikkagi muutus. Ja ühe õigusbüroo selgitus ühe inimese küsimusele ümberreastumise kohta oli selline:

Täna kehtiv liiklusseadus ei näe enam ette seda, et taga sõitva sõiduki juht peab andma teed ümberreastuvale naaberrea juhile. Täna kehtib kõikidele manöövrit tegevatele juhtidele üldreeglina LS § 33 lg 2 p 8, mille kohaselt peab juht enne manöövri alustamist veenduma, et see on ohutu ega takista või ohusta teisi liiklejaid. Erandi loob LS § 47 lg 1, mille kohaselt, kui rida soovitavad vastastikku vahetada kõrvuti sõitvad sõidukid, tuleb teed anda paremal oleva sõiduki juhile. Seega situatsioonis, kus üks sõiduk liigub otse ja teine soovib vahetada rida, on oma manöövri ohutuses veenumise kohustus reavahetust planeerival juhil. Otse liikuval juhil ei ole seadusest tulenevat tee andmise kohustust. Loomulikult ei ole keelatud lähtuda tervest mõistusest ja üldisest liiklusviisakuse kriteeriumist ning teeandmise kohustuse puudumisele vaatamata anda rida vahetada soovijale teed olukorras, kus reavahetus on keeruline.

Kusjuures minu arvamus ükskõik millise manöövri kohta on eelkõige selline, nagu viimases lauses on öeldud.

See suvaliselt seisma jäävate inimeste jutt tuli vast minu jutu peale, et ma olen nii teinud- jah, olen teinud ja kuna olen seda korduvalt näinud, et peale seda ühtlustuvad mõlema rea liikumiskiirused ning asi toimib, teen seda vajadusel veel. Kuid kuna ma liigun sellistel teedel, kus sellist vajadust ei ole (Tallinna kanti eriti ei satu), ei tasu väga selle peale käima minna.

[v6sa]

...
Manöövri sooritaja vastutab ohutuse eest. Eks seal tuleb mängu ka see, et kui juba manööver on pooleli, siis takistada ja meelega ette sõita ka nagu ei tohi. Praktikas on seda aga imho võimatu tõestada suht s.t. süüdi on ikka manööverdaja. Keegi sind aga kuskile vahele laskma ei peagi. kui keegi ei lase, jäädki ootama.
...

Kus see on öeldud?

Vat sellele väitele näeks hea meelega meie juristiharidusega ksf! kommentaari - kas nii ongi, et "ma ei pannud suunda tähele" ja paned julmalt "nahaalsel ettekeerajal"  tagumise nurga maha ning jääd õigeks ka uue LS valguses?

Niimoodi ei saa rallit sõita, härrased (ja paar prouast)!

[Daff]

Selle tõmbluku teema puhul võiks ehk vaadata asja teise nurga alt. Kui kõik "viisakad" kogunevad varakult "õigesse" ritta, siis see ju tekitabki "nahhaalidel" kiusatuse ja võimaluse lõppevat rida mööda "viisakatest" mööda sõita ja ette "trügida". 

Näide küll teisest ilma otsast aga eelneva repliigi ilmestamiseks, et hoomata mastaape mis selline käitumine endaga kaasa toob.

Hamburg. Teeremont. Kaks teed ühinevad. Väljas märk, et parem rida kaob ära.  Berliini poolt tulejad võtavad kohe teise ritta.  Esimene rida tühi ca 2km.
Saab kenasti lajatada lõpuni välja. Viisakas suvitaja laseb su kenasti vahele. 
Ja ongi paigas viisakas ja nahhaal.

[Mahno]

See ei olegi õige väide! Otse omal rajal liikuja ei pea mitte kedagi vahele lubama, olgu või 2 autopikkust eespool. PS Eestis on üldse 6 eesõigusmärki ainult.  
Ma ise viivitan Järvevanal 1. ritta suundumisega max võimaliku aja, aga just sellepärast, et teha "igasugu emmidel" endast möödumise keeruliseks  ja anda 1. reas seisjatele (kes olid seal enne mind) võimalus pudelikael ühes jorus läbida.
Tulesid ja signaale olen saanud vaata et iga päev, aga "kivi tõstmiseni" ei ole veel läinud - kõik on jalga lasknud 

Sa siis saad pärast aru ka, miks sind mõnikord esimesse ritta rahulikult reastuda ei lasta ja suht tuimalt valgetele joontele lükatakse? Jubedad emmid, eksole

[Jansa]

Vabakale on ju need naljakad 'tõmbluku' märgid ka pandud, nagu nad järvevanaski püsivalt on. Millest seal nii keeruline aru on saada, et kilt varem rida vahetada on vaja.

[Daff]

Sellise varajase reavahetusega kaasneb nähtus kus üks rida seisab ja teine liigub. 
Siinpool Riiga on selline rohi selle jaoks. 
Keegi julge tuleb seisvast reast liikuvasse ja peatab liiklusvoolu tiksudes solidaarselt aeglase reaga kaasa. 
Kohe hakkavad mõlemad read võrdselt liikuma.

[Aare R.]

M. O. T. T.  Aitäh, Daff, sinu kui vanema olija suust kõlab see vast veenvamalt, aga just seda ma olengi rääkinud, et just veokaga sai Rootsis seda harrastatud ning seda õpetas samuti elu
Kusjuures paar töökaaslast tegid sama pulli isegi nii, et olidki suisel aal kõrvuti kahes reas ja rääkisid omavahel läbi avatud akende juttu

[ZIL 131]

§ 2.   Mõisted
1) anda teed (mitte takistada) on nõue, et liikleja ei jätkaks ega alustaks liikumist ega teeks manöövreid, mis võiksid sundida teist liiklejat järsult muutma liikumissuunda või -kiirust;
81) tee on jalakäijate või sõidukite liiklemiseks avatud rajatis või maaomaniku poolt liikluseks ettenähtud muu ala. Tee koosseisu kuuluvad ka teepeenrad, eraldus- ja haljasribad. Olenevalt pealiskihist jagunevad teed kattega teeks, kruusateeks ja pinnasteeks. Kattega tee on tsemendi, tuha või bituumeniga töödeldud materjalist kattega (asfalt-, tsementbetoon- või muu selline kate) ning kiviparketi ja munakivisillutisega tee. Kruusatee on kruusast, kruus- või killustikliivast või killustikusõelmetest tee. Pinnastee on põllu-, metsa- või muu selline pealiskihita tee, mis on teeks rajatud või sõidukite liikumise tulemusena selleks kujunenud;
[b]§ 17.   Tee andmise üldised kohustused[/b]

7) kiirendusrajalt teele sõites teistele teel liiklevatele juhtidele;

St. Anna teed liiklusmärgi alt teele sõites (kiirendusrada on ka tee osa) annad kõigile teel sõitvatele sõidukitele.
Kiirendusraja teemärgis on 924.

[maaks]

§ 2.   Mõisted
1) anda teed (mitte takistada) on nõue, et liikleja ei jätkaks ega alustaks liikumist ega teeks manöövreid, mis võiksid sundida teist liiklejat järsult muutma liikumissuunda või -kiirust;
81) tee on jalakäijate või sõidukite liiklemiseks avatud rajatis või maaomaniku poolt liikluseks ettenähtud muu ala. Tee koosseisu kuuluvad ka teepeenrad, eraldus- ja haljasribad. Olenevalt pealiskihist jagunevad teed kattega teeks, kruusateeks ja pinnasteeks. Kattega tee on tsemendi, tuha või bituumeniga töödeldud materjalist kattega (asfalt-, tsementbetoon- või muu selline kate) ning kiviparketi ja munakivisillutisega tee. Kruusatee on kruusast, kruus- või killustikliivast või killustikusõelmetest tee. Pinnastee on põllu-, metsa- või muu selline pealiskihita tee, mis on teeks rajatud või sõidukite liikumise tulemusena selleks kujunenud;
[b]§ 17.   Tee andmise üldised kohustused[/b]

7) kiirendusrajalt teele sõites teistele teel liiklevatele juhtidele;

St. Anna teed liiklusmärgi alt teele sõites (kiirendusrada on ka tee osa) annad kõigile teel sõitvatele sõidukitele.
Kiirendusraja teemärgis on 924.

Selle vastu pole keegi kunagi vaielnud @ZIL 131 
Pöörad kõrvalteelt kiirendusraja - annad teed kiirendusrajal liikuvatele ja ka teel liikujatele.
Keerad kiirendusrajalt tavalisele reale - jälle annad teed.
AGA sõites mööda kiirendus/aeglutusrada (sirgelt, Eestis on paar kohta kus seda saab pikemalt teha) EI pea andme teed sõidukile kes tahab tulla põhirajalt kiirendus/aeglustusrajale. Sest sina sõidad otse ja tema sooritab manöövrit.
Või mis su postituse mõte oli?
EDIT: Sa võid mida iganes arvata, meil on vaba maa

[ZIL 131]

Arvan, et peateel sõitja saab eesõigust kasutades, "Anna teed" märgi alt tulnud sõiduki ees oma manöövri ära teha.
https://www.google.com/maps/@59.3140797,...312!8i6656

[aavu]

AGA sõites mööda kiirendus/aeglutusrada (sirgelt, Eestis on paar kohta kus seda saab pikemalt teha) EI pea andme teed sõidukile kes tahab tulla põhirajalt kiirendus/aeglustusrajale. Sest sina sõidad otse ja tema sooritab manöövrit.

Aga sul oli Anna teed märk ja see kohustab, mitte ei lõpe kiirendus-aeglustusrajal ära. Alles ümberreastunult  lõpeb selle kehtivus ära. Sina arvad siis, et kehtib ainult märgi juures? See variant tuleb kõne alla vaid ühel juhul, kui üldine liiklusseisak, kõik read on kinni ja mõni "võrdsem" pressib teepeenra kaudu, siis annadki teed märgi juures juba ja pärast veel korduvalt, kui keegi pöörab aeglustusrajale.

[maaks]

AGA sõites mööda kiirendus/aeglutusrada (sirgelt, Eestis on paar kohta kus seda saab pikemalt teha) EI pea andme teed sõidukile kes tahab tulla põhirajalt kiirendus/aeglustusrajale. Sest sina sõidad otse ja tema sooritab manöövrit.

Aga sul oli Anna teed märk ja see kohustab, mitte ei lõpe kiirendus-aeglustusrajal ära. Alles ümberreastunult  lõpeb selle kehtivus ära. Sina arvad siis, et kehtib ainult märgi juures? See variant tuleb kõne alla vaid ühel juhul, kui üldine liiklusseisak, kõik read on kinni ja mõni "võrdsem" pressib teepeenra kaudu, siis annadki teed märgi juures juba ja pärast veel korduvalt, kui keegi pöörab aeglustusrajale.

Et misasja  ?
Võrdlevad olukorrad, milles vahe:
1. Sõiduk A reastub põhirajalt aeglustus/kiirendusrajale ja liigub seal otse, sõiduk B liigub põhirajal, soovib reastud aeglustusrajale, aga seal (kõrval) on juba sõiduk A (tuli samuti põhirajalt). Kumb peab andma teed? Sõidukid on kõrvuti.
2. Sõiduk A1 sooritab anna teed märgi alt parempöörde kiirendus/aeglustusrajale ja liigub seal otse, sõiduk B1 liigub põhirajal, soovib reastud aeglustusrajale, aga seal (kõrval) on juba sõiduk A!. Kumb peab andma teed? Sõidukid on kõrvuti. NB Täpselt sama olukord ju!
3. Nüüd, kas olukord 1 lahendus oleks erinev kui sõiduk A oleks põhimaanteele sõitnud Loksa ristist, aga sõiduk B Kuusalust või kas oleks erinev lahendus kui sõidukite liikumissuund oleks TLN-Narva vs Narva-TLN?
PS See saab olema minu viimane postitus sellel teemal, kui midagi jääb ikka segaseks, siis lugege mu varasemaid postitusi, kui ikka jääb segaseks, siis lugege aeglasemalt  [/font][/size][/color]