[olevtoom]

Teemakohane ja pädev? Päävaleht on kohe tõsine teadusajakiri? IPCC raportid on viimase instantsi tõde?
Artikli kommentaariumis on tabavalt märgitud;
Terve artiklitäis loosungeid, üldtuntud roheteadlaste mulinat ja hulga co2 teket.

Ma seda artiklit lugeda ei saanud (ei kavatse Päevalehele kopikatki maksta), kuid arvan, et see sarnaneb paljude teistega, mida konjunktuuri tabavad autorid kõikjal üllitavad.
Kuid tahtsin öelda hoopis seda, et Michael Crichtoni (jah, selle juura-ajastu pargi mehe) raamatu "State of Fear" autoripoolsetes kommentaarides on õige hästi seletatud, kuidas sellised ... hm... suundumused tekivad.

Normaalses teaduses ilmub alailma üksteisele vastukäivaid artikleid, muidu polekski see miski teadus üldse. Eriti kui uuritakse sellist asja nagu kliima. (Jah, ma tean, et füüsika-Nobel läks just selliste asjade uurijatele, aga see ei muuda asja).

Siis võib juhtuda, et leidub mingi piisavalt mõjukas huvigrupp, kellele on kasulikud ühe teatud suunitlusega uurimistulemused.
Siis hakatakse neid levitama. (Märkus: asi ei tööta siis, kui sellele ei saa suurt ja üllast eesmärki külge riputada. A' enamasti saab. Näiteks DDT pidi kogu maailma ära tapma, alates valgepeakotkastest. Kuigi DDT kasutamise kõrgajal valgepeakotkaste populatsioon Ühendriikides kasvas).

Siis tuleb mängu kurb tõsiasi, et teadlased on üldiselt rääkides samasugused inimesed nagu meie ning tahavad ka süüa, riideid ja katust pea kohal. Ja veel raha uurimistööde tegemiseks. Aga kui teadlane A läheb küsima raha uurimiseks, kuidas DDT inimesi tapab, ja teadlane B läheb küsima raha uurimiseks, kas DDT üldse inimestele mingit kahjulikku mõju avaldab, mida te siis arvate, kumb eelistatult oma grandi saab?
Ja nii hakkavad paljunema Õilsat Eesmärki toetavad teadustööd.

Ja ülalmainitud huvigrupiga hakkavad ilmselget kasu nähes liituma teised huvigrupid ... ja ongi lumepalliefekt käes.

Kui nüüd DDT asemel süsihappegaasist ja kliimasoojenemisest rääkida, siis oleks huvitav teada, kui paljud meie poliitikutest peale ülalmainitud IPCC aruande (ma jälestan sõna "raport" ... nigu pioneerikoondus...) kokkuvõtte midagi muud sel teemal on lugenud... Aga tormame helge rohelise tuleviku poole.

[M.R.]

Et oleks konkreetne ja selge, artikli autori ETIS-e info

https://www.etis.ee/CV/Rainer_Kungas/est

Ja on üheselt selge kus on juured, kes suunab jne, jne...

P.S.
Tuleb meelde paanika osooniaukude koha pealt kus süüdistati osooniaukude tekkes aerosooldeodorante.
Hiljem selgus, et vastava uurimistöö tellijaks oli.... ettevõte kes tootis roll-on deodorante.
Midagi sarnast meenub ka Al Gore ja külmkappidega...

[mossepower]

Et oleks konkreetne ja selge, artikli autori ETIS-e info

https://www.etis.ee/CV/Rainer_Kungas/est

Ja on üheselt selge kus on juured, kes suunab jne, jne...

Siit selgub, et tegu on tunnustatud eriala spetsialistiga, kes on antud valdkonnaga juba vähemalt 15 aastat väga tihedalt seotud olnud. Seega peaks nagu pädevust justkui olema teemadel kaasa rääkida.

Kuna foorumiteema on vesiniku pealt üldise rohepöörde peale liikunud, siis toon antud artiklist välja rohevesiniku tasuvuse osa, mida ise silmas pidasin:

Oma panuse kliimaeesmärkide saavutamisse peab andma ka rasketransport: juba lähiaastatel peavad muutuma bussid, veokid, vedurid, laevad ja lennukid. Esimene samm rasketranspordi dekarboniseerimisel peab olema võimalikult kiire üleminek roheelektrile. Roheelektriga saaks siis laadida tõukerattaid, elektriautosid ja lühema päevase läbisõiduga busse. Suurte transpordivahendite liikuma panemiseks aga akud hästi ei sobi, sest vajaminevate akude kogus suureneb sõiduki massi suurenedes kosmilise kiirusega. Näiteks Taani ja Rootsi vahel katsetatakse liitiumioonakudel töötavaid parvlaevu. Kahekümneminutiliseks meresõiduks vajaliku energiakoguse jaoks on parvlaeva pardale paigaldatud ligi 300 tonni jagu akusid. Akusid tuleb laadida pärast iga ülesõitu ehk ligi 50 korda päevas! On selge, et akusid ei ole praktiliselt võimalik kasutada suurte lennukite või kaubalaevade dekarboniseerimiseks.

Seal, kus akude jõust jääb väheks, tuleb appi rohevesinik: roheelektri abil elektrolüüsiseadmes veest toodetud vesinik. Vesiniku energiatihedus on ka parimate akude energiatihedusest palju suurem, mis võimaldab selle abil liikuma panna ka raskemad masinad, näiteks kaugliinide bussid, reisi- ja kaubarongid ning parvlaevad. Esimene vesinikul töötav parvlaev alustab Norras peagi liinisõite. Käivad arendustööd vesiniku kasutuselevõtuks Oslo ja Kopenhaageni vahelisel marsruudil, kus edasi-tagasisõiduks kulub umbes 48 tundi. (Viide)

Rohepöörde enda juures tagasi tulles. Vähemalt minu üldine arusaam on selline, et enam ei räägita Euroopas otsustaval tasemel sellest, et kas ei või jah rohepöördele, vaid sellest, et millise intensiivsuse ja kiirusega rohepööret teostada. Kui see rohepöörde monstrum kuskilt maalt seisma peaks pandama on otseloomulikult hoopis teine lugu, aga hetkel liiguvad kõik suured otsused ja suunad küll ainult rohepöörde suunas. Nt. kui saabki reaalsuseks praegune plaan uute diisel- ja besniiniautode tootmine ja müük 2035. aastal lõpetada (viide), siis mina sooviks küll, et tuleviku autoturul oleks lisaks elektriautole ka alternatiivina vesinikauto.

[olevtoom]

... Rohepöörde enda juures tagasi tulles. Vähemalt minu üldine arusaam on selline, et enam ei räägita Euroopas otsustaval tasemel sellest, et kas ei või jah rohepöördele, vaid sellest, et millise intensiivsuse ja kiirusega rohepööret teostada. ...

Mul on kaasfoorumlaste enamuse ees see eelis, et minu silmad suure tõenäosusega rohepöörde vilju ei näe

[honkomees]

... Rohepöörde enda juures tagasi tulles. Vähemalt minu üldine arusaam on selline, et enam ei räägita Euroopas otsustaval tasemel sellest, et kas ei või jah rohepöördele, vaid sellest, et millise intensiivsuse ja kiirusega rohepööret teostada. ...

Mul on kaasfoorumlaste enamuse ees see eelis, et minu silmad suure tõenäosusega rohepöörde vilju ei näe

Egas lõpptulemit ei näe ka minu silmad, aga selle lollaka pöörde tulemuste all kannatame juba viimased paarkümmend aastat autonduses ja päris viimastel aastatel eriti, mõtlen mikromootoriga autosid ja mitme suure tootja lahkumist Euroopa turult.
"Rohepöörde" tulemusena jääb Euroopa majanduslikult lootusetult muust maailmast maha ning muutub kolmandajärguliseks piirkonnaks ...    
Teine asi kui see pööre toimuks loomuliku arengu ja konkurentsivõitluse tagajärjel, mitte käskude-keeldude, euronormide ja kvootide põhjal.

[v6sa]

....
"Rohepöörde" tulemusena jääb Euroopa majanduslikult lootusetult muust maailmast maha ning muutub kolmandajärguliseks piirkonnaks ...    
Teine asi kui see pööre toimuks loomuliku arengu ja konkurentsivõitluse tagajärjel, mitte käskude-keeldude, euronormide ja kvootide põhjal.

Siin on kaks vaatenurka.

Ühe on eelkirjutaja nii kenasti välja toonud. Majandusliku võistluse tingimustes võidab see, kes sureb hiljem. Sellest vaatenurgast on EL tänane rohepööre meile hukatuslik. Neile, kes harjunud elama ülinappides tingimustes ja võtavad järjekordset surma ettemääratusena, mitte niiväga.

Teisest küljest: praegu on kosmoselaev maa oma teekonnal sattunud ajastusse, kus kokad, sild, masinaruum ja laborid peavad end igaühte kõige targemaks. Kokad teavad täpselt, kuidas reaktorit timmida, sillast juhendab koristaja üle laeva sisevaljuhääldi mikroskopeerimise nüansse laborisse, laborist tulevad bioloogilt juhised navigeerimiseks ja masinaruumist jagatakse häid nõuandeid kartuli keetmiseks vähendatud gravitatsiooni tingimustest. Aga tegelikkuses liigub aparaat füüsika määratud kursil, meeskonna hulk on ammu ületanud elutagamissüsteemi võimed ja kütusevaru kahanemine on selgelt ülekulutamas teadaoleva sihtpunktini jõudmiseks vajalikku. Aga lootust, et meeskond hakkaks ühise asja nimel koos töötama, esialgu ei paista....

IPCC aruanne on täna parim teadmine, mis meil on. Isand olevtoom on kenasti ära kirjeldanud, miks meil on täna süsteemide käitumist enam-vähem mõistavate teadlaste aruanne, millega lihtsalt lahendusi eelistavad inimesed kuidagi nõus ei ole. Ei midagi enneolematut Tõde on ilmselt kusagil vahepeal.

[karlarnold]

Jah, rohepööre on nüüd üksmeelselt hukka mõistetud, samas paratamatuseks tunnistatud – see selleks. Vesinikul on hea energia mahutamise võime ja torust tuleks puhas vesi, elu oleks lill ja kastetud pealegi.

Aga mis siis kui seda veeauru tuleks igast väikesest ja suurest torust? Kuidas see keskkonnale mõjuks? Globaalselt ehk hajub ära, aga tihedates linnades? Kui keskmise temperatuuri tõus paari kraadi võrra hävitab liike, siis kuidas mõjuks keskmise õhuniiskuse püsiv tõus paari protsendi võrra? Liigniiskus on hallitamise alus, kas pole ohtu, et vesinikuautod mädandavad ajaloolised linnad? Must jää tekib teedele, kui maapind jahtub ja õhus on niiskust – siis võib-olla vesinikuautode-linnas oleks must jää igahommikune paratamatus. Kas seda on uuritud?

[mossepower]

Aga mis siis kui seda veeauru tuleks igast väikesest ja suurest torust? Kuidas see keskkonnale mõjuks? Globaalselt ehk hajub ära, aga tihedates linnades? Kui keskmise temperatuuri tõus paari kraadi võrra hävitab liike, siis kuidas mõjuks keskmise õhuniiskuse püsiv tõus paari protsendi võrra? Liigniiskus on hallitamise alus, kas pole ohtu, et vesinikuautod mädandavad ajaloolised linnad? Must jää tekib teedele, kui maapind jahtub ja õhus on niiskust – siis võib-olla vesinikuautode-linnas oleks must jää igahommikune paratamatus. Kas seda on uuritud?

Vett eritab bensiinimootoriga auto samaväärses koguses vesinikautoga (viide), seega jääb ajalooliste linnade mädanemine ja musta jää teke "autosummutitest" tuleva vee tõttu tõenäoliselt samale tasemele kui praegu on või siis langeb elektriautode osahulga arvelt.

[olevtoom]

Vett eritab bensiinimootoriga auto samaväärses koguses vesinikautoga (viide), ...

Selles võrdluses on eeldatud, et ottomootoriga auto kulutab kütust 9,4 l/100 km ja (ilmselt kütuseelemendiga) vesinikuauto bensiiniekvivalendina 3,9 l/100 km, ehk kütuseelemendi kasutegur on ottomootori omast 2,4 korda suurem. Mis on täitsa võimalik.
Aga eks tulevik näita, missugune vesinikuauto kütusekulu reaalselt hakkab olema. Meil on kõigil veel hästi meeles NEDC-meetodil arvutatud kütusekulud.
"Arvudega võib kõike teha", nagu Ned Land ütles.

[olli]

Toyota Mirai näitel saab öelda, et vesinikauto ei eralda veeauru. Tal on paak, kuhu koguneb kondenseerunud vesi. Ja seda saab siis aegajalt välja soristada.

https://www.youtube.com/watch?v=Z7KgD6rO...=ToyotaUSA

[edvard]

Hommikul oli vikerraadios juttu Tartu linna kavast hankida 3 vesinikubussi , kogu projekti maksumus väideti olevat 5 miljonit € , see sisaldab siis vesiniku tootmist kohapeal , tanklat ja kolme bussi , busside maksumus oli 1,5 milli , ülejäänu kuluks taristule .
 Mulle tundub kallis , väga kallis projekt , kui tartlased seda oma tasku peal teeks , mul põhja pool elava inimesena poogen aga , kuna on soov see meie kõigi panuse peal eksperimenti läbi viia , siis ,  mina ei poolda .

[Walter]

Positiivne oleks see et päälinna Toyota ärimehed ei peaks siis enam oma demovesiniku pada treila peal Riias tankimas käima.

[E303]

New Holland ehitas esimese vesiniku traktori prototüübi  NH2 juba 2009 aastal ja mida arendati ja katsetati peaaegu  10 aastat  aga tootmiskõlbulikuks puhtal vesinikul töötavat mootorit  ikkagi ei saadud . Selleks et traktor tootmisse saada  tehti  valmis nn hübriidmootor mis töötab vesiniku ja diiselkütuse seguga ja sellised traktorid on ehitatud mudeli  T5.140 baasil ja alates 2020 aastast on võimalik neid ka tehasest  tellida .

[M.R.]

Aga paneks ka hinnad ala klassikaline fossil versus vesinikumootor juurde, siis on mida võrrelda. Või on tegemist lihtsa demoga?
Neid vesinikul toimetavaid prototüüpe on ilm täis aga seeria või masstootmisega on jama koguaeg, no ei jõuta selleni.

[v6sa]

New Holland ehitas esimese vesiniku traktori prototüübi  NH2 juba 2009 aastal ja mida arendati ja katsetati peaaegu  10 aastat  aga tootmiskõlbulikuks puhtal vesinikul töötavat mootorit  ikkagi ei saadud . Selleks et traktor tootmisse saada  tehti  valmis nn hübriidmootor mis töötab vesiniku ja diiselkütuse seguga ja sellised traktorid on ehitatud mudeli  T5.140 baasil ja alates 2020 aastast on võimalik neid ka tehasest  tellida .

Kindel, et seda traktorit on võimalik suvalisel soovijal soetada? Liigub väide, et traktori saab küll soetada, aga vaid arenduslepinguga "liisingusse".

[MeelisV]

sai rock fm-s kuuldud sellist lugu.
ehk eesti keeles kogemus vesinikuautoga elamisest

https://sky.ee/rockfm/usa-s-vesinikauto-...ilomeetrit

[oliveer]

Vanem töökaaslane rääkis pidevalt, et liidu ajal olid suured plaanid, vesiniku tootmiseks suurte jõgede juures. Kevedel, kui hüdojaamad toodav palju rohkem, kui tarbitakse, suunata energia vesiniku tootmiseks suurtesse maa-alustesse hoidaltesse. Kas seda ka rakendati ei tea, aga ilmselt mitte. Ei kujuta ette seda mastaapi, milliseid mahuteid on vaja selle hoiustamiseks, et ka mingigi arvestatav energia (elektrijaama mõistes) salvestada.

[aavu]

Vanem töökaaslane rääkis pidevalt, et liidu ajal olid suured plaanid, vesiniku tootmiseks suurte jõgede juures. Kevedel, kui hüdojaamad toodav palju rohkem, kui tarbitakse, suunata energia vesiniku tootmiseks suurtesse maa-alustesse hoidaltesse. Kas seda ka rakendati ei tea, aga ilmselt mitte. Ei kujuta ette seda mastaapi, milliseid mahuteid on vaja selle hoiustamiseks, et ka mingigi arvestatav energia (elektrijaama mõistes) salvestada.

... ja ohutult, arvestades tänaseid sõjariistu.