[v6sa]

Keegi ei räägi ju kogu Eesti elektritootmise päikesele viimisest.
Täna on CO2 neutraalses portfellis tuul, päike, puiduhake ja puidujäätmed, prügi, biogaas ja natuke hüdrot.
Puit ,prügi ja biogaas on juhitavad ja hüdro reguleeritav tootmisviis.
Võib, aga ei pruugi lisada süsteemi tuumajaama. Kui lisada, siis on see ka CO2 neutraalne juhitav tootmisviis.

Süsteemi pekkikeeramiseks ei peagi kogu tootmist viima taastuvale. Erinevate inimeste arvates on juhitamatute kriitiline piir 20-40 % juures.

Puit ei ole CO2 neutraalne EL arvates. Prügi põletamine on üldse pahapaha ja ega meil põletamiskõlbulikku fraktsiooni palju ju tekigi. Ning tuleb tõdeda, et prügi põletamise heitgaaside puhastamine on tõesti üks keeruline protseduur... Probleemjäätmeid tekitav pealegi.

Ainuke veel netraalseks loetav ja täna kasutamata ressurss on rohtne biomass, millest saab kas etanooli või biogaasi ajada. Muutuvad majanduslikult mõttekaks naftahinna 120+ $ tünnist juures. 

Kuniks me oleme Venemaa ja Soome tuumajaamade ohuvööndis, pole meil vahet ja üks pisuke tuumakatel Pakril või kuskil mujal Tallinna külje all oleks ju omal kohal Suurem linn annab hästi soojuskoormust.

Võrreldes meie tarbimiega meil hüdroenergiat sisuliselt ei ole. Pumpjaam mahajäetud sügavamas kaevanduses võiks välja vedada, aga seda ilmselt meie silmad ei näe. Nigel kasutegur pealegi.

[v6sa]

Õigust räägid, õigust: võrreldes kateldest tulnud lahja kahe teravatiga oli see vaid piisake meres. Ning Nordpooli andmetel oli ka börsil tavaari piisavalt saada.

Selle eest poisid ja tüdrukud Eleringi juhtimiskeskuses (https://elering.ee/juhtimiskeskus) palka saavadki, et süsteem elus püsiks neile teadaoleva tulevikuprognoosi alusel.

Kui kõik osalised on nõus, et võimalikud tulevased elektrikatkestused ressursipuuduse tõttu on normaalne osa meie igapäevaelust, siis on kõik hästi

Panin isand Mesiniku numbrid ka tulpadele. Loodetavasti ta ei pahanda... Panin juurde ilmateenistuse kuuülevaadetest napsatud päikesepaiste kestuse numbrid % kuunormist.

   

Kas keegi oskab mulle juhatada Narva kateldes elektrikeetmise tegelikke numbreid?

[raulex]

Uute tuumajaamade ehitamist ei keelata ühelegi liikmesriigile ja neid on ka viimasel ajal valminud ja valmimas.
Kõige lähem meile on Soomes ja ka näiteks Slovakkias alustas tööd uus tuumajaam.
Slovakkia kohta linki ka:
https://rohe.geenius.ee/blogi/fermi-ener...iva-riigi/
Küsimus on ainult rahas ja kohalike vastuseisus.

[edvard]

See Slovakkia olukord on hoopis teine , on ülisuur vahe , kas importida umbes 1% vajaminevast elektrist või pool vajadusest .
 Siin on vaja kiiret tegutsemist .
Kas mõni ettevõte peale rosatomi veel VVER reaktoreid ehitab ? Tuumajaama ehitusaeg on vähemalt 10 aastat , vist ?

[v6sa]

Jätan selle lihtsalt siia: TEUK XXIII tuleb 11. nov. Tartus.

Konverentsi päevakava:
https://tek.emu.ee/teuk-konverentsid/teuk-programm/

Mingil põhjusel muretsevad ka nemad, kas ja millisel viisil elektrit jätkuma saab.

[v6sa]

Eleringi tootmisnumbrid:
https://dashboard.elering.ee/et/system/w...59:59.999Z

Saab eraldi tuult ja päikest ka vaadata. Tuuleparkide aasta on päris... sakiline;
https://dashboard.elering.ee/et/system/w...59:59.999Z

[edvard]

Nende graafikute pealt on näha , kuidas tootmine ei kata reaalset tarbimist , äkki see ongi hinna üles ajanud , muidugi CO2 kvoot .
 Kui nüüd ülekandetasu vähendatakse poole võrra , kas siis jääb võrguettevõte kahjumisse ?

[Janka]

Oot, millestsiin aru ei saada, et sellised naiivsed küsimused õhus ripuvad?
Kas tõepoolest usutakse seda lohutavat muinasjuttu? - https://www.energia.ee/et/blogi/kodu/-/n...-borsihind
Sellest kirjutisest on ju kõik tõde välja jäetud!

Milles siis tegelikult asi on?
- "Väga lihtne ja loogiline".
Enefitil ei jätku tootmisvõimsust, see on selge. Ei jätku selle pärast, et 100% tootmisvõimsuse tekitamiseks ei luba EU narva kateldele tuld alla teha. Pariisi kliimakokkulepe piirab seda. 
Tuulikuid ja päikest ei saa ka kasutada sellises mahus, nagu vaja oleks, sest neid parkisid pole nii palju olemas, kui vaja läheks. Kuidas eratuuleparkide arendusele kaikaid kodaratesse loobiti ja loobitakse, peaks olema samuti kõigile teada teema. Pole vist mõtet hakata üle seletama, kuidas riigiisad ja EE  tervet Eesti energiaga varustamise süsteemi kiivalt monopolina enese käes püüavad hoida.
Kuhu ja kuidas lendusid Utah ja Aafrika kõrbetesse viidud rahad, seda teavad ainult asjaosalised. Eesti jätkusuutliku energiaga varustamisse neid igatahes ei investeeritud.
jne, jne....

https://valdekseeder.blogspot.com/2021/0...imist.html

Täna siis seisame sellise pildi ees, et puudujääv ostetakse Põhjamaadest kokku. Ja mis te tõepoolest arvate naiivselt, et see ost sooritatakse tootmishindadega või? 
Miks peaksid Põhjamaad oma ülejääki müüma meile sama hinnaga, millega nad oma elanikele ja tarbijaile energiat müüvad, kui ka neil endil on energiaga suht peenike peos?
Ja nii kujunebki meie tarbija jaoks hind selliselt, et sisaldab eneses Soomest või Norrast väljuvat müügihinda, millele on otsa keevitatud EE poolt aktsiis, käive, topeltkasum (narva seisvate katelde kahjumi kompensatsiooniks), juhtkonna kõrged palgad, tööliste palgad, liikuva tehnika lammutamisest tingitud kahjumi komp. ja mida-kõike-veel....
Ideaalne aeg koorimiseks ja rikastumiseks. Ideaalne. Ja loll rahvas maksab. No küll ta maksab.

   

[mossepower]

...
Tuulikuid ja päikest ei saa ka kasutada sellises mahus, nagu vaja oleks, sest neid parkisid pole nii palju olemas, kui vaja läheks. Kuidas eratuuleparkide arendusele kaikaid kodaratesse loobiti ja loobitakse, peaks olema samuti kõigile teada teema. Pole vist mõtet hakata üle seletama, kuidas riigiisad ja EE  tervet Eesti energiaga varustamise süsteemi kiivalt monopolina enese käes püüavad hoida.
...

Ka EE jaoks on suurim mure tuulikuparkide rajamisega ikka kohalike (omavalitsuste) vastasseis: Hiiumaa, Risti jne.
Riigifirmal on raha ja võimalusi sellises olukorras vastu töötada ja ennast tõestada, aga erafirmad sellist suurt riski üldjuhul võtta ei saa.

EE tegemistega taastuvenergia ja tuulikute alal edasiminnes tuleks meie energiadefitsiidile otseloomulikult kasuks Liivi lahe meretuulepargi edukas valmimine. Aga otseloomulikult lendavad ka siin juba varem teada-tuntud kaikad kodaratesse. "Pärnu linnapea, Kihnu vallavanem, Häädemeeste vallavanem ja Lääneranna vallavanem on vastu Liivi lahe tuulepargi rajamisele." (Viide)

Õnneks on viimane koostöös taanlastega, kellel pikaajalised kogemused selliste probleemide lahendamisega: Link

[Janka]

Eks jah, nähakse ja usutakse seda, mida peavoolumeediast loetakse ning siis arvatakse, et no küll on ikka õelad inimesed need kohalikud külaelanikud. Ja ongi meedia jälle valitsuse poolt õlule pandud ülesande kenasti täitnud.

Sõda erafirmade ja riigi (EE) vahel on aga kestnud kauem.
https://objektiiv.ee/tegu-ja-tagajarg/

[Janka]

https://youtu.be/ixyNcd4U7Sw

[M.R.]

Harry Raudvere kraaksatusi sellel teemal ei maksa ka puhta kullana ja viimase instantsi tõena võtta. Sealt paistavad
pidevalt, koguaeg ja hulgakaupa Harry ärihuvid.
Las Harry teeb mingis konkreetses piirkonnas oma tuulevirblitega võrgu ilma EE liitumiseta. Sittagi ta teeb, möliseda oskab ainult.

Igasugustel tuulest/päikesest  elektri nühkijatel on täna see konks, et kõik energia tuleb vastavalt seadusega riigil kokku osta.
Sealjuures on Narva jaamadel väljamüük vist 30 millegagi Mw eest rahvas ostab börsilt 160 millegagi Mw  eest. Millega ostetakse kokku
päikese/tuuleelektrit ei tea, aga arvata võib, et mitte üleliia kallilt.
Mind näituseks huvitab selle skeemi juures küsimus; Kelle näpud on sealjuures kogu aeg rasvased?

Sinna otsa tulevad veel taastuvenergia toetused ja muu säärane. Võtke toetused ära ja ongi tuulevirblitega ja päikesepatareidega kõik.
Tuleks ka aru saada, et tuulevirblid/päikesepatareid ei ole juhitav energia, teda on siis ja ainult siis kui tuult/päikest on. Ja kui süsiniku jälge vaadata siis on noorem
kaabu väitnud, et mingi meretuulepargi /vist sellesama Liivi lahe/ betooni süsiniku ekvivalendi eest on odavam põlevkivi edasi ahju ajada 100 aasta perspektiivis.

Vahelduvvoolu võrke ei saa käsitleda nagu auto alalisvoolu elektrisüsteemi. Stiilis, et panen kaks akut paralleeli ja ongi pauku kaks korda rohkem.
Vahelduvvoolu võrk on kordades keerulisem.

[alfredo]

Ehk pole järgnev jutt päris teemasse, kuid kuskilt servast võiks haakuda küll.

Loen ma Eesti Ekspressist artiklit, et kõik edumeelsed inimesed jälgivad äpist elektri börsihinda ja sätivad siis vastavalt oma tarbimist odavamatele tundidele. Loogika järgi peaksid asjaosalised justkui hoidma kokku selget raha. Sellega seoses aga tekib mul lihtne küsimus - kui paljudel tarbijatel Eestis üldse on elekter tunnipõhise hinnastamisega? Ja kuidas see reaalelus välja võiks näha, kasvõi arve ülesehitus?
Et saada mingigi lihtlabane ülevaade, tegin börsipaketiga tuttavate seas väikese küsitluse. Tulemus - meil kõigil oli ikka ja vaid päeva-ööpõhine hinnastamine. Keskmine hind erines arvetel vaid kolmandal komakohal putzukarvakese võrra, ehk kõigil oli see pea sama. Mis viib mõtted siiski sinnani, et EE arvestab kuu lõpus oma kulud-tulud kokku, liidab, lahutab ja korrutab, misjärel minusugustele saadetakse välja arved, mis peaks katma kõik kulud, s.h ka ebameeldiva hetkeolukorra, mis tekib kindla paketi omanike lepingute ja elektrihinna ralli tõttu. Ja ei ole nad elusees huvitatud mingist tunnipõhise tarbimise evimisest tavatarbijale, mida on lubatud. Seesugune arve olek kindlasti huvitav sirvida, põhimõtteliselt peaks igal neist kajastuma keskmiselt 7200 tunni börsihind ja tarbimine. Mitte et ma energiafirmat ei usaldaks, aga kui kontroll on võimatu, millest siis üldse rääkida.

Remargi mõttes lisaks veel teadmise, et soodustariif kehtib suveajal 24-08 ja talveajal 23-07 pluss nädalavahetused. Elefiti äpp aga näitab börsi tulpadele lisaks mingit müstilist päevahinda, selle järgi kokkuhoida ei ole võimalik. Kuigi kiirematele võib selline mulje jääda.

[mossepower]

...
Igasugustel tuulest/päikesest  elektri nühkijatel on täna see konks, et kõik energia tuleb vastavalt seadusega riigil kokku osta.
Sealjuures on Narva jaamadel väljamüük vist 30 millegagi Mw eest rahvas ostab börsilt 160 millegagi Mw  eest. Millega ostetakse kokku
päikese/tuuleelektrit ei tea, aga arvata võib, et mitte üleliia kallilt.
Mind näituseks huvitab selle skeemi juures küsimus; Kelle näpud on sealjuures kogu aeg rasvased?

Sinna otsa tulevad veel taastuvenergia toetused ja muu säärane. Võtke toetused ära ja ongi tuulevirblitega ja päikesepatareidega kõik.
Tuleks ka aru saada, et tuulevirblid/päikesepatareid ei ole juhitav energia, teda on siis ja ainult siis kui tuult/päikest on. Ja kui süsiniku jälge vaadata siis on noorem
kaabu väitnud, et mingi meretuulepargi /vist sellesama Liivi lahe/ betooni süsiniku ekvivalendi eest on odavam põlevkivi edasi ahju ajada 100 aasta perspektiivis.

Vahelduvvoolu võrke ei saa käsitleda nagu auto alalisvoolu elektrisüsteemi. Stiilis, et panen kaks akut paralleeli ja ongi pauku kaks korda rohkem.
Vahelduvvoolu võrk on kordades keerulisem.

Vaadates seda kuidas maailma juhtriigid (sh USA, Hiina) investeerivad praegu sadu miljardeid dollareid rohelise CO2-vaba energiamajanduse saavutamiseks, siis tuleviku rohe(elektri)turul konkurentsi pakkumiseks peame ka Eestis vastavaid suundasid arendama. Siia alla lähevad nii tuul, päike kui ka tuumaenergia ning ka energia salvetamine. Kui me neid suundasid praegu õigel ajal ei arenda, siis tulevikus jäämegi tõenäoliselt üsna kalli hinnaga teiste CO2-vabasse energiamajandusse panustanud riikide käest elektrit sisse ostma.

Selline tõenäosus, et ka nt. aastal 2050 lubataks meil siin Eestis metsa ja põlevkivi energia saamiseks põletada ilma üüratu kallite keskkonna trahvideta on kaduvväike.

Kõrvalepõikena lisaks seda, et CO2-vaba energiamajandus näeb tulevikus ette ka nt. betoonitootmisel tekkiva CO2 kinnipüüdmise ja utiliseerimise nt. sünteetiliste kütuste valmistamiseks. Kas ja kuidas see kõik realiseerub saame muidugi veel näha, aga ülejäänud maailma suundumustele meelega vastuujumine ei tundu ühestki otsast loogiline käik.

[M.R.]

Süsinikku võime ise Narvas korstna otsast püüda, ei ole meil vaja olla selle kaubanduses osalised.
See on klassikaline Suure ja Väikese Peetri moonakoti värk.
Ja täna otsustajad inimesed ei saa aru mida tähendab liini lõpus tarbija olla, seda siis perspektiivis kui vene otsad lahti ühendatakse lõplikult
ja jääme euroopast särtsu ja sagedust saama trajektooril Poola-Leedu-Läti-Eesti.
Samas on ka kaugem perspektiiv, et kaovad niinimetatud Euroopa ja Venemaa euroopapoolsed sagedusalad, mis liidetakse ühtseks sagedusalaks.
Kas keegi teab Narva veehoidlal asuva Narva hüdroelektrijaama põhilist tegelikku otstarvet?

[olli]

Ehk pole järgnev jutt päris teemasse, kuid kuskilt servast võiks haakuda küll.

Loen ma Eesti Ekspressist artiklit, et kõik edumeelsed inimesed jälgivad äpist elektri börsihinda ja sätivad siis vastavalt oma tarbimist odavamatele tundidele. Loogika järgi peaksid asjaosalised justkui hoidma kokku selget raha. Sellega seoses aga tekib mul lihtne küsimus - kui paljudel tarbijatel Eestis üldse on elekter tunnipõhise hinnastamisega? Ja kuidas see reaalelus välja võiks näha, kasvõi arve ülesehitus?
Et saada mingigi lihtlabane ülevaade, tegin börsipaketiga tuttavate seas väikese küsitluse. Tulemus - meil kõigil oli ikka ja vaid päeva-ööpõhine hinnastamine. Keskmine hind erines arvetel vaid kolmandal komakohal putzukarvakese võrra, ehk kõigil oli see pea sama. Mis viib mõtted siiski sinnani, et EE arvestab kuu lõpus oma kulud-tulud kokku, liidab, lahutab ja korrutab, misjärel minusugustele saadetakse välja arved, mis peaks katma kõik kulud, s.h ka ebameeldiva hetkeolukorra, mis tekib kindla paketi omanike lepingute ja elektrihinna ralli tõttu. Ja ei ole nad elusees huvitatud mingist tunnipõhise tarbimise evimisest tavatarbijale, mida on lubatud. Seesugune arve olek kindlasti huvitav sirvida, põhimõtteliselt peaks igal neist kajastuma keskmiselt 7200 tunni börsihind ja tarbimine. Mitte et ma energiafirmat ei usaldaks, aga kui kontroll on võimatu, millest siis üldse rääkida.

Remargi mõttes lisaks veel teadmise, et soodustariif kehtib suveajal 24-08 ja talveajal 23-07 pluss nädalavahetused. Elefiti äpp aga näitab börsi tulpadele lisaks mingit müstilist päevahinda, selle järgi kokkuhoida ei ole võimalik. Kuigi kiirematele võib selline mulje jääda.

Kontroll ei ole võimatu. Elektrilevist saad oma tarbimise tunni täpsusega tabelina kätte. Pane börsihind teise tabelisse kõrvale ja ongi olemas. Kuidas elektrimüüja selle sama tabeli põhjal Sulle arve koostab, on juba tema enda asi ja Elektrilevi siin asjasse ei puutu. Kui ma saan õigesti aru, et Sa ostad elektrit Eesti Energia käest ja tema vastu usaldus puudub, siis siin kohal on äkki abiks teadmine, et elektrimüüja vahetamine on tehtud päris lihtsaks ning pakkujaid peaks jaguma igale maitsele.

[Marko]

Kas keegi teab Narva veehoidlal asuva Narva hüdroelektrijaama põhilist tegelikku otstarvet?

Ehk oli lähivabariikide võrgu restartimiseks vajalik? Eriliinid mitmes suunas jne.

[Raivo]

kui paljudel tarbijatel Eestis üldse on elekter tunnipõhise hinnastamisega? Ja kuidas see reaalelus välja võiks näha, kasvõi arve ülesehitus?

Minul näiteks on tunnipõhine. Kui on kaugloetav arvesti, siis saab. Arvel on 2 rida, elektrienergia ja müügimarginaal.

ups! selgus et mälu pettis, ühetariifne tegelikult.

[mesinik]

Nende graafikute pealt on näha , kuidas tootmine ei kata reaalset tarbimist , äkki see ongi hinna üles ajanud , muidugi CO2 kvoot .
 Kui nüüd ülekandetasu vähendatakse poole võrra , kas siis jääb võrguettevõte kahjumisse ?

Riik lubas selle kompenseerida CO2 kvoodi (Eesti Energiale) müügist saadud rahaga. Tegelikult võiks toetada 100% ülekandetasudest ja lasta elektrihinnal üleval ollagi, siis rajataks taastuvenergiatootmisi ka turupõhiselt, ilma toetusi saamata

[M.R.]

Kas keegi teab Narva veehoidlal asuva Narva hüdroelektrijaama põhilist tegelikku otstarvet?

Ehk oli lähivabariikide võrgu restartimiseks vajalik? Eriliinid mitmes suunas jne.

Vale vastus. Õige peaks olema Sosnovõi Bor-ile varujaam. Kui seal midagi juhtub siis haagitakse kõik peale tuumajaama tagant ära.