[Telc]

Neid plaate mingi liimmassi/silikooniga betoonile kleepida ei oleks paisumiserinevuste mõttes lahendus?
Kaubanduskeskustes tehakse kõik remondid/purunenud plaatide vahetused miski sikaga. Sest seal peab kiirelt ära kuivama see töö.

[bom]

Asjatundjad teavad mida räägivad, sest sellelt plaaditavalt trepilt on korra juba plaadid lahkunud  Aga proovin, ehk tuleb välja ja ehk mitte, vähemalt järgmine kord targem. Korralikud plaatijad on kindlasti ka kuskil olemas aga sellisele jupile nende leidmine eeldab täiskohaga helistaja-värbaja-meeldetuletaja tööd ja kokkuvõttes kaldub kaalukauss ise katsetamise poole.

Edit: soovitatud on sellist elastset plaatimissegu: https://www.ceresit.ee/et/products/tilin...cm-17.html. Vuugi vahele soovitati sellist elastset toodet: https://www.ceresit.ee/et/products/tilin...ce-40.html.

[honkomees]

Asjatundjad teavad mida räägivad, sest sellelt plaaditavalt trepilt on korra juba plaadid lahkunud  Aga proovin, ehk tuleb välja ja ehk mitte, vähemalt järgmine kord targem. Korralikud plaatijad on kindlasti ka kuskil olemas aga sellisele jupile nende leidmine eeldab täiskohaga helistaja-värbaja-meeldetuletaja tööd ja kokkuvõttes kaldub kaalukauss ise katsetamise poole.

Edit: soovitatud on sellist elastset plaatimissegu: https://www.ceresit.ee/et/products/tilin...cm-17.html. Vuugi vahele soovitati sellist elastset toodet: https://www.ceresit.ee/et/products/tilin...ce-40.html.

ma ainult selle cm-17 olengi plaatinud, kuna proff ei ole siis eelistan lollikindlamat varianti, sellega on ka ahjud üle plaaditud.

[ak75]

Asjatundjad teavad mida räägivad, sest sellelt plaaditavalt trepilt on korra juba plaadid lahkunud  Aga proovin, ehk tuleb välja ja ehk mitte, vähemalt järgmine kord targem. Korralikud plaatijad on kindlasti ka kuskil olemas aga sellisele jupile nende leidmine eeldab täiskohaga helistaja-värbaja-meeldetuletaja tööd ja kokkuvõttes kaldub kaalukauss ise katsetamise poole.

Edit: soovitatud on sellist elastset plaatimissegu: https://www.ceresit.ee/et/products/tilin...cm-17.html. Vuugi vahele soovitati sellist elastset toodet: https://www.ceresit.ee/et/products/tilin...ce-40.html.

ma ainult selle cm-17 olengi plaatinud, kuna proff ei ole siis eelistan lollikindlamat varianti, sellega on ka ahjud üle plaaditud.

Mira 3130 oleks minu valik. Kui mõni peaks lahti tulema kunagi, mida ma ei usu, et juhtub, siis Casco Extremefix on hea nn silikoonituubis liim

[r.i.h.o]

Saab ka välistingimustes plaaditud ja nii, et plaadid lahti ei tule. Ja nagu eelpool kirjutati siis kõige tähtsam on plaatide 100% seguga kaetus ja segu sisse ei tohiks jääda õhutaskuid. Väljas olen betooni pinna alati teemantiga ülelihvinud, et vanadest pudetatest kihtidest või siis uue valu korral "tsemendipiimast" lahti saada. Korralikult voolava veega seejärel pinna puhtaks pesnud ja kui betoon on valatud otse pinnasele siis ka tsemendi baasi hüdroisolatsiooni ( nt. Mira 4650 ) kihi peale kandnud. Plaatimis seguna tuleb kasutada suurendatud elastsusega segusid, nagu näiteks eelpoolmainitud CM-17 aga pm. on kõikidel teistel tootjatel võrdselt sobiv segu valikus olemas. Segu tuleb kindlasti kanda ka plaadi tagumisele pinnale ja seejärel ühessuunas laiali kammitud segu sisse suruda. Kui segu sisse kammida igasugu kaarekesi ja muid mustreid, siis seda on ilus vaadata aga õhk jääb sinna lõksu ja hiljem kondenseerub niiskus sinna tühimikku ja külmudes surub plaadi lahti. Mina olen teinud tavaliselt segu pigem vedelama, et surudes saaks see vuukidest välja tulla, seejärel muidugi tuleb vuugist liigne segu välja tõmmata ja vuugi servad ning plaadi pind svammiga puhtaks pesta.  
Aga vastupidiselt eelpool antud nõule, soovitaksin just Epo-vuuki kasutada. Seda eelkõige veekindluse pärast ja just elastsuse pärast mis epo-vuugil on oluliselt suurem kui tavalisel tsemendibaasil oleval vuugisegul. Elastsus tegur mängib rolli suvel kui päike pinna väga kuumaks kütab, 70-80 kraadi juures muutub epo juba nii pehmeks, et sinna on võimalik tugeva ja terava asjaga jälg sisse suruda. 
Muidugi suvel sooja ilmaga on asjaarmastajast tegijal tavalise seguga vuukimine ilmselt lihtsam, kuid ka siis tuleb ennast väga kiiresti liigutada ja pesemisel eriti hoolas olla.

[olli]

Kas sokli katmiseks sobib tavaline tsementlaast plaat? See, mis sisaldab puitlaastu. Või peaks eelistama hulka kallimat tsementkiudplaati?

[13piisab]

Kas sokli katmiseks sobib tavaline tsementlaast plaat? See, mis sisaldab puitlaastu. Või peaks eelistama hulka kallimat tsementkiudplaati?

tootespekk ja ehituspood ütlevad Sulle, milleks materjal ette nähtud on ja kas pinnasesse paigaldamine on ok. Kui sokli jaoks ette nähtud pole, siis ei ole: sokli jaoks on sokliplaadid, fassaadiplaadid ja ehitusplaadid mujale.

ma panin künkal kruusapinnasel olevale majale vastu hoovisillutist nn luja vms, mis pole sokli jaoks, kuna see oli olemas. Sillutise all tagasitäited jne ning katuseveed lähevad kenasti sadevee kanalisatsiooni: ma ei käsitlenud seda "paigaldamisena pinnasesse". Oma otsus ja risk, nüüdseks 4a paigas ja ok.
Poodi minnes ja plaati valides ma seda senti muidugi ei poolitaks.

[Mahno]

Kaaperdan hapukurgihooajal teema

Käsil puukuuri ehitus, 5,7x3,5 meetrit. Vundamendiks on betooniga täidetud kanalisatsioonitorust postid. Betooni on sisse valatud keermelatt. Põrand tuleb eraldi (kergelt) tihendatud kruusale valatud raudbetoonplaat, mis ei ole kuuri ülejäänud konstruktsiooniga seotud. Vundamendipostidele toetub prussist vöö, selle peale ca 2 meetrit kõrge seinakarkass, üles uus vöö, selle peale toetuvad viilkatuse sarikad, sinna peale laudis, katteks plekk.
 
Kuna kogemus ei ole liiga suur, siis küsin üle, kas postidele toetuva toetuva vöö jaoks 100x100 pruss oleks ok? Suurim sille postide vahel on 2,1 meetrit. Seina karkassi postide jaoks on 50x100 vist ka täitsa piisav?

Sarikad teeks 600mm sammuga ja samuti 50x100, paneks omavahel penniga kokku alumise kolmandiku pealt kuskilt.

Või olen ma midagi selgelt alamõõtmeliselt planeerinud? Ainus, mis mind selle materjali mõõtude juures häirib on see, et kui ma kuskile tappühenduse teha tahan (näiteks diagonaalidele), siis jääb selles kohas posti ristlõiget nadid 50x50 järele.

Kuna ma olen siiski it turva inimene ja mitte ehitaja, siis palun ärge pekske, kui ma termineid valesti kasutan.

[v6sa]

...
Käsil puukuuri ehitus, 5,7x3,5 meetrit. Vundamendiks on betooniga täidetud kanalisatsioonitorust postid. ...

Kuna kogemus ei ole liiga suur, siis küsin üle, kas postidele toetuva toetuva vöö jaoks 100x100 pruss oleks ok? Suurim sille postide vahel on 2,1 meetrit. Seina karkassi postide jaoks on 50x100 vist ka täitsa piisav?
...
Või olen ma midagi selgelt alamõõtmeliselt planeerinud? ...

Kui see karkass veel täpselt kokku tappida, siis peaks olema maavärinakindel.   Ehk seda on ikka kõva varuga

Nõrgemad teevad sääraseid asju kahe 50x100 prussi kokku naelutades. On vähe lihtsam ka tappe saagida.

[klemm]

Kaaperdan hapukurgihooajal teema

Käsil puukuuri ehitus, 5,7x3,5 meetrit. Vundamendiks on betooniga täidetud kanalisatsioonitorust postid. Betooni on sisse valatud keermelatt. Põrand tuleb eraldi (kergelt) tihendatud kruusale valatud raudbetoonplaat, mis ei ole kuuri ülejäänud konstruktsiooniga seotud. Vundamendipostidele toetub prussist vöö, selle peale ca 2 meetrit kõrge seinakarkass, üles uus vöö, selle peale toetuvad viilkatuse sarikad, sinna peale laudis, katteks plekk.
 
Kuna kogemus ei ole liiga suur, siis küsin üle, kas postidele toetuva toetuva vöö jaoks 100x100 pruss oleks ok? Suurim sille postide vahel on 2,1 meetrit. Seina karkassi postide jaoks on 50x100 vist ka täitsa piisav?

Sarikad teeks 600mm sammuga ja samuti 50x100, paneks omavahel penniga kokku alumise kolmandiku pealt kuskilt.

Või olen ma midagi selgelt alamõõtmeliselt planeerinud? Ainus, mis mind selle materjali mõõtude juures häirib on see, et kui ma kuskile tappühenduse teha tahan (näiteks diagonaalidele), siis jääb selles kohas posti ristlõiget nadid 50x50 järele.

Kuna ma olen siiski it turva inimene ja mitte ehitaja, siis palun ärge pekske, kui ma termineid valesti kasutan.

Pigem ülemõõtmeliselt planeerid. Sellise kuuri võiks ka 50x50 prussist teha.

[honkomees]

vinge kuur, betoonplaadist põrand, betoonpostidest vundament etc etc. Üle pingutatud puukuriks ilmselgelt.
Esivanemad ehitasid kuure neljale kivile toetuma, ise olen teinud ka betoonpostidele aga see sai 6x8 m põrandapinnaga ja 4 m seinaga ning ühepoolse katusega. Viimase kuuri tegin fibo plokkidele toetuva, otse maha pandud, alumine vöö sai käepärast olnud materjalist, pool 100x100 prussist ja teine pool 50x100 prussist, ülemine 50x100 prussist, seinapostideks kunagi ülejäänud kuusest ca 10-15 cm läbimõõduga aiapostid kopikas alla 2 m pikkusega, samuti ühepoolse viiluga katus, sarikad või mis nad ongi sellise konstrui puhul 38x100 mm lauast. Loomulikult on kõigil kuuridel muldpõrand, kuivanud kivikõvaks aastatega. On seisnud edukalt, ka lumisemad talved ja tugevamad sügistormid ...

[Daff]

OK. See prussi valik on normaalne. Selliste ehitiste min. materjal on 50x100. Väga kõrtest ka ei maksa ehitada aga puukuurile betoon põrand on  vale valik. See hakkab kondentsi ja rõskust genereerima. Riidad kõik alt niisked. 
Puukuurile puit põrand talade peale ja alt tuulutus vahega. Põranda laudade vahele võiks ka jätta ehituspliiatsi paksuse vahe.

[Mahno]

Vanas elukohas on samuti betoonpõrandaga kuur, ei tekitanud ta mingit hullu niiskust riida alla. Aga ma ei ladunud riita vastu maad ka, nurgas olid mingid vanad lauaotsad, mis riida alla käisid. Viskad kaks tükki maha, laod riida peale. Pärast kütad riida ära, paned lauad nurka uut suve ootama. Aga puhtust pidada on palju parem.

Mõõdud on nagu nad on seadusest tulenevalt. Ei taha üle 20 ruudu minna.

Ja nime poolest puukuur, on ta sunnitud lisaks puudele ilmselt kuni garaaži ehitamiseni tsikleid majutama. Ajutiselt. Ilmselt üht-teist veel.

[vant]

Betoonpõrand on kuurile väga sobiv. Oma kuuri näiteks tegingi killule/penole rajatud plaatvundamendile. Põrand sai ka siledaks lihvitud, käid korra harjaga üle ja jälle on puusodist puhas.
50x100 materjali puhul pole ka mingit overkilli, siin karkassiks soovitatud 50x50 on siiski roovi materjal. Ka väike hoone peab olema ehitatud tugevalt ja kindlalt, et 10 aasta pärast jälle uut ei peaks tegema hakkama

[honkomees]

Betoonpõrand on kuurile väga sobiv. ... Põrand sai ka siledaks lihvitud, käid korra harjaga üle ja jälle on puusodist puhas.
50x100 materjali puhul pole ka mingit overkilli, siin karkassiks soovitatud 50x50 on siiski roovi materjal. ...

kindlasti pole betoonpõrandas midagi halba, aga mõttekus vs hind? Muldpõrand kuivab aastaga nii kõvaks ja kuivaks nagu kivipõrand, lükkad luuaga üle ja ok. Loomulikult käivad riidad euroaluste peale et altpoolt hästi tuulduks.  Eks mul on ka vahel puukuuris, kui parajasti juhtub ruumi olema, olnud ka trakats või haagis varjul. Enamasti on kuur puid nii täis, et suurt midagi muud sisse ei mahu.
50x100 materjal seinte osas on ok, tõesti peenem jääb kahtlaseks. OT: Veneaegne roovilatt oli ka 2,5 tolli ehk 63x63 mm.
Nagu varem ütlesin, siis ise olen kuuriehitusel ära kasutanud ülejäänud ümarmaterjali, vanade hoonete palke ja aiaposte, kõikidel vanust 50+ aastat.

[Mahno]

See vana materjal on väga hea ja kuiv materjal, kui seda on. Mul pole.

[Raivo]

Vundamendipostidele toetub prussist vöö, selle peale ca 2 meetrit kõrge seinakarkass, üles uus vöö, selle peale toetuvad viilkatuse sarikad,..
 
Kuna kogemus ei ole liiga suur, siis küsin üle, kas postidele toetuva toetuva vöö jaoks 100x100 pruss oleks ok? Suurim sille postide vahel on 2,1 meetrit. Seina karkassi postide jaoks on 50x100 vist ka täitsa piisav?

Sarikad teeks 600mm sammuga ja samuti 50x100, paneks omavahel penniga kokku alumise kolmandiku pealt kuskilt.

Või olen ma midagi selgelt alamõõtmeliselt planeerinud? Ainus, mis mind selle materjali mõõtude juures häirib on see, et kui ma kuskile tappühenduse teha tahan (näiteks diagonaalidele), siis jääb selles kohas posti ristlõiget nadid 50x50 järele.

Kuna ma olen siiski it turva inimene ja mitte ehitaja, siis palun ärge pekske, kui ma termineid valesti kasutan.

Kui kõrgele tuleb alumine vöö?
Ma nii igaks juhuks ütlen, et katuse serv tuleb madalamale kui ülemine vöö ja seega võib 2m seinakõrgust veidi vähe olla.
Ise ei kasutanud mitte sarikat, vaid lõin kokku ülemisele vööle toetuvad fermid.
Suure ava äärepostid paneks 100x100 ja sinna vahele tapiks ülemisest vööst veidi allapoole täiendava tala, mille lõõks ka vahelt ülemise vööga kokku (fermiks).
Mujal ei näe tappimisel mõtet, nurkadesse lihtsalt täpselt sobituvad diagonaalid.

[Jansa]

Tee loomulikult nii jämedast kui rahakott kannatab. Nurgad korralikud, kobasid tao mehemoodi. Muidu on pärast nagu Mikita ütles- sõidad mööda maad ja näed iga talu juures, et midagi on viltu. Peamiselt on need kuurid.
Kuur positsioneerub ehitiste hulgas paraku u. samale tasemele kui sõiduauto käru sõidukite hulgas (mis tihti seal kuuri taga lebabki). Selline vaene sugulane.

[A.V.S.K]

13piisab.
Kas garaaziprojektis ka need peidetud vee ja kanalitorud?
Või tegidki "salaja" ?

Endal oli plaanis teha 100 ruudune garaaz.
Ka projektide jaoks. Meeldib nokitseda. Kuigi välismaal töötades on see problemaatiline, kuna eestisse tihti ei satu. Siiski on septembrist alates olemas oma isiklik krunt, kuhu ehitada 150 ruudune maja ja ka suurem garaaz.

Niipalju on küsimusi ja vallaga suhtlust. Vot mis tähendab maad omada ja ehitusplaane sinna    Igav ei hakka. Õnneks on vallavalitsus väga aktiivne suhtleja ja abivalmis. Mis on ülimalt meeldiv ja minu arvates harvaesinev nähtus.

Vald väga kätt ette ei pane, pigem vastupidi, ootab minult eskiise ja ettepanekuid. Mis oli üllatav. Siis teeme kooskõlastused jne. Väga midagi ette ei öelda või ei sunnita nii või naa tegema. Suht vabad käed antakse. Paar asja, et abihoone majajoonest tagapool ja siis vastavalt plaanile, risti tänavaga või siis paralleelselt.

Maad on 3600 ruutu ja ütlesid, et võib ka suurem olla kui 100 ruutu, see garaaz. Ruumi piisavalt.

Hetkel üürin garaazi, noh eelkõige asjade hoidmiseks, aga seal vaevu 20 ruutu ja auto ümber väga liikuda ei saa.
Alates 100 on selline vägev.

Nüüd pingutangi nende asjadega. See aasta nagunii ei ehita. Aga planeerimist ja mõtlemist metsikult.

Esialgne plaan garaazile lintvundament, seinad Bauroc plokkidest. 

Kõik eramajade ehitused, mida see suvi nägin on 100% bauroc valgetest plokkidest.
Millest see tuleneb? Odavus? Fibo üldse ei kasuta keegi, paistab.

Kindlasti plaanis kanal ehitada ja peale või kõrvale tõstuk. Peab ainult uurima kõrguste kohta.
Praeguste tehtud autoremontidega on kanal ja/või tõstuk väga puudu olnud. Et ammu unistan.

Loomulikult läheb ehituse alla korralik raha ja aeg, aga asi on seda väärt.
Minu ammune unistus. Isiklik suur garaaz kõige vajaminevaga 

Katuse osas suht lihtne, puit ja plekk. Täissoojustus ümberringi jne.
Kindlasti plaanis aknad ka. Korralik valgustus ka kanalis.
Eks ma hoian oma tegemistega siin kursis.

Hetkel ajan paberimajandust.

Kui keegi on ehitanud 80-150 ruudust garaazi, siis võib kirjutada oma kogemustest.
See teema on ka mul plaanis algusest lõpuni siin lugeda ja märkmeid teha.

[Mahno]

Raivo, tänud, kui ma õhtul aega saan, siis joonistan mõned kolmnurgad ja arvutan välja, kui pikk mees rästa alla mahub (ja mis on ühtlasi ka ukse maksimumkõrgus).