[2715]

Võib jälle ette kanda, et midagi on ära tehtud.
Alumine kelk sai omale külge tõsteaasa üsnagi raskuskeskme lähedale ja on täiesti võimalik üksi tõsta.
Sai teist rullidele ka proovitud aga rullid on siiski niipalju kannatada saanud, et kõigil on mingi nõks tunda kui mikromeetri vahel keerutada.
Need millel pole on aga niipalju erineva läbimõõduga, et ei saanudki õiget pilti kas laud ikka ühtlaselt täispinnaga toetab.
Kord on üks siis teine nurk õhus ja seega sai võetud ette tööpindade kontroll loodiga, milleks sai kiirelt ja hooletult abivahend tehtud.
   
   
   
Algul muidugi tundus, et nii ausõna peal see mõõtmine ei õnnestu, kuid peale 10 korda proovimist selgus, et tulemus on korratav iga kord.
Mõõteriist pole muidugi teab mis täpne, kuid mingi pildi annab ette.
   
Vahemaa on umbes pool meetrit ja seega garanteeritud täpsus on 5 sajandikku.
Muidugi on mõõteriist tundlikum ja üle poole kriipsuvahe mina erinevust ei näinud ja seega on pinnad üsnagi paralleelsed juhtunud.
see konsool suudab muide niipalju läbi painduda, et kui 5 kg asi ühe haru peale panna läheb lood ühe kriipsuvahe edasi ja seega et nurk õhku peaks jääma pole võimalik saavutada.

Rullid sai ka ära tellitud ja nendega tuleb veel tegemist kuna on saada ainult pikemaid.
Ühtedel tuleb 2mm maha võtta ja teistel neli.
Kui kohale jõuavad teeb rakise millega nad lihvpinki panna ja laseb pikkuse parajaks.
Sellest aga siis kui nad kohale jõuavad.
Müüakse neid muide 10 kaupa ja kui sinul on vaja 52 rulli siis tuleb 60 osta.
Eks ta ole selline kapitalismuse eripära.

Rullideni viiva vihje eest tahaks aga tänada kedagi Reinu ja Muu peenema teooria ja silmaringi laiendamise eest kedagi Matit.

Eks vahekord jätkub vaikselt vastavalt võimalusele, kuid kas sellest kajastusest ka mingit kasu on?
Kes meil tänapäeval ikka tööpinke remondib...
Aetakse vana lõpuni ära ja siis utiliseeritakse.

Sattusin juhuslikult peale kui 16K20 vagunisse tõsteti ja ega tal muud häda polnudki kui  spindli laagrid olid kokku lastud ilma õlita.

Meil on elu kuidagi nii heaks läinud, et kõik need teadmised mida omati nõukogude ajal on vanemate inimestega koos läinud aga neid edasi pole antud ja isegi näen, et polegi kellele anda, kes selle vastu võtaks...

[Marko]

Tahaks midagi lisada, aga peale sügava kummarduse ei tule midagi meelde täna.

[v6sa]

...
Eks vahekord jätkub vaikselt vastavalt võimalusele, kuid kas sellest kajastusest ka mingit kasu on?
Kes meil tänapäeval ikka tööpinke remondib...
...

Väga-väga vajalik teema, et ka noorem põlv näeks, KUIDAS tuleb asju teha.

Kiiruga hooletult kokku klopsitud mõõtevahend

[honkomees]

... kõik need teadmised mida omati nõukogude ajal on vanemate inimestega koos läinud aga neid edasi pole antud ja isegi näen, et polegi kellele anda, kes selle vastu võtaks...

Tahaks midagi lisada, aga peale sügava kummarduse ei tule midagi meelde täna.

Aamen!

[edvard]

Mina ootan selle teema jätkuvaid osi nagu omal ajal Vikerraadiost järjejuttu . On järjekordne arendav , õpetlik ning nauditavalt kajastatud teema .  Kiitus !

[2715]

No kui huvi on, tuleb kirjutada...
Esiteks omandasin ära selle lati, mida eespool mainitakse ja sai ka teda kontrollitud oma puuduliku oskusega ning ei täheldanud et ta ei vastaks peal olevale täpsusele.
Kuidas sai kontrollitud hetkel ei peatuks, kuid kui kedagi huvitab kirjutan ka lahti ja teen mõne slaidi juurde.

Esimene pikem pind sai ära kaabitsetud õhtul ja ütleme, et ülemise laua tööpinnad on ikka ägedalt abrasiivi täis pressitud ja kaabitsat pidi iga 30mm tagant teritama ning viimaks sai ikka väga negatiivne nurk peale lastud et pisutki edasi saaks.
   
Tegin sinna slaidil nähtava toru sisse, kuna käi tekitab õhuliikumise ja kannab abrasiivitolmu ülemise laua all olevasse kasti.
Õli sinna sisse panna tundub üsna töömahukas olema sest põhi paistab läbi ja tehas on suures tuhinas ka õlisilma jätnud tegemata ning ka need kõrgendused kust õlitorud alla lähevad.
Otsin netist pildi ka juurde mis puudu on.

Ühesõnaga õli peaks olema 10mm üle põhja kui teise pingi pealt vaadata millel silm on, kuid mul pole võimalik sest see pagana maa külgetõmbejõud aitab tal põgeneda sealt kus toru kõrgendusest läbi läheb...

Eks tuleb pisut mõelda kuidas ja kas see õlipumba lahendus toimivaks saada või nagu soovitati et lase iga õlitatava asja juurde auk, mis on ülalt nii jäme et sinna plastikust pudelikork sisse läheb.

Korgile teha peale väike auk, kuhu õlikannu ots sisse mahub ja alla vildist ketas mis peab auku sattunud kõrvalised asjad kinni ning alati on kontroll selle üle kas ja palju mingi asi õli saab.

Näitlik slaid ka, kus asub laua raskuskese.
   

Igatahes vahekord jätkub...

[aavu]

Otsin netist pildi ka juurde mis puudu on.

Selle peale avaneb 13 pilti. Muidu huvitav teema, loen ja imestan.

[2715]

Ega peale nende piltide netist eriti midagi ei leia aga samas pole ka väga põhjalikult otsinud.
Vahepeal kahetsusväärselt pole ka midagi antud seadmega juhtunud aga nüüd lumesaju vahel sai tööpindadele veel viimast lihvi antud ja see lood on ikka üsna tundlik ning korra  suutsin niisama pinda siludes ajada loodi 2 kriipsuvahet paigast.
   
   
   
Vaatasin küll, et seda "energiasammast" ei hakka välja tõmbama, kuid lõõtsa vahelt oli päris palju käiapuru sisse sattunud ja kohe sobivalt on ka suur faas tehtud et puru kindlasti sinna vahele läheks.
   
See sammas on muide päris tõsine tükk ja käsitsi tõstmise mõte kadus kohe ära, kuid sobivalt on autotõstuk käepärast.
   
Kui sammas juba maas sai ka alumine rullide pind täielikult ära kontrollitud sest enne segas sammas seda tegevust.
   
   
   
Rullid olla ka jõudmas ja järgmine operatsioon tuleb ilmselt nende lühendamisele pühendada.
Veel on kaalumisel kas lihvpink või terituspink 0,6mm vulkaniidist kettaga ja viimane valik on käsitsi, kuid see oleneb kas tegijatel aega ja tahtmist on.

Huvitava faktina sai seda õlitamise vigurit näidatud endisele mereväelasele kes tundis kohe ära kui laevakahuri õlitamise munstüki...

Igatahes üritus jätkub.

[2715]

Vaba hetk oli ja sai keere ette võetud.
Muidu keere nagu ikka, kuid trapetskeere sammuga 2mm ja kui aus olla siis varuosale tüüpiliselt osutus üsna karvaseks peale puhastamist.
   
Karvane karvaseks, kuid tagaotsast ka poos kinni ja sai otsustatud, et lasen üle lihvida.

Kõverat asja aga ei lihvi ja enne tuli ära õgvendada.
Kui enne viskas 0,5mm siis peale õgvendamist jäi 1,5 sajandiku sisse.
Selleks tundus kõige lihtsam olema treipinki kasutada, kuna võll pole kõva ja ohtu midagi lõhkuda pole.
   
Teisest otsast oli ka pisut kõver ja seda ei saa ju suruda, kuna keskelt paindub läbi ning selle vastu terahoidjasse tugi.
   
Kindlasti keegi ei jaga nüüd ära kuidas keerme pealt viskumist mõõta saab, kuid saab küll.
Selleks panin mina kella otsa alt sileda teraplaadi, mis toetub mitmele harjale ja et tema ära ei kukuks kui kell ära võtta linnunokatäis plastset määret vahele.
   
Sirgeks ta sai ja lihvijal oli juba pink häälestatud ning käi teritatud.
Oli üsna rahul, et tooks kõik nii sirgeid asju oleks töö lausa lust ja isegi honorari ei võetud...
Tulemus sai aga selline.
   

Mingi keermelati sirgeks ajamine pole muidugi miski eriline saavutus, kuid mine tea-äkki on kellelgi just mõnda sellist ideed vaja...

Mutriga sai ka tegeletud ja mõned servad ära ümardatud et teda ohutu käes hoida oleks.
Veel torkas silma, et kahe mutri laiali surumine kaotab ajamist lõtku kui stopperkruvi lahti lasta ja selleks on miskipärast pandud sinna sisse ebamõistlikult tugev vedru, mille surve teeb pärast keeramise raskeks ja tundetuks.
   
Minu nägemuses on see vedru poole nõrgem ja lühem ning kavatsen selle nägemuse ka ellu viia...

Mis veel huvitavat?
"Energiasamba" õlitamine on üsna omapäraselt lahendatud, et mitte isegi ütelda ebaõnnestunult.
   
Õlitatakse teda slaidi ülal keskel olevast avast õlikannuga ja mina ei suutnud küll välja mõelda mis vägi sunniks õlil tegema seda pikka ringi peale ja jõudma samba teisele küljele kui lühem tee on soonest välja ja hammaslatti mööda alla.
   
Selline nippel väljaspool ja see seletab, miks neil pinkidel kipub see sammas raskelt käima.

"Teiselt planeedilt" lahendus on ka samba lukustamine, milleks on käepide kahe vastassuunalise trapetskeermega.
   
Kõik oleks nagu lihtne ja loogiline, kuid ühel mutril on keere lühema sammuga kui teisel...
See rohelise värviga koos asi läheb samba külge stopperkruviga ja takistab sel kruvil omale sobivat kohta otsida kus mõlemad pooled samba kinni suruks...
Seega ei saa teine koonus kunagi end vastu sammast ja üks koonus tahaks ju sammast keerata ning seega muudaks käia asendit detaili suhtes.

Ainus seletus sellele saab olla, et õigetpidi keermega jämedama sammu jaoks leiti kuskilt keermepuur aga vasaku jaoks mitte ning seega pidi treial selle sinna tekitama, mis pole reaalselt avasse võimalik kuna tera peab keermest välja ka mahtuma.
Ja nii tehtigi sinna peenem keere...

Sai kuidagi tumedas toonis see episood, kuid loodetavasti on kellelegi huvitav vaadata, mismoodi tegutseti  XXII съезд КПСС nimelises tehases et täita selle kongressi vaimus plaani ennetähtaegselt.

[M.R.]

Kui on selle nipli kaudu regulaarselt määritud, ei käi seal midagi raskelt. Peale määrimist tuleb nipli korpus sulgeda.
Õli vaba väljavoolu takistab viltrõngas mis seal soones peaks olema ja mis õli ühtlaselt laiali jaotab.
Ja selle vertikaalliigutamise juhtlatiga on piiratud samba pöördumine tema kinnitamisel.
Samba luku poolikud tuleb reguleerida paika niimoodi, et kinnitõmmatud asendis ei toetaks keerme käepide sellele rohelisele puksile

[2715]

No kui sinna soonde viltrõngas panna siis oleks asi isegi loogiline et terve sammas õli saab.
Hetkel pole rõngast jälgegi ja poldipäid vaadates pole ka keegi seda enne lahti võtnud ja seega julgen pakkuda, et pole pandudki.
Tahaks veel küsida, kas on õige et selle keermelati mutrile käib õli sissefreesitud vanni ja sinna ulatub nöörist taht, mis on topitud mutri avast sisse?
Samas ei satu see taht sealt avast mujale kui pronksist mutri välispinnale mis lõtku reguleerib ja seega peaks mutri materjal suutma õli imada?
Antud juhul ta seda igatahes ei suuda.

Vähemalt rullid said ära tehtud ja tulid nad sellisest firmast nagu Varson.
Tagasisideks asjaajamine oli väga meeldiv ja tarneaega pakuti nädal ning telliti ära.
Isegi ettemaksu ei tahetud ning suur oli üllatus kui 3 päeva pärast helistati, et on kohal.

   
Pikkus muidugi ei klappinud ja mõtlesin teha sellise treitud rõnga, mille saab poldiga kokku keerata ja rullid sinna püsti laduda ning siis lihvpingis lühemaks lihvida.
Plaanist aga ei saanud asja, kuna kaks rõngast sai tehtud ja kumbagi ei sobinud paras hulk rulle sisse et oleks saanud kinni ka tõmmata.
Tean et vanasti tehti niimoodi Siguli kardaaniristidele remontnõelu sest polnud neid ju saada.
Pandi samuti pakki rõnga sisse ja löödi tikke vahele seni kui pakk tihe sai aga suuremate rullidega ei taha see õnnestuma sest paned ühe juurde ning enam kinni ei ulatu sest süsteem läheb hoopis teiseks.
Selle asemel sai hoopis käi tööd eesoleval viisil.
   
Rull trelli padrunisse, vaikselt pöörlema ja lõige tuleb sirge ning viisakas.
Samas saab kohe ka ära faasida.
Iga ketas muidugi ei sobi  aga Cubitroni 1mm ketas lõikas eeskujulikult.

Jämedamaid rulle ei hakanud lühendama vaid pikendasin separaatori pilusid.
   
Nüüd laud peal ja mulle ikkagi ei sobi see lahendus kus rullid ja keere on ainult sellise plekiribaga kaitstud mis nagu näha ei toimi.
   
Teisel pool kuhu käia suunast lähtudes satub veel rohkem puru pole aga mitte kuidagi kaitstud.
   
Sinna oleks vast hea vildiriba panna vahele, kuid kuidas laud nii peale tõsta et see sinna õieti jääks on mõttekoht.
Teisele poole küll saaks väikeste neetidega kinnitada vildiriba selle pleki külge aga samuti on kohale asetamine keerukas.
Variant on veel lihtsalt see soon plastset määret täis toppida, mis ei lase vähemalt liivatera põrgata soonest läbi.

Kui kellelgi on veel ideid pakkuda, siis on lahkesti oodatud.

Üritus aga jätkub vastavalt võimetele ja oskustele.

[M.R.]

Ristikäigu keerme õlitus käib jah tahiga  sellest sissefreesitud õlivannist.
Ava kuhu taht otsapidi sisse läheb peab olema puuritud ka läbi mutri.
Kas kasutusse läks uus mutter või vana originaalne?
Nendel varuosadel reeglina on 99% juhtudest mingi viga küljes, ehk neid on vaja
доработать до рабочего состояния напильником потребителем самостоятельно

Ja ei maksa selle juhtpindade kaitsmisega nii ägedat vaeva näha(üle mõtelda), seal käi ei suuda tekitada sellist tuult
et abrasiiv kõik juhikutesse lendab. Tehas on ju ette näinud ka äratõmbe kolud kui ullu hakatakse panema.
No ja kord aastas lauad maha tõsta ja pale puhtaks pühkida ei ole ju teab mis ületamatu raskus. Iseenesest on see
ekspluatasiooni osa.

Ja vedru mis seal mutris on tundub olema sobilik, seal on koostamisel nüanss.
Paned asja kokku ja stoperdad mutri spetsiaalse sopperkruviga, et asi koos püsiks aga mutter telgepidi vaba oleks.
Nüüd hakkad vinti mutrisse keerama ja vajutad mutriga vedru niipalju kokku et poolmutter keermesse läheks.

[M.R.]

On ka variant mutrist kus ava tahi jaoks on seal kus vedru kahe poolmutri vahel on ja õli tilgub otse keermele
või siis poolmutri stopperi soonde ja sealt keermele.

[2715]

No pole seda hetke et edasi teha...
Nüüd külmapüha ja saab vaikselt jätkata ning vähemalt õlituseks sai augud tehtud.
   
   
Teisel pool on keere 10x1 ja sinna mõtlesin sellise nipli esialgu.
   
Käib sinna otsa kummikork et kõrvalised esemed sisse ei pääseks ja ma oma kultuuriruumis ei näe sel probleemi.
Küll aga oleks probleem olnud vanasti, kus need korgid oleks lihtsalt ära varastatud.
Käis ju meil kohalikus tehaseski mis oli eeskujuks ühelt tööpingilt teisele nuppude ja hoobade kruvimine.
Et nüüd see õli ei ka mõlemale poole satuks on kanalisse ette nähtud vildist korgid, läbi mille täidetud kanal vaikselt tühjeneb ja õli eeldatavalt jõuab mõlemale poolele.
Avad on ka pisut üleval pool mitte nagu algselt, kus õli rullidele ei jõudnudki vaid rullid liiguvad ülalpool avasid ning ainus võimalus oleks õli niipalju pumbata, et V-kujuline renn täituks.

Antagu aga mulle andeks minu rumalus, kuid mis oleks kui keeraks sinna avadesse hoopis määrdeniplid ja lööks paar matsu plastset määret eri laua asendites?
Määre ei valguks kuskilt välja ja jaguneks rullide vahele märksa paremini kui õli.
Kui seda määret aga piisavalt palju saaks püüaks ta ka abrasiivid enne rullide vahele jõudmist kinni.
Ainus negatiivne mõju oleks muidugi selle puhastamine kui on vaja lahti võtta...

Sinna tihendusliistu soonde aga sai hangitud alumiiniumist nurgik, mis erinevalt sellest plekktootest on sirge ja kõrguse ning laiusega täidaks tema soone palju täpsemalt ära.
Teisele poole sai ka antud tellimus plekksepale, et painuta mulle sobiv riba 1,2mm plekist mis natukenegi rullid ära varjaks.

Kui mahti, siis üritus jätkub.

[2715]

Külmapühade puhul õnnestus jälle midagi ära teha, mis pole küll maailmale suurt mõju avaldav aga kohalik saavutus ikka ning sellest ka mõned värvilised slaidid tehtud.
Esiteks plekid tehnoloogiliste avade ette ja seda kuidagi loogilisemalt ja sirgemalt kui varem.
   
Näha on, et valutsehhis on kuidagi toorainega kitsas olnud ja vajalikud pinnad on ära jäänud.
On küll püütud puuriga kuristiku servale auku teha aga kohe loobutud.
Ei hakanud minagi sellega tegelema aga pleki tegin vähemalt selliseks, et tema toetub enamvähem ja puuduva kruviga ots pole nii õhus nagu enne oli, mistõttu jäi ta ka vilti hoidva pleki taha kinni kruvidega.
   
Teine pool ka ära silutud et kruvipead välja ei ulatuks.
   
Antagu aga mulle siinkohal andeks, kuid ma ei suutnud kuidagi seda asja ilma tihendamata kokku panna, kuigi laud oli juba õhus.
Seega sai lõigatud vildiga äravahetamiseni sarnasest materjalist riba, mis kleebitud katte ühele servale.
   
Kleepimisega ka tore seik, et paar tuntud ja reklaamitud liimi seda metalli küljes kuigi reaalselt ei hoidnud ja siis sai võetud asi, mille kätelt ja riietelt puhastamine on kõige tülikam ja mida kasutatakse ehitamisel.
Kuigi nii pole ilus teha, siis kinni jäi ta väga hästi igatahes et tõmmates jäid karvad metallile.
Edasi juba rullid määrdega separaatorisse ja siis laud peale.
   
   
Niimoodi see riba siis peaks töötama...
Soone täidab üsna edukalt ära ja õliga immutatult ei tohiks lasta vähemalt õhus hõljuvat tolmu läbi.
Teisele poole sai lihtsalt 0,5mm plekist riba, kuhu peale seesama vilti meenutav materjal sama menetlusega kinnitatud.
   
Siis sellised väiksemad tihendavad sõlmed, mis said enamvähem kokku aetud mitte otsesest vajadusest vaid et töökultuuri hoida.
   
   
   
Plekk pole niisama irvakil vaid aluspind on kõver viimasel slaidil.

Seega olekski seekordne saade läbi, kuid järgmine kord kui on huvilisi käsitleks jälle mingit majandusele kahjulikku tegevust selle seadme remondil.

[Marko]

Huvilisi on, võid kindel olla. Punkti ka muidugi seda igati ära teeninud härrale.

[2715]

Härratada poleks küll vaja...

Patsient on lihtsalt kangekaelne ja ei ole temaga tehaski hakkama saanud nagu kirjeldab episood käigukruvi paigaldusest.
Esitaks muidugi sai mutter õlituse valmiduse.
   
Vedru sattus ka olema selline nõrgemapoolne ja panin selle sest tundus olema paras et lükkab mutrid lahku ja siis saab stopperi kinni keerata.
Kõvema vedruga on raskem seda kohta leida kus kruvi vabalt käib aga lõtku pole.
   
Mutri fikseerimine on selliste teravmeelsete kiiludega lahendatud et ülevalt keerad ja kiil lükkab tiftidega mutri kahe seina vahele kinni.
Lükkas ka, kuid kiilud tulid alt välja ja sai tiftid pikemad tehtud.

Kruvile muidugi hakkasin laagreid peale ajama ja lõhu või laager ära aga otsa tema ei lähe.
   
Oli teine jäetud pisut ülemõõduline laagripinnalt ja sai üle käidud et laager läks käe jõul otsa sest pole mõtet neid sinna jõuga ajada.
Järgmiseks selline salapärane karbike, kust saab päästikust ette anda nagu lihvpingilgi.
   
Kruvi pikilõtku reguleerimiseks on seal spetslaagrid, mille nimi hetkel ei meenu.
Lõtku reguleerimiseks on kaane all mõõdu peale lihvitud rõngas ja selle paksusega peaks lõtku välja saama.
Lõtku saabki välja, kuid siis läheb keeramine raskeks sest see pronksist hammasratas peab paigal seisma ja laagrite sisu pöörlema ja nagu lõtku ära kaotad käib see asi raskelt ju...
Selle probleemi lahenduseks oleks pidanud võllil olema aste, millele laager toetab aga seda pole ja seega jääb 3 varianti: kas ongi raske, on lõtk sees või on võllil aste.
Eks see aste pidigi siis võllile tekkima ja toimus see keevitamise teel sest stopperrõngas oleks väga raske soonde nii panna et tal sugugi lõtku pole.
   
Nüüd jäi hammasrattale lõtku paar sajandikku ja laagrid saab omavahel kokku suruda ning võll ei suvatsenud isegi kõveraks minna selle kahe vastamisi sutsu peale.
Võlli sees on aga mehhanism, mis teoorias peab suruma kolm tifti välja ja pidurdama selle hammasratta, mis võimaldab päästikust etteannet.
Ainus asi mis aga seda kruvi võlli sisse keerates juhtus oli see, et see hammasratas kinni ei jäänud.
   
Kuidas see töötama peaks mina aru ei saanudki ja sai tehtud sellised otsast 45 kraadi tiftid, mida kuul laiali surub ja mis on tavaloogika järgi ka töövõimeline.
   
Detailid on tehtud 7mm klapisäärest ja kuigi augud olid võllil 6mm sai need üle puuritud sest 6mm kõva eset ei olnud ja 7mm sobitus plaani paremini ning asi tõesti töötab mida ma pole enne täheldanud sellise pingiga kokkupuutel.
   
Kaanele ka sai soonde viltrõngas tehtud, kuna ennem oli limbi vahelt pudenenud päris palju roppusi laagrisse.
Siis asi kokku ja kellaga lõtk mõõta ning kas teha uus seib või vahelehti.
   
Mina valisin vahelehed sest need klappisid täpselt aerosoli purgi seinapaksusega ja tegin neid 3 tükki.
Teemaväliselt tutvustaks ka sellist augurauda, mis plekki välja ei venita kui seda vaja pole.
   
Igatahes lõtk sai 0 ja keeramine raskemaks ei läinud.
Kogulõtk jäi alla sajandiku sest kuidagi on see mutri pesa pingi küljes pisut vildak et kui kiiluga mutter kinni suruda läheb raskemaks ja seega mina jätsin kiiludel pealt kruvid lahti ja panin nõrgad vedrud mis kergelt laiali suruvad.
   
Lõpuks siis lõppvaatus ka asjast ja eks teadjamad kommenteerivad kas see nii peaks olema või mitte...
   

Sai kuidagi spetsiifiline kirjatükk selliste nüanssidega, mis enamusele midagi ei ütle, kuid äkki keegi huviline võtab kunagi ka selle tee käia ja leiab need slaidid...

[M.R.]

Õlituse soonest vabasse poolmutrisse ei saa aru, eriti 90 kraadisest ruumiasetusest. Seal on pealt vaadates
kaks ava, õlivannile lähem on õlituse tahi jaoks ja kaugem stopperkruvi jaoks, et mutter ei saaks ringi käia.
See stopperkruvi oma silindrilise otsaga on soones ja takistab õli voolu väljapoole.
Normaalselt peab see kruvi olema lõtv, et vedru saaks tekitada pinge. Käigukeerme demonteerimisel keeratakse stopper kinni
ja peale seda saab mutri kogu täiega keermest eraldada ilma et mutter algosadeks laguneb.

[2715]

Õlituse soonest vabasse poolmutrisse ei saa aru, eriti 90 kraadisest ruumiasetusest. Seal on pealt vaadates
kaks ava, õlivannile lähem on õlituse tahi jaoks ja kaugem stopperkruvi jaoks, et mutter ei saaks ringi käia.
See stopperkruvi oma silindrilise otsaga on soones ja takistab õli voolu väljapoole.
Normaalselt peab see kruvi olema lõtv, et vedru saaks tekitada pinge. Käigukeerme demonteerimisel keeratakse stopper kinni
ja peale seda saab mutri kogu täiega keermest eraldada ilma et mutter algosadeks laguneb.

Mul on see kuidagi teisiti lahendatud...
Nimelt mutril on freesitud soon kuhu läheb otsast lamedaks viilitud kruvi et ta lahti ei saaks tulla.
See kruvi on küljel ja ülemine on terava otsaga stopperkruvi ning soone õli jaoks olin sunnitud tegema sest see ava kus taht oleks muidu mittekuhugi viinud.
Aus olla, siis ma tegutsesin teadmises, et see ülemine kruvi lastakse korra lahti mispeale lõtk kaob ja keeratakse siis kinni tagasi et mitte asjatult keeramist raskemaks muuta ja mutrit kulutada.
Selleks sai sinna ka nõrgem vedru et mitte jätta mutrile suurt pinget.
Kui see aga nii ei peaks toimima saab läheneda ka teisel viisil.

Pigem on huvitav küsimus millest see taht peaks olema ja mida vanasti kasutati sel otstarbel?
Ma lõikasin vildilaadsest materjalist riba ja toppisin avasse, kuid ööga suutis ta terve toositäie õli ära mutrisse kanda.
Tahaks selle protsessi kuidagi sujuvamaks ja pikaajalisemaks muuta...

[2715]

Õhtuti vaikselt tunde koguneb ja midagi võiks juba olla näidata.
Esiteks muidugi kõige kulunum laud kaabitsetud ja ega poolest millimeetrist palju puudu polnudki.
   
Mingi hetk sai juba käiaga lastud otsi madalamaks.
   
Põhiline mure, et teise pinnaga paralleelsust ära ei kaotaks aga umbes 4 tundi ja tehtud...
   
Siis rulltee separaatoreid proovisin õgvendada, kuid ei saanud hakkama...
Ilma rullideta teed sirgeks küll, kuid kui rullid sisse panna siis selle käigus ta käe vahel kuidagi läheb jälle käest ära ning sirgeks ei jää.
Sai siis teine ära jagatud vähemateks tükkideks, mis lähevad omavahel põhjast august kokku liikuvalt.
   
Igatahes vahe on märgatav.
Kui ühest tükist on ikkagi ääre vahelt näha, et mõni rull jääb seisma aga osadena nad veerevad kõik, ka need mis ei kanna see hetk.
Mõõtsin neid mikromeetriga kõiki üle ja sobivalt sai 6 jämedamat välja praagitud.
Igatahes laud veereb liigagi vabalt ilma tihendamata.
   
Selline tihendamine siis käiale kõige lähemal pinnal, kuhu kindlasti satub vahele abrasiivi, mida oli kaabitsemisel tunda liigagi hästi.
Teine pool on käiast kaugemal, kuid seal pole sel saadusel mis vahe läbib kuhugi minna ning rullid hakkavad kinni jääma.
   
Siin pole enam juttu õhuga liikuvast käiatolmust vaid näiteks harjaga lauda pühkides on täiesti reaalne puru sinna vahele saada.
Nüüd tuleb väike mõttepaus, kuidas see asi ära tihendada nõnda, et laud jääks vabalt liikuma.
Üks idee on lõigata tekstoliidist ribad, mis lähevad alt paari sajandikulise piluga pea vastu aluspinda avaldamata veel takistust.

Veel proovisin etteande käristit tööle saada, kuid töötab vahelduva eduga teine.
   
Probleem selles, et kui võllil pinget peal pole siis kutsikas tõmbab ratta ka tagasi ja edasi enne ei lähe kui näpuga võlli pidurdada.
Venitasin juba vedru nii pikaks, et napilt läheb hambasse aga sellest ei piisa kuna lootusetult jäik vedru on.
Tuleb sinna midagi stiilis pastakavedru leida või siis võllile pidur teha ja siis töötab eeldatavalt.
Lülituse nupu tegin ka ühe uue, kuna oli teine vaid kolme niidiga keermes ja sügavamale ei läinud kuna võlli sees keeret rohkem polnud.
Sai keeret edasi lõigatud ja uus asi tehtud.
   
Selliseid rihvelrulle polnud, kuid las olla pealegi.Erinevus rikastab...
Igasugu asjade mõõtmisel selgus aga mõneti ootamatult, et laua limbil olevad numbrid ei lähe sugugi kokku kellaga mõõdetava laua liikumisega...
Tükk aega sai seda küsimust uuritud ja isegi keermesammu kahtlus oli, kuid tundub et limbid pole õiged lihtsalt, mis pole sugugi hea uudis.
Ise tead aga kui võõras läheneb pingile läheb huvitavaks...
   
   
2mm sammuga keerme juures kui ring 100 jagada ei tule sugugi see number mis liikumatul kettal kirjas...
Selgus et üks limb on siiski jagatud 200 mis läheb kokku aga seda ainult üks.
   
Nüüd on mõistatus, et kas see peaks olema käia liigutamisel ja üksainus või peaks ikka laual kõigil olema jaotus 200?

Äkki keegi kes loeb on sellise seadme läheduses ja vaataks kuidas peab või mäletab peast sellist asja?

Igatahes võitlus jätkub...