[qwerty009]

Ja lubimört iseenesest on kõige ilmastikukindlam mörtidest. Kuivades jääb kena valge, nagu traditsiooniline mört jääma peakski.

Milles see ilmastikukindlus lubimördil väljendub?
Vesi hävitab selle kiiresti ära.

[klemm]

laenad klemmilt

Mina isegi rendiks suure raha eest a eit räägib, et see jäi esimeseks ja viimaseks korraks 
Meil vist oli siis korralik lihtne müür hoopis. Tundub, et pääses kergelt.  Vuugid olid ilusti puhtad. Kaasa võis aidata kamp kanu kes seal enne 30 aastat elasid.

[klemm]

Ja lubimört iseenesest on kõige ilmastikukindlam mörtidest. Kuivades jääb kena valge, nagu traditsiooniline mört jääma peakski.

Milles see ilmastikukindlus lubimördil väljendub?
Vesi hävitab selle kiiresti ära.

Küsi kevadel uuesti.   Tegin ühe ruuduse katse tüki kuhu vihm otse peale sajab. 3 kuud ja veel püsib.

[Peeter2]

Päris nii lihtsalt ikka ei saa, kõigepealt tuleb vuugivahed haamri ja meisliga puhtaks toksida, sodi välja saada jne Mul naaber lasi vana talulauda müürid konserveerida, 2 selle töö oskajat meest pea suvi läbi toksisid (küll mitte iga päev) ja viskasid kelludega segu pragudesse, mõned kivid tuli uuesti laduda ja mida nad seal veel ei teinud, vähemalt 8 tonnist segukotti kulus ära, võib-olla toodi siis ka kui ma ei trehvanud nägema ...

Mina lihtinimene tegin oma paekivimüüri vuugid tavalise tsemendi-liiva seguga, 1:3, ja vuukide puhtakstoksimisele küll oma aega ei raisanud. Lahtise puru pühkisin harjaga ära. Pole temaga 10+ aasta jooksul midagi juhtunud ja ei näita ka mingeid lagunemise märke.

[karlarnold]

Milles see ilmastikukindlus lubimördil väljendub?

Lubimört väljendab oma ilmastikukindlust selles, et ta on ainus veeauru läbilaskev. See puhub pilli soojustamata keldriseinas: muudes segudes niiskus jäätudes hakkab murendama (kui sellisele seinale tõmmati sissepoole alates XX sajandi teisest poolest moodi tulnud kilet moodustav värv peale, hakkas ka krohv murenema). Muudel juhtudel on rohkem usu ja visuaali küsimus.

Kas ma tõesti jauran automotofoorumis ehitussegudest?! Käisin just eile psühhiaatri juures ja unustasin talle mainimata 

[pppp]

Kuna siin paekivimüüridest juba juttu on, siis küsiks, et kas see, et paekivist vundamendi maa alla jäävale osale üldse mingit sideainet pandud pole, on mingil ajal tavaline lähenemine olnud? Või tuleks seda seletada sellega, et vundament ehitatud üsna vahetult peale sõda (mil ilmselt suht kõigega kitsas käes oli)?

[vant]

Kui tsementseguga laotud, siis saab müürisegu poest küll. Ma vaikimisi eeldasin, et see paekivimüür mingi lubimördiga laotud.

Ma igaks juhuks küsiks veel kord üle, et kui tootja väidab oma igas poes saada oleva toote kohta: "Ehituslubjal ja liival põhinev krohvisegu. Omadustelt lähedane juba sadu aastaid Eesti aladel kasutatud lubimördile, millega laotud ja krohvitud enamus vanu paekivi ja tellisseinu. Paekivist ja dolomiitsetest kivimitest müüride ladumiseks. Vanade müüritiste ja krohvipindade tasandamiseks. Krohvikihi paksus 5-30 mm." - kas see on siis lausvale?

Samas, kui teises (seal bemmi) teemas saime teada, et tänapäevane bensiin rikneb nädalaga, ega siis ei imesta enam millegi üle.

Uninaksi segu, mis kirja järgi sobib nii müüri kui krohvitöödeks, ei sobi välja. Ka ei sobi ta hästi müüriseguks ja kindlasti mitte välja müüriseguks. Koti peale võib igasuguseid asju kirjutada. Küll aga sobib mõni teine mört. Jutt, et lubimört väljas ei kesta, no ma ei tea... Losse, lautu ja aitu peaks meilgi säilinud olema.

[Econoline]

Kuna siin paekivimüüridest juba juttu on, siis küsiks, et kas see, et paekivist vundamendi maa alla jäävale osale üldse mingit sideainet pandud pole, on mingil ajal tavaline lähenemine olnud? Või tuleks seda seletada sellega, et vundament ehitatud üsna vahetult peale sõda (mil ilmselt suht kõigega kitsas käes oli)?

1932 a valminud maja paekividest vundamendis sideainet pole.(asukoht Tabasalus) Laotud ilmselt "paeplaadile"otse ja kõrgus kuni 40cm, maja nn.renoveerimise aegu 2000-2002 vundamenti ei puutunud. Uued põrandad said algsete asemel betoonist, välimisele osale oli mingi aeg(ilmselt 63-67 majale laoti tellistest vooder, lammutades leidsin sissekraabitud kuupäevaga tellise) mingi kiht "moodustatud", ka seda ei lõhkunud, lisasin 2,5-5cm peno ja tsementplaadi-ju kestab. Vaevalt, et keegi veelkord seda hibaarat ringi hakkab ehitama. 

Ülejäänud hooned on paekivist ja klemmi postitust loen nagu muinasjuttu, 5 ruutu tunnis on ülikõva! Just sai endal käsile võetud 7x2 sein ja esimene 25kg krohvisegu määriti 2 tunniga pragudesse, ilma kohvi, õlle ja suitsupausideta.Ruut või veidi peale on thtud, mõni veel minna. Tegelikult, ega üle viiekümnestel polegi suurt kiiret kuskile

[olli]

Kunagi uurisin, siis maakivist seina remontimiseks öeldi tööraha 50 eur ruutmeetrilt (pluss materjalid). Nii et ma kahtlustan et seal oli kah arvestatud pigem kiirusega maksimaalselt umbes 0,5-1 ruutu tunnis proffi poolt. Eks maakivi võibolla nõks keerulisem ka kui paekivi, eriti kui kohe arvestatud sisse võimalus, et vaja osa kive välja vahetada, juurde otsida jne. Ise loobusin ja vana aida müür laguneb esialgu edasi. Eks näis, kas tulevikus tuleb maha lõhkuda betoon asemele valada, on vist kokkuvõttes soodsam ja kestvam, kuigi esteetiline pool kannataks kõvasti.

[karlarnold]

Kui tsementseguga laotud, siis saab müürisegu poest küll. Ma vaikimisi eeldasin, et see paekivimüür mingi lubimördiga laotud.

Ma igaks juhuks küsiks veel kord üle, et kui tootja väidab oma igas poes saada oleva toote kohta: "Ehituslubjal ja liival põhinev krohvisegu. Omadustelt lähedane juba sadu aastaid Eesti aladel kasutatud lubimördile, millega laotud ja krohvitud enamus vanu paekivi ja tellisseinu. Paekivist ja dolomiitsetest kivimitest müüride ladumiseks. Vanade müüritiste ja krohvipindade tasandamiseks. Krohvikihi paksus 5-30 mm." - kas see on siis lausvale?

Samas, kui teises (seal bemmi) teemas saime teada, et tänapäevane bensiin rikneb nädalaga, ega siis ei imesta enam millegi üle.

Uninaksi segu, mis kirja järgi sobib nii müüri kui krohvitöödeks, ei sobi välja. Ka ei sobi ta hästi müüriseguks ja kindlasti mitte välja müüriseguks. Koti peale võib igasuguseid asju kirjutada. Küll aga sobib mõni teine mört. Jutt, et lubimört väljas ei kesta, no ma ei tea... Losse, lautu ja aitu peaks meilgi säilinud olema.

"See teine" on tegelikult lubi-tsementmört, see teeb ta ilmakindlamaks. Olemas kõigil suurtootjatel ja -poodides.

[qwerty009]

Kui tsementseguga laotud, siis saab müürisegu poest küll. Ma vaikimisi eeldasin, et see paekivimüür mingi lubimördiga laotud.

Ma igaks juhuks küsiks veel kord üle, et kui tootja väidab oma igas poes saada oleva toote kohta: "Ehituslubjal ja liival põhinev krohvisegu. Omadustelt lähedane juba sadu aastaid Eesti aladel kasutatud lubimördile, millega laotud ja krohvitud enamus vanu paekivi ja tellisseinu. Paekivist ja dolomiitsetest kivimitest müüride ladumiseks. Vanade müüritiste ja krohvipindade tasandamiseks. Krohvikihi paksus 5-30 mm." - kas see on siis lausvale?

Samas, kui teises (seal bemmi) teemas saime teada, et tänapäevane bensiin rikneb nädalaga, ega siis ei imesta enam millegi üle.

Uninaksi segu, mis kirja järgi sobib nii müüri kui krohvitöödeks, ei sobi välja. Ka ei sobi ta hästi müüriseguks ja kindlasti mitte välja müüriseguks. Koti peale võib igasuguseid asju kirjutada. Küll aga sobib mõni teine mört. Jutt, et lubimört väljas ei kesta, no ma ei tea... Losse, lautu ja aitu peaks meilgi säilinud olema.

Väljas, kui katus peakohal on, siis kestab küll, kuid kui peaks vihma otse peale sadama, siis peseb segu minema. Mul maja kõrval üks mõisaaegne mahajäätud hoone kus katuse eterniit ühest kohast viga saanud. Sealt jookseb mööda seina vihmavesi alla. Sein lubjakivi + lubjakrohv. Krohvi on sealt aastaid tagasi juma minema pesnud kus katuselt vett seina peale tuleb. Ning võib öelda, et see on seal tugevam lubjasegu. Harju keskmine lubjasegu vanal hoonel on selline, et segutükki peopesas surudes pulbristub see ilma igasuguse vaevata liivaks.

[vant]

Tegelikult on jama selles, et päris vana tehnoloogiat ei õnnestu täielikult kotti toppida. Lubjad nii kustutatud kui kustutamata kujul näiteks jms. Selle pärast on kotisegu ka natuke kompromisstoode. Kel isu antud teemat tudeerida, siis kas või tollel minu viidatud tootjal on igasugu koolitusi jne. Ma nüüd nii pädev pole, et segu koostiste üle vaidlema hakata. Seda ei avalda tootjad isegi

[gruppen]

Ega kellegi riiulis juhtu olema kataloogi/bukletti sellise järelveetava adra nagu "Ventzki Gernegross" kohta? Sooviks vähemalt koopiatki.

[Envir]

Kuna siin paekivimüüridest juba juttu on, siis küsiks, et kas see, et paekivist vundamendi maa alla jäävale osale üldse mingit sideainet pandud pole, on mingil ajal tavaline lähenemine olnud? Või tuleks seda seletada sellega, et vundament ehitatud üsna vahetult peale sõda (mil ilmselt suht kõigega kitsas käes oli)?

Pakun, et oli tavaline jah. Olen kuulnud endisaegse ehitusmehe käest, et vundament ei tohigi maa all liiga jäik olla ja selline vundament pidi hästi "mängima". Võimalik, et mingites oludes asi toimiski hästi. NB! mina selle soovituse eest vastutust ei võta

[gruppen]

Trapetskeerme latti müüb nt tööriistamarket meetriga. Aga kui on tegemist ruutkeermega (läbimõõt harjalt 22mm ja harjast harjani vahe on 3mm), kas seda ka mõni kaubandusasutus pakub?

Lisaks, kui määrdenipli keerme läbimõõt on harja pealt 12.8 mm (sealjuures tundub, et keerme hari on natuke kahjustada saanud ja "kulunud/lapikum"), siis Balti Boldis öeldi, et neil säänest pakkuda pole. Hydroscandi jõuan homme. Äkki on mõnel ksf!-il säänseid kodus karbis üle?

[Talupoeg taluja]

Ma avastasin siin oma saunal ja majal sellise vundamendi ehitamise viisi, et arvatavasti on kaevatud kraav ja sinna sisse on loobitud kivid, saalungid on pandud üsna maadligi. Vundamendi kõrvalt sai kaevatud lahti ja nii see asi selgus. Maja vundament on nagu kobedamalt tehtud, 30.ndate keskel ehk. Saun peaks olema 60-ndate algul. Selle vundament oli küll väga kehvalt tehtud. Täpselt selline tunne jäi, et kraav maasse, kivid selga ja segu otsa. Sai siin paar aastat tagasi päris suur remont tehtud, et asjast asi saaks.

T.

[Tegelane5]

Ma avastasin siin oma saunal ja majal sellise vundamendi ehitamise viisi, et arvatavasti on kaevatud kraav ja sinna sisse on loobitud kivid, saalungid on pandud üsna maadligi. Vundamendi kõrvalt sai kaevatud lahti ja nii see asi selgus. Maja vundament on nagu kobedamalt tehtud, 30.ndate keskel ehk. Saun peaks olema 60-ndate algul. Selle vundament oli küll väga kehvalt tehtud. Täpselt selline tunne jäi, et kraav maasse, kivid selga ja segu otsa. Sai siin paar aastat tagasi päris suur remont tehtud, et asjast asi saaks.

T.

 Mingis dokfilmis näis et sakslased kasutavad sama "kraav maasse ja segu järgi" süsteemi praegugi. Kuigi seal tundus et asi võiks toimida, maapind oli loodis ja kraavid täpselt kaevatud-londist lasti betoon sisse ja nii ta jäi.

[wax]

Ühe täiesti tehaseoriginaalse 1987 tehasest välja veerenud vene auto tehnilises passis (kahepoolne roheline, 1999 väljastatud) on Märkuste lahtris kirjas "C-kood 41804294711". Kas oskab keegi ette kujutada, mida see võiks tähendada?

[PlyVal64]

Ühe täiesti tehaseoriginaalse 1987 tehasest välja veerenud vene auto tehnilises passis (kahepoolne roheline, 1999 väljastatud) on Märkuste lahtris kirjas "C-kood 41804294711". Kas oskab keegi ette kujutada, mida see võiks tähendada?

See tähendab,et omanik oli Naine, sündinud 29. aprill 1918 ja ainulaadne koodilõpp on 4711.

[wax]

Ühe täiesti tehaseoriginaalse 1987 tehasest välja veerenud vene auto tehnilises passis (kahepoolne roheline, 1999 väljastatud) on Märkuste lahtris kirjas "C-kood 41804294711". Kas oskab keegi ette kujutada, mida see võiks tähendada?

See tähendab,et omanik oli Naine, sündinud 29. aprill 1918 ja ainulaadne koodilõpp on 4711.

Ohsaa, täiesti reaalne  Aitäh! Ei mäletagi, et selliseid asju märkustesse märgiti.