[Meelis2]

Ei usu,et keegi nõus oma hakkurisse naelu täis palke torkama...

Kommentaariks niipalju et tahtsin ka möödunud aastal Rakverest vähe tummisemat oksapurustajat laenutada. Mormi näoga öeldi et ei saa ega ei saagi enam saama. Nimelt oli keegi toonud laenutatud oksapurusti tagasi ja olnud väga kuri kuna oli vana sauna laudise koos naeltega purustajasse toppinud aga lõpuks oli töö pooleli jäänud kuna ei hakkinud enam midagi......

[olli]

Ma olen kuulnud et neid "päris" hakkureid on ka sellised mis vähese metalli peale väga nina ei krimpsuta. Reaalset elu paraku ei tea. Ja kui juhtub lisaks naeltele mõni koba või pikemat sorti polt sees olema..

[PlyVal64]

Ma olen kuulnud et neid "päris" hakkureid on ka sellised mis vähese metalli peale väga nina ei krimpsuta. Reaalset elu paraku ei tea. Ja kui juhtub lisaks naeltele mõni koba või pikemat sorti polt sees olema..

Mingi vanametalli tükeldamise valtshakkur jah teeb kõik pudiks ja ka nööpnõelamõõdus laastunaela peale vast tummisema Hardox-teraga lõikav koll kohe astmaatikuks ei muutu aga üldiselt on raud ikka raud. Okastraatgi pidi ilgeim nuhtlus olema, kui gljotiiniga on vanu karjamaa servasid lõigatud ja kas tähelepanematusets või pohhuisimsit traat võsakuhja jäetud. Kui on vana talumaja, siis on seal seintes ikka igasugust jõhkramat rauda ka. Just kobad, igasugu raudlatid kanduriteks sisse taotud, sepahinged jms.

[Marko]

Keegi ei keela ju hingede ja kobadega juppe palgist välja saagida ja kaminapuuks lõhkuda enne hakkurisse toppimist.

[PlyVal64]

Keegi ei keela ju hingede ja kobadega juppe palgist välja saagida ja kaminapuuks lõhkuda enne hakkurisse toppimist.

Sel ei ole ju mingit mõtet! Ainuüksi maja lammutamien o njulm töö, mina alustasin 53'ga trossiga lahtitõmbamisega, mis oli mõttetu üritus. SIis kutsusin naabrimehe DT-55'ga ja see lihtsalt lükkas selle  jama toore jõuga laiali. 90'dad ja noorel lollil oli aega ja tahtmist palju. Saagisin veel Proua onu Družbaga... Jah, ~20-25 ruumi kuiva ahjupuud tuli ja see aitas päris mitu aega edasi aga täna ei võtaks never-ever seda ette! Kui, siis vaid ja ainult tõesti pikk nool + giljotiin. Krõmpsutaks otse objektil poolemeetristeks. Kui on omal õuepeal vana mädahunnik, mida siis igavusest tükeldaks sauna ahju, on teine teema. Aga distantsilt või "rahateenimiseks" - mõttetu! Ainuüksi iseenda energiakulu (näiteks õllede näol) ületab saadava kasu. Tööriistade  energia tuleb ju lisaks... See ongi nende vanade läbimädade jäleduste õnnetus: raha küsitakse ropult aga tegelikkus on masendav peale maksmine. 

Kinnisvarareklaam  : leidsin kaks täiesti adekvaatset müügikuulutust ka! Asukoht, asukoht ja asukoht + kahe mädahunniku peale ka 5,6 Ha maad. 40K€ kokku ja metalli kannatavast hakkurist läbi lastes saaks isegi uue pisema maja ehitamsieks algkapitali  Tegelikult ei saaks, sest muu saasta utiliseerimine maksab jälle roppu kanti, eelkõige need kogused eterniiti... Et siis mulgi häärber ja mingi töölisbarakk. Aga hinnana ja maaga koos võiks need tondilossid ju isegi niisama seista...  See on ka tegelikult reklaam sest sest üldise hulluse kõrval küsitakse siin suisa mittemidagi täiesti asjade eest.
edit: et siis mitte hakkur vaid muljur elik "shredder" peaks olema kohal ja otse pistad kõik sisse, mis läheks prügipõletisse. Kas Eestis selliseid iseliikuvaid ka on, ma ei tea. See on ainus vanade mädahunnikute likvideerimise efektiivne ja mõeldav riistapuu  

[Mahno]

Üheksakümnendad olid teine aeg ja enamusel siinkirjutajatest oli ilmselt aja ja raha väärtuste balanss hoopis teistsugune, kui praegu. Üsna sageli kas ühes või teises äärmuses.

Mis häärberisse puutub, siis tööst rääkides - sa kurdad, et lammutamine on suur töö. Aga kas sa kujutad ette, kui suur töö selle ehitamine oli ? Laisaks ja mugavaks oleme läinud, ei muud

[Daff]

Vana palkmaja või -hoone  lammutamine on kahe otsaga vorst.
Kõik oleneb sellest  kui palju sul aega on.
Ma vedasin kriidiga 50cm tagant jutid peale ja lõikasin katla puudeks. 
Mis oli liiga pehme jäi sinna samasse ja lõpuks panin hapnikuga reageerima. 
Pärast sai mitu käsikärutäit naelu. Vtortšermet naeratas.
Ausalt öelda aega kulus omajagu aga puhkuse ajal hea ajaviide.
Samas füüri ei pidanud kulutama. Bensiimi mõni liiter ainult.

[hillar2]

Lihtsam on maksta ekskavaatorile paarsada eur ja lasta maha matta

[Mahno]

Sa kindlasti tead seda ka, et ehitusjäätmete suvalises kohas matmise väljatuleku korral* kaasneb tõenäoliselt trahv ja korduvad kaevetööd.

*) tõenäosus sõltub suuresti elukohast ja läbisaamisest naabritega.

[PlyVal64]

Üheksakümnendad olid teine aeg ja enamusel siinkirjutajatest oli ilmselt aja ja raha väärtuste balanss hoopis teistsugune, kui praegu. Üsna sageli kas ühes või teises äärmuses.

Mis häärberisse puutub, siis tööst rääkides - sa kurdad, et lammutamine on suur töö. Aga kas sa kujutad ette, kui suur töö selle ehitamine oli ? Laisaks ja mugavaks oleme läinud, ei muud

Absoluutselt! Ehitamine on tohutu töö, lihtsalt on need häärberid täiesti arutult suured. Läheb OT ära, võiks täitsa omaette teema ka olla. Nende restaureerimisel on mõte siis, kui sinna ülikonkreetne mõte taha panna. Ja muidugi raha. Mul tekkis üks mõte küll, seotud ikka ja jälle vananeva ühiskonnaga. Kuna seal on ka maad, siis enam-vähem ise hakkamasaavate vanade isekasvatamishuviliste eakate kodu vms. Ehk OMA aiamaadega, kus oleks vesi, freesimine jms ka olemas. Lisaväärtus vanainimestele liikuda, toimetada, kasvatada lilli, kartulit, küüslauku - ehk kõike seda. Et ei oleks vaid "neli seina". Ei ole utoopia aga raha on alguses sitta kanti vaja.

Kõigeks muuks: 40K€ on kommiraha ja hakid KÕIK vana ära, lõpus teed ka vundamentidest täitepinnase, ja siis ehitad maaküttega 21.sajandile kohase 100-ruuduse maja + 200-ruuduse sooja kõrvalhoone vanatehnikaga tegelemiseks.
Nende olemasolevatega ei ole mitte midagi  seal asukohas eraisikuna teha. See pole Tallinn või Tartu. On kaks häda: eterniit ja see, et meil pole isegi Tallinna Prügilas selliseid masinaid. Siin on näha, ja ma tean/olen kuulnud, et Rrootsis sõidavadki prügi valtspurustid ringi ja teevad teenust. Kogutakse kuhi kokku ja siis tullakse ja tehakse ära. Tollel peenfraktsiooni purustil on ju suisa tõstukiga vedukauto ees ootel. Olels viinud nii Pässa kui Maardusse korduvalt just ehituspuidu jäätmeid, siis siiani on need kõik tuimalt "Mäkke" hunnikusse läinud (pilt, mida ei tohiks olemas olla  ). Nüüd all jaamas jagad küll ise kastidesse aga ega üleval siis purustit pole... See on tegelikult masendav lollus ja raiskamine Eestis, mis peakski mingi räige trahviga tipnema! Kahjuks maksame me lammastena selle kinni ja keegi otsustaja ei kavatesegi vastutada...
Ja reaalselt peakski suurema enamuse mädast just selliselt videos nähtult pudistama ja jaamadesse kütteks saatma. Mitte vaid metsast raiejäätmed jms vaid just kõik puidune jääk. Nagu kiviga õnneks tehakse. Ja pärast tuhast tõmbab võimas elektromagnet metalli välja. Sest tegelikult on ka nendel kahel megahäärberil ka prügina (lisaks kõigele muule) täiesti rahaline väärtus olemas. Kui kohapealset Tihemetsa katlamaja saaks sellega kütta, jaguks mingiks ajaks kindlasti. 
Edit: ehr.ee on tore koht. Suurem maja, ehitatud 1855, vundament 396 ruutu, netopind 515,5 ja maht 2260m3. Julm tsaariaegne kolakas! Teine ehitusaasta sama, mis on natuke küll kahtlane aga mine tea. Vundament 324 ruutu, netopind 434,5 ja maht 1795 kuupi. Ka jube kolakas. Paneme ühe TUNTUD hoone ka kõrvale - Viitna kõrts!!! Pikk maja, seega vundament on suur, 700 ruutu. Aga suletud netopind 561,4 ruutu ja kubatuur 2439 m3. 

PS: ma väidan kogu aeg, et vaesus on minu enda probleem ja et minu Nõmme kohe 100-aastane maja vajaks ka vaid ja ainult sellist masinat! Pealt ei ole jah kole aga sisu ei klapi enam kuidagi. Või õigemini on kapitaalremont nii vähe odavam, et siis juba asendad "uue samaväärsega" ka vundamendi ja aluspõranda  Maja ei maksa midagi, maksab vaid ja ainult asukoht ning krunt. Sama ka seal Tihemetsa ääres. Hea boniteediga super ligipääsuga maal on väärtus, kõik muu on irreaalne ja indiviidist sõltuv "väärtus". Ma julgen arvata, et enamuse jaoks ei oleks talumaja kallis elurajoonis mingi unistuse kodu! Idülliline uulitsalt vaadata aga elada... Ka see on ju mets, õigemini kunagi oli  Aga OT out, kuigi see puudutas vanade puumajade hakkimsit!

[vant]

Ma ei tea kas on siin olnud, aga mingi bosnia moslemite rohemetsategemise video viskas ette. Roheline selles mõttes, et osa hobustega, osa rohelise traktoriga

[uko]

Jaa..... näidake seda meie kisakõridele,et mets läheb katki.

[honkomees]

Jaa..... näidake seda meie kisakõridele,et mets läheb katki.

no rkt, milleks seda mudast palki tarbida, kütteks lõigates ka ainult ketti nüritad ... neile annaks küll kerepeale, sedaviisi metsa narrida. See hobustega variant veel kuidagi, neil ju vist talve polegi.

[Aare R.]

Minu teismeiga jäi sinna nõukaaja lõppu ja sellest ajast nagu muud varianti ei mäletagi kui metsapulliga pika tüvena välja, siis pika tüvena MAZ-idega kaatrisse ja saeveskisse lohistati ka mööda maad kettidega. Fiskarsiga Urale vast liikus juba ka, aga täpselt ei meenus, siis ju teadnud sest metsavärgist üldse midagi. Esimesi Valmeteid nägin mina 90-ndate alguses, kui käisime isa ja vennaga kodu lähedal Pärnu Metsakombinaadi elukaid metsas müttamas vaatamas, suud ammuli, et ossa, kui ägedad pillid. 
Kui seda Bosnia videot praegu võrrelda, siis ksf vandi sõnu kasutades praktiseerivad ka siin mõned firmad rohemetsandust (John Deere'ide ja Metsistega), aga peale neid metsa enam mõnesse kohta kuivenduskraave kaevata pole vaja. Kuid vähemalt materjal tuleb puhtana välja.

[honkomees]

Minu teismeiga jäi sinna nõukaaja lõppu ja sellest ajast nagu muud varianti ei mäletagi kui metsapulliga pika tüvena välja, siis pika tüvena MAZ-idega kaatrisse ...

minu mälestused on meie talumetsa mahavõtmisest sovhoosi poolt seitsmekümnendate algul ja põhimõtteliselt sama tehnoloogia, ikka metsapulliga aga ... sovhoosirahvas tegeles kevadel-suvel-sügisel põllutöödega ja metsas oldi vaid talvel, külmunud maa ja lumega ning mingit mudast palki ega rööpaid ei tekkinud.
Tuleks täielikult "ära kaotada" ainult metsatöödele spetsialiseerunud firmad ja tegelda metsaga talutööde kõrvalt talvel külmaga nagu mitmed mu tuttavad põllumehed ka teevad aga nad on väiksed tegijad suurte firmade kõrval kes metsa pekki keeravad.

[Aare R.]

Eks talumehed teevad tõesti senini oma metsa talvel külmaga, sest kes see omaenda metsa ära lõhkuda tahab. Ega too aeg metsatööd sellistes mastaapides nagu praegu ei olnud ka- oli kogu majandamine teistsugune, samamoodi tehnika, ülestöötamise kiirus jne. Kui ma ise oma kogemustest räägin, siis 90-ndate keskel, kui vennaga 9-tinnise tühimassiga Valmet 820-l paarimehed olime, oli mingi 150tm päev ikka kõva sõna, 6 aasta peale meenub vaid 2 päeva, kui sain veidi üle 200tm päevas, aga siis oli ka 0-vedu. Ja 2006. aastal Rootsis 22-tonnise tühimassiga Valmet 890-l oli igapäevane tulemus 25- ja 300tm vahel, olin üksinda peal ja umbes 3500-4000tm vedasin 16-18h tööpäevadega välja umbes 15 päevaga.

Aga vot see enam ei meenu, kui palju ma keskaajal suvevaheaegadel väikese tõstukiga käruga, mis russi sabas oli, välja tõin- mälu järgi võis vast mingi 30-40tm olla.
Aga no nõukaaegne töö on/oli ju üldse täiesti teine maailm, siis ei maksnud ka inimese elu ja tervis midagi, samas ei olnud tulemus selle enda lõhkumisega ka vast kuigi märkimisväärne.

[Janka]

16800 kg on 890 tühimass.
Kandevõime 22000 kg tehniliste andmete põhjal. Aga veetud kindlasti ka raskemaid koormaid.

[Aare R.]

Koormate suurust ma loomulikult ei mäleta, õigemini ega ma ka ei mõõtnud, palka sain tunni eest. Kaalust rääkides: sellel konkreetsel vedukal olid kõkidel balanssiiridel ka lindid ja ees lisaks veel sahk. Oli ta nüüd 890.1 või 890.2...

[Janka]

   

No teame-teame. Komplekt linte liidab massile kaks tonni juurde.
Olen siia foorumisse sellest masinast ka varem pilte postitanud. Ajast, kui sedasama mürakat pikaks reisiks ette valmistasin.
Et aga ise pean mingi aja tema seljas ratsutama, seda küll ette ei oskanud arvata.
Eks hull aeg vajas teinekord segaseid inimesi ja nii ei pääsenud ma kännu taha kah mitte, tuli vedada, punkt ja aamen.

Mis tänapäeval ainult talvisesse metsa tegemisse puutub, siis see on kahjuks ainult märg unenägu ja mälestusi tollest unustusse vajunud ajast võib vaid oma lastelastele vesta.
Liiga palju on siginenud selliseid vurledest metsaomanikke, kes ise metsaga mitte midagi muud peale ei oska hakata, kui et lasta rahaks jahvatada. Ja seda suvalisel momendil. Nii nagu zajopp pähe lööb, nii teevadki. Keset kõige vedelamat aega või südasuvel 30-kraadise kuumaga.

[honkomees]

...
Mis tänapäeval ainult talvisesse metsa tegemisse puutub, siis see on kahjuks ainult märg unenägu ja mälestusi tollest unustusse vajunud ajast võib vaid oma lastelastele vesta.
Liiga palju on siginenud selliseid vurledest metsaomanikke, kes ise metsaga mitte midagi muud peale ei oska hakata, kui et lasta rahaks jahvatada. Ja seda suvalisel momendil. Nii nagu zajopp pähe lööb, nii teevadki. Keset kõige vedelamat aega või südasuvel 30-kraadise kuumaga.

Jah, nii on aga ...
samas mul naabriks mees, kes on kokku ostnud kõik ümbruskonna "vabad" maad ning temal on oma metsamees, kes teeb täisteenust. Suvel niidab istutatud lanke, kevadel istutab metsa ja teeb halumasinatööd, talvel võtab maha ja veab välja jne. See sügis oli nii kuiv, et sept-okt sai ta üraskikahjusid välja lõigata ilma metsa pahupidi pööramata, ainult natuke sammalt kiskus üles. Väikene harvester ja russi baasil väljavedaja, halumasin + saed-trimmerid ning tööd on aastaringi ja jääb ülegi ...