[Gravity]

Kuidas iganes aga kui peaks veel mingitki väiketehnikat ehitama, valiks hüdrostaadi,

Raideritel on kasutatud kahte ühesugust hüdrostaatilist silda, mida käitatakse rihmadega.... väga kena o nii ehitada, a rahakott peab sobiva paksusega olema. Vahtisin kah mõnda aega saadaolevaid...kui taskurätid otsa said, lõpetasin ära .

Jah,paljud raiderid tõesti kasutavad süsteeme kus hüdropump ja mootorid ja pidurid on ühes korpuses koos mida rihmaga käitatakse.

Viga on selles,et nad on MÕELDUD liigutama ainult masinat ennast ning üldiselt varuosasid väga saada pole. Kui miskit lendab siis osta uus süsteem.

Niisama kulguri liigutamiseks sobivad küll aga mitte koormat vedama nagu 99% iseliikuvatest muruniidu masinatest!

Ise 3a jooksul kui olin hooldustehnik siis oli 0 probleemi hüdromootoritega küll aga hoovastik on suht kapriisne neil oma keerukuse tõttu.

Korra sai raiderit ka lume peal katsetatud. Väga abitu ja kohmakas oli sõita võrreldes tavatraktoriga kuna tava traktoril rattad juhivad ja tagasild veab. Võrreldes sellega kus tagarattad proovivad jõuga esiotsa pöörata. Ma ei kujuta hästi ette kuidas pöörad esirattad välja mudase tee rööpast. Ennem kaevad end veoratastega sisse end .

+raider stiilis juhtimine võib mõnikord väga äkiliselt käituda mis mõjub väsitavalt. Proovi ise linttraktoriga ringi sõita

On olemas ka rooli ja pööratavate ratastega raiderid kuid nendel on tähtis kõike sünkroonis hoida.

---------

Kõike mõtekam ja lihtsam oleks tavaline lahtine differ +hüdro ülekanne ning külgpidurid. On olemas sõidumugavus ja vajadusel saad järsemaid pöördeid teha. Külgpidur oleks ka difri luku eest mingil määral.

[Tift]

Viga on selles,et nad on MÕELDUD liigutama ainult masinat ennast ning üldiselt varuosasid väga saada pole. Kui miskit lendab siis osta uus süsteem.

Isand meli666 osutab täpselt - küllap räägib lugupeetud ksf Gravity mitte raideritest, ma pean samuti silmas neid väiksemaid. Ise olen kasutanud kõige lihtsamat Husqvarna raiderit 13c .d. Ainult tagavedu. Manööverdus 5+ . Vedas vahel käru, ümberehitatud tehasetoode - kuhjaga puid täis kast ei olnud probleem, samuti 300 liitrit vedelat betooni vedas ilma kettideta mööda tavalist taluõue ja heinamaad. Lumelükkamise kogemus küll puudub, kuid niidetud sai nii siledat pinda kui ka väga ebatasast heinamaad. Ka varuosadega ei ole muud probleemi, kui et hind... Aga komponentidele eraldi kuskilt Euroopast tellida pole ka probleem.
Raiderite, ma mõtlen ikka neid pisemaid, peamine puudus ongi nende ülepaisutatud hind.

AGa teemasse - on üks kena laadur nimega "Multione" - nelivedu ja muu hüdraulika... Kas mõni skeemi omab/leiab? Ühte ma olen uudistanud Tartus...ei tahtnud peadpidi võõrasse masinasse ronida.. aga oleks võinud.

[Gravity]

Ise 3a jooksul kui olin hooldustehnik siis oli 0 probleemi hüdromootoritega küll aga hoovastik on suht kapriisne neil oma keerukuse tõttu.

Korra sai raiderit ka lume peal katsetatud. Väga abitu ja kohmakas oli sõita võrreldes tavatraktoriga kuna tava traktoril rattad juhivad ja tagasild veab. Võrreldes sellega kus tagarattad proovivad jõuga esiotsa pöörata. Ma ei kujuta hästi ette kuidas pöörad esirattad välja mudase tee rööpast. Ennem kaevad end veoratastega sisse end .

Kirjelduse järgi räägid O-pöörde ZTH niidukist (sellisest: http://www.youtube.com/watch?v=XA2emfqCAAo ), mitte raiderist. Korralik nelikveoga raider on ikka väga maastikusuutlik ka lumega. Seevastu ainult tagaveoga libedal pinnal veel abitum, kui tava murutraktor, kuna inimene oma raskusega istub põhiliselt esisillal, mis ju ei vea.
Rääkides veel sellest O-põõrde süsteemist, siis keerab see ennast ka mäda maa peal suht hästi. Vaja on ainult ühte kangi ette lükata ja teist tagasi tõmmata. Et siis üks ratas hakkaks ühte pidi ja teine teist pidi pöörlema. Mõni aeg tagasi sain sellist Toro masinat proovida. Nende "linttraktori" kangidega majandamine nõuab ikka poolepäevast sisseharjumist. Algul pildus ikka esiotsa sinna tänna. Aga muidu neil masinatel jah kummagi ratta jaoks oma hüdrokast (pump + mootor), mida aetakse siis rihmaratastega ringi. Kallimatel on juba ainult üks pump ja eraldi ratta veomootorid. Lisaks vahetatavad õlifiltrid.

Tõesti minu apsakas. Peas oli millegipärast Zero turn tüüpi masinad ja raiderid ühe mõistena meelde jäänud.

Samas on cub cadetil olemas ka selline masin kus keeravad tagarattad ning eesmised veorattad käivad hüdro pealt. Juhtimine rooliga. Pmts pöörderaadius ainult natukene suurem kui zero turnil . Mis omadus on see mis raiderid teistest selgelt eristab?

[Tift]

Mis omadus on see mis raiderid teistest selgelt eristab?

No minu arvamus on, et raiderid on manööverdusomadustelt klass omaette - esiratta esiserv teeb kohapeal võimalikult väikese raadiuse, peaaegu nullilähedase. Ideaalne murutraktor ses mõttes. Niiduorgan on silme all, samas, mina kasutasin raiderit rohkem traktorina - niiduk käib eest ära väga lihtsalt. Ma arvan, et see eristabki raiderit teistest murutraktoritest. Kui antaks valida traktori ja raideri vahel, siis sadaviiskümmend ja rohkem kordi raider kui murutraktor. Kui ainult see hind...

[meli666]

Oskab keegi suures plaanis anda orientiiri, mis vooluhulga ja survega võiks arvestada, et mõlemad lindid niiöelda maad pidi liikuma saada tasasel sammul?
Ilmselt ennustamatu küsimus, aga näiteks 20L/min või pigem 200L/min?
https://www.osta.ee/index.php?fuseaction...tion_asked

[qwerty009]

Paistavad suht miniatuursed olema, kuid siiski suuremad kui mingi miniekskavaatori omad. Võid mingi 3 tonnise ekskavaatori hüdropumba tootlikkust vaadata, kuid lampi ennustades pakuks 40-60l/min lindi kohta võiks seda "tasasel sammul liigutada" mis on tegelikult mootori max kiirus .

[vant]

Ei tea, mille alt see roomikosa pärineb, aga mingi 8 -10 t ekskavaator vbl. Minu 2,7-sel näiteks on sõidumootori maksimum 35,8 l/min, nii et see uuritav tarbib vast maksimaalselt vaata et selle välja pakutud 200 isegi ära. Oksjonipidajale helistada ja üle küsida, mis kärakaga tegu, on kõige lihtsam, sealt saab edasi uurida.

[v6sa]

Oskab keegi suures plaanis anda orientiiri, mis vooluhulga ja survega võiks arvestada, et mõlemad lindid niiöelda maad pidi liikuma saada tasasel sammul?
...

Palju on mootorijärgse reduktori ülekanne? 15:1?
Palju neil roomikutel on massi ja palju tuleb lisa peale?

Ma puusalt tulistaks nii 200+ bar juures 40 l/min.

[meli666]

Ma müüjalt uurinud pole, mille omad. Aga müüjaks Viru Geoloogia, seega ennustades miskise puurmasina oma. Neil on selline lühem ja tummine roomikuosa.
Need olid juba ennem ka oksjonil rasvasema hinnaga. Tookord vist pikkuseks öeldi 1,7m ja ühe kaaluks arvati gramm alla tonni. Pildilt jah tunduvad miniatuursed, aga ega nad on ikka süvenenult vaadates paksust rauast. Millegi sellise alt ilmselt.
   

Ja neil tavaliselt 6 silindriline mootor peal ja õlipump pirakas. Seetõttu jääbki ilmselt minul nad ostmata, kuna enda plaanitava masina 25L/min neid ilmselt ära ei toida.
Ma siin tasapisi ehitan ikka ämblikkoppa. Lihtsalt sammumise asemel kopaga oleksid sellised roomikud külgedele paremad. Aga jah, mootor ja õlipump mul paigas ja jääb nii.
   

[Marko]

Mis takistab müüjaga suhtlemast? Tal isegi telefoninumber avaldatud...
Me võime siin kuu aega veel oletada, milleks ometi?

[meli666]

Mis takistab müüjaga suhtlemast? Tal isegi telefoninumber avaldatud...
Me võime siin kuu aega veel oletada, milleks ometi?

Eelmine kord sai müüjaga juba suheldud, ei tulnud seal vastust ei konkreetse seisukorra ega ka muu kohta. Eks seisnud teab kui kaua ja kes see enam mäletab.
Milleks ometi on vaja igasse teemasse valvepostitajana sõna võtta. Oletada ei ole vaja, kui ei ole sellise tehnikaga kokku puutunud. Kes teab, see teab ja annab mingi orientiiri. Ma täpselt ei palunudki.

[Marko]

Müüja oskaks öelda, mille küljest on. Kui ei oska, siis otsing pildi järgi ehk annab midagi.
Niisama arvamine toodab digiprügi, seda on niigi.
Ole hea, näita mulle kätte need postitused, mis on mõttetud, kohe kustutan ära.
Ilmselt oli mõttetu su tähelepanu juhtida sellele, et kopa hüdrokangid peaksid võimalikult ees olema? Pilt pole paremaks läinud

EDIT: müüja on ka paras jahupea muidugi, ei mõõtu, ei ühtegi pilti andmesiltidest ega muust vajalikust.

[v6sa]

Kui veomootorid on aksiaalkolbmootorid, siis toidab ka 25 l/min ära, lihtsalt liigub aeglaselt

Hüdrostaatikas tähendab suurem õlihulk kiiremat liikumist, väiksem vooluhulk aeglasemat liikumist (kuniks ikka leketest suurem on).

Pigem tähendavad tonn+ tükist kaaluvad roomikud seda, et sel "ämblikul" enam tugikäppasid vaja pole, seisab niisamagai püsti. Kui ära ei upu...

[Marko]

Miskipärast tuleb meelde vana anekdoot....
Saavad kokku kaks nn ärimeest. Räägivad maast-ilmast, siis tuleb ühele meelde, et vaja äri ka teha. Küsib teiselt - apelsine tahad, vagunitäis? Tahan ikka, palju maksab? Miljon. OK võtan ära! Lähevad lahku, üks juurdleb, kuskohast apelsine saab, teine vajab kiirelt miljonit.

[meli666]

Kui veomootorid on aksiaalkolbmootorid, siis toidab ka 25 l/min ära, lihtsalt liigub aeglaselt

Hüdrostaatikas tähendab suurem õlihulk kiiremat liikumist, väiksem vooluhulk aeglasemat liikumist (kuniks ikka leketest suurem on).

Pigem tähendavad tonn+ tükist kaaluvad roomikud seda, et sel "ämblikul" enam tugikäppasid vaja pole, seisab niisamagai püsti. Kui ära ei upu...

Vana asja uuesti elustamine. Aga ei andnud mitte need roomikud rahu. Müüjalt ei õnnestunud välja uurida, mis hüdromootorid seal küljes on. Miskist birkast pole jälgegi ja keegi küljest ka kruvima neid ei hakka, et ehk...
Eks nad ikka aksiaalkolvid on, kujult juba sellise nurga all. Hammasratta baasil nad ilmselt pole.
Aga vähemalt saabus rahu selle läbi lugemisega:
https://dspace.emu.ee/xmlui/bitstream/ha...sAllowed=y
Täitsa hea lugemine, igasugu arvutustega. 
Ja sealt selgub, et sellised aksiaalid tahavad päris suuri surveid, esinumber isegi 3 ja 4-ga. Minu pump kuni esinumbriga 2 võib neid ehk kõval maal grammikese liigutada, aga väheke raskemates tingimustes on ilmselt vaikus. 
Seega, hea et ära ei ostnud, kuigi hind ahvatlev. Aga uut mootorikomplekti koos hüdropumbaga ei viitsi mitte leiutama hakata. Niimoodi jääbki lõplik valmine unistamiseks, nagu eespool juba öeldi, apelsinide ja miljoni äriks.

[v6sa]

Hea lugemine, kuigi paaris kohas on küsitavusi sees. Aga põhimõtteliselt on kõik õige.

Väga mõistetav on ka eelkirjutaja otsus mitte tundmatu looma nahkadega oma elu huvitavaks elada.

Samas kohe kuidagi ei usu, et neis viidatud roomikutes on otsevedu hüdromootori võllilt. Enamasti on seal ikka miskine 10-30 kordne planetaar vahel. Aga KST, äkki pole ka. Ehk tingimata ei ole vaja hüdrosüsteemist vajalikke kilonjuutonmeetreid välja võluda, vaid saab ka pisema süsteemiga liikuma. Aeglaselt...

Danfossi veomootorite kohta on näiteks siin ühte-teist kirjas: https://www.eaton.com/ecm/groups/public/...430501.pdf?

Aksiaalkolbmootori (tegelikult ka radiaalkolbmootori puhul, kuniks see veel pöörleb) juures on see oluline mõista, et rõhk süsteemis muudab iga tõukava kolvi tekitatavat jõudu ja sellega võlli pöördemomenti. Vooluhulk sellel rõhul muudab kolvi liikumise kiirust. Rõhku piirab ühelt poolt loomulikult rõhuklapp, aga teiselt poolt pumbast süsteemi pressitava õli liikumine läbi pumba. Läbi pumba saab õli kas leketest või koos kolviga sisselasketsoonist väljalasketsooni liikudes. Ehk see, et kolbmootor küsib dokumentatsiooni järgi näiteks 48 l minutis töörõhul 350 bar ja toodab selle juures 0,8 kNm 150 pöördel minutis (kõik numbrid on last võetud!) ei tähenda, et sama mootor ei suudaks 32l minutis 160 bar pumba juures töötada, aga sealjuures arendatav pöördemoment on oluliselt väiksem. Kuskiltmaalt muidugi kohe ikka ropult väiksem:

   

Pilt on varastatud siit: https://hydroleduc.com/wp-content/upload...tor_en.pdf

Süsteemi kuludes lõtkud suurenevad, seega ka lekked ja piiripealsed süsteemid lakkavad loogiliselt töötamast. See on ka põhjus, miks peaaegu lõpuni kasutatud masinad on esmapilgul nii odavad: nende normaalselt käimasaamine eeldab palju tööd, et süsteemid hakkas jälle plaanikhaselt tööle.

[meli666]

Samas kohe kuidagi ei usu, et neis viidatud roomikutes on otsevedu hüdromootori võllilt. Enamasti on seal ikka miskine 10-30 kordne planetaar vahel. Aga KST, äkki pole ka. Ehk tingimata ei ole vaja hüdrosüsteemist vajalikke kilonjuutonmeetreid välja võluda, vaid saab ka pisema süsteemiga liikuma. Aeglaselt...

Ehk see, et kolbmootor küsib dokumentatsiooni järgi näiteks 48 l minutis töörõhul 350 bar ja toodab selle juures 0,8 kNm 150 pöördel minutis (kõik numbrid on last võetud!) ei tähenda, et sama mootor ei suudaks 32l minutis 160 bar pumba juures töötada, aga sealjuures arendatav pöördemoment on oluliselt väiksem. Kuskiltmaalt muidugi kohe ikka ropult väiksem.

Planetaar on kindlasti vahel, seda pikka korpust vaadates, ikka mitmekordne ilmselt.
   

Vat ei ole nii tark, et pildilt aru saada, mis hüdromootoriga täpsemalt tegu on. Igatahes stutsid tunduvad suht tummised olevat, seega õli  vooluhulga vajadust ikka on.
Minu ämblik kopalise mootoril on 25L pump ja rõhku kuni 200Bar. See tuleb kahe roomiku peale veel omakorda ära jagada, sest otse liikumiseks peavad ju mõlemad pooled vedama. Kokkuvõtteks, kuidagi väga mannetuks jääb see vooluhulk. Kui teaks neid roomiku hüdromootori andmeid, saaks juba miskit arvutada. Aeglane kiirus aeglaseks, aga vot kui maad mööda minna ei jõua. Jah, mul ei tule sellist raskust kukile, nagu originaalis. Neljandik, isegi alla selle. Seda graafikut vaadates 200Bar oluliselt seda jõudu veel ei vähenda, aga läbilekkimine omakorda on ennustamatu.
   

Ma olen kunagi sellist puurmasinat näinud (analoogi), millele need lindid kuuluvad. Kuuesilindriline Deutz oli peal. Selge see, et kilovattide vajadus on rohkem selle puurosa peale vajalik. Aga mu arust tookord liiva sees roomikutega liikudes oli kuulda nagu veits ikka mootorihääle muutust ka.
Seisab küll kompressori pealt ära võetud russi mootor koos spets vahekastiga. Kuhu saaks piraka ja võimeka õlipumba kergelt otsa panna. Aga kopp ise jääb siis juba mannetuks ja kõik senine tehtu jookseb liiva. Iseenesest oleks sellised roomikud muidugi head ja kõva sõna ekskavaatori ehitamise alustamisel.
Kahju, et selliseid alusvankreid üliharva liigub, eriti sooviks kummiroomikutega paaritonnise oma.
Aga ma tänan Hr Võsa, et viitsisite süveneda.
   

[uko]

See liigub siis ka kui 20 liitrit minutis anda,aga hästi tasa, nagu öeldakse. Kahte pumpa oleks mõistlik kasutada. survet tahab ilmselt 320 bar kanti. Siis hakkab seal kaitseklapp tööle. Ilmselt on seal ka veel liigutatava kelguga mootorid ehk siis kaks kiirust.Russi mootor võiks seda vedada küll. Pumbaks,pumpadeks võiks siis olla Kawasaki K3V63. seda jõuab russi mootor vedada küll. Muidugi võib kasutada ka Bosch rexrothi pumpasid aga need on ilmselt palju kallimad. Selle K3V63 sai mingi aeg mõne tuhandega juba uue koreaka. Multivaras on muidugi kaks  suurema pumbaga koppa jupitamisel. Nendel juba K3V112 pumbad. Neid saaks ka kasutada,regulaatoritest saab tootlikuse niipalju maha küll keerata et mootorit ära ei tapa. Isegi mul on üks kasutatud korras pump olemas kui väga huvi ja tahtmist. Hetkel onsee küll lausa masina peal ja teeb tööd kuna sai kahtlustatud uue pumba viga .Siis sai vana väikese remondi ja peale tagasi. Aga kevadel ilmselt millalgi panen uue tagasi. Siis jääb vana üle.

[vant]

Seda bandvagni teemat olen minagi lugenud.
 Selle kaevandusmasina sõidumootori kohta ei oska midagi kosta. Selge on see, et õli ta tahab ja päris palju, kui vähegi arvestatavat kiirust vaja on. Kuna isiklik kogemus on ainult (väike)ekskavaatoriga, siis ei tahaks tundmatul teemal oletada ja graafikuid joonestama hakata, aga võrdluseks ühe väikese roomikekskavaatori sõidumootori pildi paneks küll.
 Kogu jõud käib läbi planetaarmehhanismi ja mootor ise on n.ö. muutuva mahuga. Passiivasendis on plaat suurema nurga all ja mootor aeglasem aga jõulisem. Kiiremale käigule lülitates liigutatakse plaat pilootsurve abil väiksema nurga alla ja tekib nn. "teine käik"

[tomki]

Selline lintide kooslus ei kuulu puurmasinale. Puurmasinal on lintide raam kinnitatud kiige kaudu ja lintide raam on liigutatav hüdraliliselt. Kui vaadata puurmasina piltti siis vasakpoolsel lindil väljapool on näha ümmargune kaan.Sellega kinnitubki lindi raam kiige võllile. Parempoolsel lindi raamil on näha ka silinder mis liigutab lindi raami. Müügis oleval lintde kooslusel on aga jäigad kinnitused. Imelik on veel et müügis olevatel lintidel on hüdromootorite osa kuidagi lahtine. Tavaliselt on eskavaatorit veo hüdromootorid suht hästi kaitstud ja on ehitatud nii et kui lint vajub maa sisse siis hüdro osa jääb lintide varju.