Metsategu ja -vedu. ATVd, ruunad ja russid

2WD jaoks, kui külgpidurid vähegi töötavad, on ju aastakümnete eest välja mõeldud poolroomikud, et kuitahes sügavas lumes mürada. Ei tohiks ju guliibinitele kuidagi ülejõu käiv lahendus olla?  Plekitükid, ketid ja poldid-mutrid. Keerulisem on hüdraulika või vedruga lisaratas aga kui raske sellegi tegu on? 
Sellisega tuled koormaga soopealt ka ära, lumi on suisa lapsepiss. Ehk siis roomik - nagu ikka! Wink 

Vasta

Priit, need poolroomikud murdsid kasutamise kõrgajal maha isegi tugevad sirged tagatelje "pasunad", Sina tuled selle jutuga ülekasvanud aiatraktori õrnade portaalide manu. Ole hea ja mõtle ka natuke. Big Grin

Nagu videost näha, siis pöörab peamiselt tänu piduritele.

Russile oli säärane komplekt olemas ja vahel neid isegi liigub. Vanade meeste jutu järgi suutis silla küljest murda õige hõlpsalt. Kui ise enne sõlme ei länud: ikkagi nõukogude viljastavates tingimustes enneolematult (sita) kvaliteediga materjalist enam-vähem toodetud detailidest koha peal koostatud toode.

Kuniks krihvivahe puhas püsib, on ka nüüdisaegne kummiroomik täitsa asine:


Aga lumes kipub kole kiiresti krihvide vahele lund/jääd korjama ja siis sile roomik ei vea miskit.

Mis puudutab Buraniga lume tallamist, siis selleks see ilmselt sobib hästi. Jube raske ju.
Vasta

(27-12-2021, 18:17 PM)meli666 Kirjutas:  Ulme, kui hea on ikka nagadega jääkett.

On head, ei vaidle vastu.
   

'Per cogo, non per mico' (Edasi kompressiooni, mitte sädemega)
https://www.facebook.com/Teedehooldus/
 Ulila Jäärada FB
Vasta

Mu keskmise venna kadunud äiapapa pani minu keskkooliajal, 30 aastat tagasi oma russile keskele ühe silla juurde ja sügisesel ajal poolroomikud peale, väikse kabiiniga paistis välja nagu tige putukas Big Grin
Vastupidavusest ja detailidest ei tea ma muidugi midagi Big Grin
A see kummiroomiku variant ja krihvide vahele lume kogumine- korralike külmakraadidega, kui lumi kohev on, ei tohiks väga hullu olla. Sulalumega on muidugi jama, seetõttu ei tohi ka näiteks praegusaegsetel metsatraktoritel ja eriti juhul, kui on ekskavaatorilindid, neid liiga pingule tõmmata, roomiku ja ratta vahele koguneb lund järjest juurde ja olematute kilbivahede tõttu lumel kuskile minna pole ja murrab rattad küljest ära. Muidugi see tähelepanek siinses teemas vast väga oluline pole Smile
Vasta

(28-12-2021, 22:59 PM)v6sa Kirjutas:  Priit, need poolroomikud murdsid kasutamise kõrgajal maha isegi tugevad sirged tagatelje "pasunad", Sina tuled selle jutuga ülekasvanud aiatraktori õrnade portaalide manu. Ole hea ja mõtle ka natuke. Big Grin

Nagu videost näha, siis pöörab peamiselt tänu piduritele.

Lõhub LÕHKUMINE ehk nagu kõik see nõukaaegne kaader tegelikkuses tegutses - mõisa köis las lohiseb! Lõhub kannapöörete tegemine ja see kui lint on vedav ehk siis nagadega. Kandev lint ja ajudega sõitmine ei lõhu midagi. Poolroomikul ei tohi olla külgsuunalist pidamist aga ta polegi loodud mäeküljel sõitmiseks. Poolroomik on mõeldud lumele peale ronimsieks, mitte selle sees, rääkimata mudast, ja LÄBI pressimiseks! Grallede sabas plagiveokid tähendasid ka esiteljele suuski ja tegelikult oli haagis hoopis regi. Mõistust on vaja Wink Pikka materjali ju ka lohistati lume epal. See KÕIK on tuhandeid ja tuhandeid kordi Põhjamaades ja ka polaaraladel läbi testitud. Ja ALATI jõutakse tagasi roomiku juurde! Alates nendest poolroomikutest 50'test kuni tänasesse päeva välja, kus ratasmasinad Maa peal püsimiseks rattapaaridele roomikud peale saavad. Ja nende vahele jääb kõikmõeldav, mida on aja jooksul toodetud Raudhobudest Skogisteni, Terrist Jarrackini. Lisaks siis roomikusatsid, mida pannakse alla ATV/UTVst light-truckideni. Rääkimata siis kanaadakate ARGO-seeriast. Ja muidugi kõik mootorsaanid ja nende taga lohistatavad kelgud! Ja MotoKoer... Jne.
Vasta

Jälle üks väga huvitav masin 90- aastatest ,  kus katsetati sellist roomikutel metsaveo traktorit T-16M baasil . Kahju et tootmisse ei läinud  kuid selline väike ja kompaktne traktor oleks näiteks erametsa omanikule suur abi metsa hooldusraidel .Sellisega on palju  mugavam puude vahel manööverdad kui  mingi T-25 ja 40 või MTZ .


Manustatud failid Pisipilt (pisipildid)
   

NB.-Riigiaparaadi hammasrattad ja väntvõll vajaks kiiremas korras remonti.
Vasta

Nonäed, oleks venelased asja käiku lasknud, oleks neil olnud jälle ühe tänapäeval väga levinud asja eelkäija ehk BobBlät.
Vasta

Aga see bobblät oli ju ka olemas. Meil käis kõrgsurvepump remondis, mis bobbljäti pealt pärit oli. T-25 mootoriga, pildi järgi küll suurem kui bobcat.
Vasta

"Analooge mitteomav" öeldi nõuk. ajal. Ilmselt ei olnud laguneval suurriigil enam võhma seda üllitist tootmisesse panna, pealegi tehti vene ajal metsa ökojalajäljele erilist tähelepanu pööramata.
Vasta

Üks põhjus miks selline tige putukas tootmisse ei läinud metsamajanduslikust vaatevinklist  võis olla väga proosaline. Tollel ajal peale lageraide ei tohtinud muude raieliikide puhul kasutada roomikmasinaid.  Kõik sanitaar-, põimendus-, hooldus- ja harvendusraided pidi välja veetama ratastraktoritega, et mitte kahjustada allesjäävate puude juurestiku. Kuusk on sellise tallamise suhtes eriti tundlik. Lageraide puhul aga selle aparaadiga ei tee midagi ära ja oligi "Finale Carnevale".  (NB, subjektiivne arvamus.)

Aquila captas non muscas.
Vasta

(31-12-2021, 03:07 AM)E303 Kirjutas:  Jälle üks väga huvitav masin 90- aastatest ,  kus katsetati sellist roomikutel metsaveo traktorit T-16M baasil .
...

Mida selle kohta teada on? Millise tehase üllitis, hüdrostaat või mehh. vedu? Eluskaal? Või on mingi külasepa koostatud?

Terasroomikute kohta juba öeldi. Muidu kõvas kaasikus ilmselt tubli tegija. Kõrvaklapid peavad ainult head olemaSmile

Saska kabiinist on hea nähtavusWink
Vasta

See junnkärakas kukub esimese kännu otsas külili kui surnud prussakas.
Taha haaratsi otsa paar palki ja on kärss tähtede poole ning siputab omi roomikuid kui WALL·E multikas...

'Per cogo, non per mico' (Edasi kompressiooni, mitte sädemega)
https://www.facebook.com/Teedehooldus/
 Ulila Jäärada FB
Vasta

(31-12-2021, 17:30 PM)mlsluik Kirjutas:  See junnkärakas kukub esimese kännu otsas külili kui surnud prussakas.
Taha haaratsi otsa paar palki ja on kärss tähtede poole ning siputab omi roomikuid kui WALL·E multikas...

Põhjenda oma väiteid. Praegu on täpselt see traksipaugutamine, milles teisi süüdistad. Kuigi võrdlus Wall-E'ga oli heaSmile

Kui oletame, et see on ehitatud saska tagumikule, siis see kaalub ilma ratasteta umbes tonni. Roomikud ja haaratsi liigendid lisavad teise. Kaks tonni ja silma järgi kolmandikruutmeetrine haarats on paras paar, mida ajudega sohver kummuli ei saa.

Pigem on murekohaks olematu mootorivõimsus ja inimvaenulik käigukast.

Eeldusel, et seal muidugi üldse on midagi peale kabiini T-16 küljest...
Vasta

Kaalujaotus on kõik taga.
Palk, haarats, mootor
Loogiliselt peaks nina tähtede poole tõmbama.

Külili kukkumisest ei tohiks olla kehvem kui saska ise omas naturaalses olekus.
Vasta

(31-12-2021, 17:16 PM)v6sa Kirjutas:  
(31-12-2021, 03:07 AM)E303 Kirjutas:  Jälle üks väga huvitav masin 90- aastatest ,  kus katsetati sellist roomikutel metsaveo traktorit T-16M baasil .
...

Mida selle kohta teada on? Millise tehase üllitis, hüdrostaat või mehh. vedu? Eluskaal? Või on mingi külasepa koostatud?

Terasroomikute kohta juba öeldi. Muidu kõvas kaasikus ilmselt tubli tegija. Kõrvaklapid peavad ainult head olemaSmile

Saska kabiinist on hea nähtavusWink
Seda traktorit on proovitud ehitada  kahes  erinevas kohas kuid tootmisse pole läinud - esialgne prototüüp ХТЗ-25 СШ  Ukraina Harkovi traktoritehas 90 aastad , Prototüüp 2 ЛМТ-6 - Venemaa  промлестехнологии  2004 . Lisaks oli olemas ka ratastel sama traktori variant ЛМТ-3 , mida ka  reaalselt ka väikeses mahus toodeti .Ju siis asi oli ikka liiga toores  masstootmise jaoks arvatavasti just jõuetu  mootori tõttu
Тяговый класс
0,6
Двигатель
Д-21А1
Мощность двигателя, кВт (л.с.)
18,7 (25)
Расход топлива, л/ч
5...6
Скорость передвижения, км/ч
до 9,0
Тяговое усилие лебедки, кН
16
Объем трелюемой пачки, м3
1,0
Дорожный просвет, мм
500
Габаритные размеры, мм
- длина
3 100
- ширина
1 925
- высота
2 350
Масса конструктивная, кг
2 610
Производительность при трелевке древесины на расстояние до 300 м, м3/час
5,0


Manustatud failid Pisipilt (pisipildid)
       
Pilt (pildid)
   

NB.-Riigiaparaadi hammasrattad ja väntvõll vajaks kiiremas korras remonti.
Vasta

See lintidega T-16 ei tundu kuidagi metsa sobivat oma käiguosa poolest.
Esiteks on ta oma lühikeste lintidega väga karm elamus piloodile ja ainult siis on loogiline kui ta oleks osa kosmonautide väljaõppest.
Teiseks vedrustamata kärudega metsas puu haaratsiga taga tähendab, et kui jääb talle teele ette kas känd või risti puu kasvõi 10cm läbimõõduga on see talle ületamatu.
Esiots peale läheb küll, kuid viimasest rattast üle ei saa.
Ratastega oleks nagu pisut loogilisem sest suured rattad annavad mugavuse ja veovõime eelise kändudel ja puujuurtel turnides.
Ketid ka peale panna oleks asjal jumet.
Kui tal muidugi needsamad külgülekanded pole mis ratastraktoril...
Kuskil Sinutorus oli liikuvat pilti ka ratastel taolisest asjast.
Vasta

Ühes teises teemas kerkis üks pilt esile, pigem selline ajaloolis- liikluseline, aga metsavedu sealgi. Viljandi kesklinn õndsal nõuk. ajal, mida nii mõnigi siin hardunult meenutab:


Manustatud failid Pisipilt (pisipildid)
   
Vasta

Ei tea, kuidas see vesi sinna mäe otsa sai? Rolleyes
Vasta

(02-01-2022, 18:04 PM)pannkook Kirjutas:  Ei tea, kuidas see vesi sinna mäe otsa sai
Mis keerulist?Maa sees mingi veetoru lõhkes ja bassein missugune...
Vasta

Milliste tootjate metsatõstukit teate nimetada mida saaks võtta traktori rippsüsteemi?
Vasta




Kasutaja, kes vaatavad seda teemat: Suuredmootorid, 2 külali(st)ne