Päike, tuul ja vesi - need me sõbrad kolmekesi

(16-10-2021, 20:02 PM)M.R. Kirjutas:  
(16-10-2021, 19:22 PM)Marko Kirjutas:  
(16-10-2021, 19:15 PM)M.R. Kirjutas:  Kas keegi teab Narva veehoidlal asuva Narva hüdroelektrijaama põhilist tegelikku otstarvet?

Ehk oli lähivabariikide võrgu restartimiseks vajalik? Eriliinid mitmes suunas jne.


Vale vastus. Õige peaks olema Sosnovõi Bor-ile varujaam. Kui seal midagi juhtub siis haagitakse kõik peale tuumajaama tagant ära.
Mõned väidavad, et Narva HEJ ehitust alustati 1950, käiku 1955. Sosnovõi Bor ehitust alustati 1967, käiku 1973. Mihuke ettenägelikus!
Vasta

(16-10-2021, 20:02 PM)M.R. Kirjutas:  
(16-10-2021, 19:22 PM)Marko Kirjutas:  
(16-10-2021, 19:15 PM)M.R. Kirjutas:  Kas keegi teab Narva veehoidlal asuva Narva hüdroelektrijaama põhilist tegelikku otstarvet?

Ehk oli lähivabariikide võrgu restartimiseks vajalik? Eriliinid mitmes suunas jne.


Vale vastus. Õige peaks olema Sosnovõi Bor-ile varujaam. Kui seal midagi juhtub siis haagitakse kõik peale tuumajaama tagant ära.
Kui vale, siis vale, elan üle. Samas on edasine jutt mingi loogikaveaga.
Muidugi "peaks olema" pole ka parim argument...

Müün: keermetõrv, puidulakk, alumiiniumtorud.
Vasta

(16-10-2021, 11:42 AM)Janka Kirjutas:  ...
Enefitil ei jätku tootmisvõimsust, see on selge. Ei jätku selle pärast, et 100% tootmisvõimsuse tekitamiseks ei luba EU narva kateldele tuld alla teha. Pariisi kliimakokkulepe piirab seda.
...

Nii pole päris õige öelda. EU ei keela. Otsesõnu. Aga kateldesse täie kühvliga visates saab pussukvoot kole kiiresti otsa ja seda juurde osta pole meil millegi eest. Ja kallimaks läheb.

Tootmisvõimsuste puudulikkuse üle halamisest jätkusuutlikum oleks mitte osaleda tarbimise võidujooksus, aga see on ju ilmvõimatu. Ikka suurem teler ja vileuus auto on hädavajalik.

Mis puudutab erinevate matemaatikapuudega ministrite väljaütlemistesse, siis kui need ei mõjutaks nii masendavalt meie igapäevaelu, oleks need ju päris naljakad. Paraku kajastuvad nende naljad minu rahakotis liiga selgeltSad

Päikese ja tuuleenergia kasutamisel oleks jumet, kui kogu maailma elektrisüsteem oleks ühine.  Kusagil paistab alati päike ja puhub piisavalt. Aga lokaalselt tuleb elada looduse rütmis: kui on päikest või tuult, siis kulutad.
Vasta

(16-10-2021, 19:37 PM)Raivo Kirjutas:  
(16-10-2021, 18:31 PM)alfredo Kirjutas:  kui paljudel tarbijatel Eestis üldse on elekter tunnipõhise hinnastamisega? Ja kuidas see reaalelus välja võiks näha, kasvõi arve ülesehitus?

Minul näiteks on tunnipõhine. Kui on kaugloetav arvesti, siis saab. Arvel on 2 rida, elektrienergia ja müügimarginaal. Ei ole EE, sest nendel oli (on?) marginaal kõige rasvasem.
Võrguteenusel on päevane ja öine tariif.

Aga oled ehk huvi pärast viitsinud arvutada, kas numbrid klapivad?

Meil on küll EE, pakett muutuv ja eelmise kuu numbrid olid sellised.
Elekter börsihinnaga päev 0,1449€/kWh
Elekter börsihinnaga öö  0,1074€/kWh

Kauglugev arvesti on loomulikult ka ja viimati klienditeenindusega ühendust võttes lubati muu jutu sees veel selle aasta jooksul tunnipõhisele hinnastamisele üle minna. Seni paistab, et ei ole nii juhtunud. Otsi või küünlad välja.
Vasta

Tsitaat:Tootmisvõimsuste puudulikkuse üle halamisest jätkusuutlikum oleks mitte osaleda tarbimise võidujooksus
No näed, 80.ndatest alates olen kokku hoidnud umbes 2,7 korda vajalikku võimsust. Paar hõõglampi on veel jäänud, ülejäänu LED


Manustatud failid Pisipilt (pisipildid)
   
Pilt (pildid)
   

Инвалид информационной воины на фронте Пярну-Хииу. 
Tsiteerides John McCaini: "Venemaa on peamiselt bensiinijaam, mis teeskleb riiki"," rääkis Basse.
Vasta

Kas pirnide/ekraanide  arv majapidamises on ka sama?

Meil on juurdekasv olnud vähemalt viiekordne arvus. Ruumis, kus enne oli üks "sajane" laes, põleb nüüd (erinevatel aegadel ja punktides) 1-5 "allakümnevatist". Kui suur on LEDpirnide reaktiivvõimsus, pole mul au teada. Paar pirni läbustab FM-laineala küll üksjaguSad

Ehk ühtepidi me tarvitame uuemate asjadega vähem energiat, aga teisipidi on neid jälle rohkem. Ning igaühe valmistamiseks on kulunud nii energiat kui muid ressursse. Tulemust näeme energiatarbe kõveratelt....
Vasta

(16-10-2021, 21:53 PM)alfredo Kirjutas:  Aga oled ehk huvi pärast viitsinud arvutada, kas numbrid klapivad?

Meil on küll EE, pakett muutuv ja eelmise kuu numbrid olid sellised.
Elekter börsihinnaga päev 0,1449€/kWh
Elekter börsihinnaga öö  0,1074€/kWh

Vabandust, käisin nüüd vaatamas ja selgus et on ühetariifne. Kulu isenesest näen jah statistika mõttes tundide kaupa.
Septembri hind 0,12287€/kWh.
Augustis 0,08794€/kWh.
Tuju läks Sad ära
(septembris tegin ettemaksu, arvestusega et oktoobris ei pea maksma, nüüd vaatasin, et olen võlgu)
Vasta

(16-10-2021, 21:30 PM)v6sa Kirjutas:  
(16-10-2021, 11:42 AM)Janka Kirjutas:  ...
Enefitil ei jätku tootmisvõimsust, see on selge. Ei jätku selle pärast, et 100% tootmisvõimsuse tekitamiseks ei luba EU narva kateldele tuld alla teha. Pariisi kliimakokkulepe piirab seda.
...

Nii pole päris õige öelda. EU ei keela. Otsesõnu. Aga kateldesse täie kühvliga visates saab pussukvoot kole kiiresti otsa ja seda juurde osta pole meil millegi eest. Ja kallimaks läheb.

Tootmisvõimsuste puudulikkuse üle halamisest jätkusuutlikum oleks mitte osaleda tarbimise võidujooksus, aga see on ju ilmvõimatu. Ikka suurem teler ja vileuus auto on hädavajalik.

Mis puudutab erinevate matemaatikapuudega ministrite väljaütlemistesse, siis kui need ei mõjutaks nii masendavalt meie igapäevaelu, oleks need ju päris naljakad. Paraku kajastuvad nende naljad minu rahakotis liiga selgeltSad

Päikese ja tuuleenergia kasutamisel oleks jumet, kui kogu maailma elektrisüsteem oleks ühine.  Kusagil paistab alati päike ja puhub piisavalt. Aga lokaalselt tuleb elada looduse rütmis: kui on päikest või tuult, siis kulutad.
See CO2 maks on see, mida EE maksab Eesti riigi eelarvesse. Kuna elektrihind on kõrge, siis tuleb seda pappi rohkem kui planeeritud. Ja just sedasama pappi võik rohkem jagada. Tarbijad võiksid olla 100% ülekandetasust vabastatud, lisaks võiks toetada ka hakke põletamist sellesama raha eest.
Vasta

Elektrinäidu lugemine käib elektrivõrgu kaudu teatud sagedustel. Paljud impulss toiteplokid suudavad selle sageduse hõivata. Selle vastu aitavad vastavad filtrid mis on kallimatel arvestitel sees, odavamatele arvestitele lisatakse. 
Ida-euroopa stiil on selline, et alltöövõtja teeb kodukülastuse, otsib pahalase ülesse ning vahetab selle kvaliteetse universaalse toitebloki vastu, aastaid tagasi oli näiteks wellemani toode.


Tuulikutest

Enefit Green läks börsile ja teda saatis suur edu.
Paljud aktsjonärid vist ei mõista seda, et Enefiti edu põhineb ainult riigi toetusel, ilma rohetoetuseta need tuulikud vist ei toodaks mitte muhvigi.

Mis saab selle aktsia väärtusest kui toetus peaks minema hooois tuumajaamale?

Iseõppinud spetsialist - energeetika valdkonnas.
Vasta

(16-10-2021, 23:03 PM)Raivo Kirjutas:  Vabandust, käisin nüüd vaatamas ja selgus et on ühetariifne. Kulu isenesest näen jah statistika mõttes tundide kaupa.
Septembri hind 0,12287€/kWh.
Augustis 0,08794€/kWh.
Tuju läks Sad ära
(septembris tegin ettemaksu, arvestusega et oktoobris ei pea maksma, nüüd vaatasin, et olen võlgu)

Soh, aga kui veel mingi lihtsama exceli tabeli teeksid - tarbimine x börsihind tunni kaupa kuu lõikes, huvitav mis tulemuseks võib tulla? Ja on elektriarvel kindlasti kirjutatud, et käib tunnipõhine arvestus, või lihtsalt arvasid. Mulle jäi ka mulje, kui kunagi see börsivärk lahti läks, et nüüd käibki tunni kaupa, aga viimasest telefonikõnest klienditeenindusse selgus muud. Lubadus oli siiski selle aasta jooksul asi korda ajada. Mis tekitab küll veidi kahtlusi - kui kõigil kundedel käib arvestus reaalajas börsihinna järgi, kes siis mustaks notsuks jääb? Marginaali tõus kümnetes kordades küll lahendaks probleemi, aga "turul" oleks seetõttu elevust kui palju.
Hetkel kisub see 0,12287 küll kahtlaselt minu numbrite keskmiseks. Kui tarbimisprofiil oleks sama, siis miks mitte, aga kahtlustan, et igal perel on ta veidi erineva käekirjaga.
Vasta

Ma nüüd ikkagi ei tea:
Börsil kehtib iga tund erinev hind, näiteks kuus, kus on 31 päeva kehtib 744 erinevat hinda. Teie elektrienergia arve arvestatakse kokku vastavalt igas tunnis tarbitud elektrienergiale ning vastavas tunnis kehtinud hinna alusel. Arvele toodud kilovatt-tunni maksumus on Teie tarbimise alusel kujunenud keskmine ühiku hind.

Kui keegi viitab tunnipõhisele hinnatabelile, siiis võin oma tarbimistabeli sellega läbi korrutada.
Kui elektrihindade võrdluslehelt vaadata, siis kalkulaatori alusel on võimalik 10MWh/a eest maksta kuus vahemikus 76.88-165.67€ (sõltuvalt siis paketist).
Allikas: https://elektrihind.ee/
Vasta

Siinsest teemast väljuv arvestites või elektrimüüjas kahtlemine: kui on kahtlus, on lihtne ja loogiline vaadata kõigepealt oma lepingut ja kui see on "börs. Tunnipõhine", paluda oma energiamüüjalt täisarvet, kus on kõik komponendid täpselt kirjas.

muu ülalolev:
- ei keela keegi põlevkivijaamu tööle panna nagu väidetud. Turumajandus, kus üks kulukomponent on kvoodi hind
- arvestid on meil juba 5+a tunnipõhise võimekusega. See oli EL (igati mõistlik) nõue jaotusvõrkudele. Kui mälu ei peta, oli pisikestele jaotusvõrkudele erand. Mis on loogiline: süsteemis pole ainult arvesti ja väikese arvu klientide puhul nn tsentraalosa kulu per capita liiga suureks

Foorumite vanarahvatarkus: "üks troll suudab rohkem arvata, kui sada tarka teada"
Vasta

(16-10-2021, 19:15 PM)M.R. Kirjutas:  Süsinikku võime ise Narvas korstna otsast püüda, ei ole meil vaja olla selle kaubanduses osalised.
See on klassikaline Suure ja Väikese Peetri moonakoti värk... 
Süsiniku kogumine korstna otsast oleks süsiniku neutraalne energiatootmine, aga tuleviku eesmärk on süsinikuvaba energiatootmine: tuul, vesi, päike ja tuumaenergia.

Ka transpordi sektoris plaanitakse 2050 aastaks süsiniku vaba kergeliiklust, autod, bussid, veokad jne. Küll aga rasketransport nt. laevad, lennukid on planeeritud süsiniku neutraalseks sünteetiliste kütusega.

Narvas metsa ja põlevkivi põletamise asemel tuleks need toorained kallimaks kaubaks töödelda ja maha müüa. Lisaks süsiniku neutraalsus kinnipüüdmisega las jääda sinna kus seda kuidagi vältida ei saa, nt. tsemenditootmine ja prügi põletamine soojuselektrijaamas (nt. Iru).

Eelpool toodi välja, et mis siis elektrituulikutega juhtub kui rahaline toetus läheb tuumajaamadele. Reaalsus on pigem selline, et meil on vaja kõiki energiatootmisviise toetada ja ka kasutada (tuul, päike, tuumaenergia). See on nii kuna energiavajadus järjest kasvab ning hetkel tegeleme pigem uue nõudluse kompenseerimisega rohemeetoditega. Senine tootmine töötab täisvõimsusel ja jääb puudugi (sh. Narva). Vb. tulevikus kui roheenergiat juba palju on, siis võib mõelda ka vanade mustade jaamade ja tootmise sulgemisele. Praegu üritab maailm lihtsalt kasvavat nõudlust eelistatult rohelisel suunal kompenseerida.

Vähem tarbida pole ka jälle turumajandusliku maailma korralduse ja majanduskasvu ootuses vastuvõetav. Seega peame tarbimise kasvu võimalikult roheliselt kompenseerima.
Vasta

Ma arvan, et mida rohkem on juhitatmatut tootmist, ehk tuule- ja päikeseelektrit, seda rohkem kõigub hind ja hakkab olema ka miinuses, mis omakorda soodustab energiasalvestusvõimsuste suurendamist.
Vasta

(17-10-2021, 08:01 AM)tõnn Kirjutas:  Tuulikutest

Enefit Green läks börsile ja teda saatis suur edu.
Paljud aktsjonärid vist ei mõista seda, et Enefiti edu põhineb ainult riigi toetusel, ilma rohetoetuseta need tuulikud vist ei toodaks mitte muhvigi.

Mis saab selle aktsia väärtusest kui toetus peaks minema hooois tuumajaamale?

https://www.err.ee/1608383411/konkurents...aatamiseks


Hea, et seda ideed enne aktsiate müükitulemist välja ei käidud.

Rahva pügamise meisterklass  Big Grin

Iseõppinud spetsialist - energeetika valdkonnas.
Vasta

(28-10-2021, 07:39 AM)tõnn Kirjutas:  ... Rahva pügamise meisterklass  Big Grin
jajah, see taastuvenergia toetus=rahva maksustamine on tõesti rahva pügamise meistriklass. No nagu kogu rohepööre(-pesu) seda on ...
Vasta

Jah, konkreetne süsiniku maks oleks palju loogilisem. Atmosfääri prügikastina kasutamise eest kõigile, kes CO2 emiteerivad.
Minimaalselt üle-euroopalisena, et kellelgi ei tuleks mõtetki seda maksu tühistada.
Ja siis võiks edasi asi tõesti turupõhiselt toimida.
PS. mis Enefit aktsiaid puudutab, siis prospektis oli poliitiline risk kenasti kirjas. No ja kui tõesti prospekti ei lugenud, siis võib kasvõi täna oma aktsiad kena kasumiga maha müüa.
Mina ei näe siin küll pettust.
Vasta

Välja näeb kole, kuid väidetavalt on kasulik vidin.

Uudiseid energia konserveerimise vallast
Vasta

https://www.facebook.com/watch/?ref=save...1759522022
Vasta

OK, siin ksf! mesinikul on kaks pisemat ja "foorumi reostajast" ksf! kassil arutu 170kW park, kuskohast ei tule talvel ikka midagi Big Grin See on nagu selge ja asi klaar. Aga rääkige, kel on LISAKS ka mingid akupangad? Igapäeva-elamises on paneelinduse asjal jumet ju vaid siis, kui seal taga on ka piisav salvestusmaht, mida siis selle olematuga Päikesest ja odavate elektrienergiatundidel üldvõrgust laadida. Ja siis tagurpidi kallistel tundidel tarbida. 
Millest olete pangad koostanud? On kõigil kallid aga head kõrgemal 48V pingel LiFePO4-akupangad või kannatab ka vähe odavama vanakooli pliiakudega enam-vähem mäele saada, kui tarbimine liiga suur pole?  Jäädes 12/24V piiresse. Kuna see teema on juba iidvana aga kõik asjad arenevad, viimasel ajal muidugi vaid toodete hinnad, siis 2,5-3K€ eest liitiumiga 15kWh pank enam nii hull ei tundugi. Kuigi 6V sügavtühjenevate moodulitega saab poole mahutavusest vähema kui poole rahaga...
Vasta




Kasutaja, kes vaatavad seda teemat: 23 külali(st)ne