[olli]

Korra siin foorumi kõrvalteemades sellest masinast juba juttu tehtud, aga kuna aegajalt tekib soov teisigi asju uurida või mõtteid jagada, siis teen päris eraldi teema. Vaatasin, et päris rasketehnika kategoorias vast nii moodsat masinat kajastama ei hakka, aga eks nokitsemise osakond sobib ka hästi kokku sellega mismoodi ma seda asja enda jaoks defineerinud olen.

Millega siis tegu:
CASE IH JX95, pärineb aastast 2006.
Paberite järgi omab 3,9 liitrise töömahuga 69 kW võimsust mootorit. Tühimassiks on öeldud 3770 kg ja kandevõimeks 2230 kg. 
Mu jaoks täiesti ulme valdkonda liigituva lisavastustusena on tal peal konditsioneer. Isegi mu igapäeva autol pole sellist luksust, kuigi sündinud on nad samal aastal.

Olen aru saanud, et põhimõtteliselt on tegu New Holland traktoriga, mis lihtsalt teistes värvides. Eks kui keegi oskab kinnitada, oleks huvitav teada, mis värk neil kahel margil täpselt omavahel on. Igatahes paar pilti ka kohe, et milline ta siis välja näeb. 

Konkreetsem jutt juba järgnevates postitustes.

[olli]

Natuke enne-pärast võrdlust nokitsemise valdkonnast. Kas nõnda ribadeks kulunud iste vähem kui 8000 töötunniga on norm või erand, ei oska öelda. Igatahes Tartu piirkonnas võin soovitada, kes sellised asjad korda aitab teha.
Samal ajal kui polstrid töökojas olid, sai kogu istme alusosa lahti võetud, kuna iste vajus läbi. Selgus et seal mingid plastikust konksud, mis vedrusid kinni hoidavad. Need olid ära murdunud. Sai käepärastest vahenditest uued kinnitused ning iste hoiab jälle kõrgust. Küll aga on kriuksuma hakanud. Sai nagu määret pandud küll, aga küllap siis mõni liikuv koht jäi märkamata. Eks peab korra uuesti selle pilguga üle käima.

[meli666]

Istmepatjade kulumine oleneb arvestatavalt sellest, kas on tagumendiga seal otse peal nühitud või on pidevalt peal olnud ka istmekate. Ja kindlasti palju, palju erinevaid asju veel.
Mul oleks vaja Grammer uuendada, riie nii õhukeseks istmepadjal jäänud, et poroloon paistab. Seega oleks hea sellise töö tegija kontakt. Christon?

[2715]

Kriuksuv iste on üks ütlemata tülikas probleem ja selle täielik kõrvaldamine suur peavalu.
Kasutatakse originaalist miski imepärase kattega pukse mille kate kiirelt ära kulub ja hakkab kriuks pihta.
Kui neile õli panna on vaikne aga korra ja siis läheb kriuks suuremaks kui enne.
Proovitud on plastikpukse teha aga see on täiesti vastuvõetamatu kuna koormused liigendis suured ja liikumine aeglane.
Olude sunnil tegin oma istmele kõikjale kus sai laagrid sisse ja kriuks kadus algul ära kuid vaikselt tuli tagasi.
Nimelt jäid plastikrullid mis soones liiguvad tegemata ja need suudavad kriuksuda.
Selle vastu sai puuritud kõige ülemises asendis kattuvad avad kust saab sortsu tsikli ketiõli lasta ning on jälle nädalake vaikne.
Vedruga istmel kriuksuvad väga ebameeldivalt vedru keerud kui nad kokku puutuvad või see telg kus ta peal liigub.
selle vastu aitab hästi kui pista kahe kokkupuutuva keeru vahele keevitustraadi jupike mis asendab hõõrdumise veeremisega.
Lõpuks puutus veel istmepõhi vastu alusraami ja seda kohta sai ikka kümneid kordi otsitud enne kui nägin et keevituspunkt lahti tulnud ja vahel vaevumärgatavalt pruuni.
See keevitusega kinni ja kui õli panna liuguritele on nüüd asi vaikne.

Äkki kirjutad ka vähe lahti mis käigukast on ja mis max kiirus sel aparaadil on.

[v6sa]

Põhimõtteliselt on tegu Fiatiga. Mida on küll oluliselt parendatud (mõne arvates ka "parendatud").

Sääraseid pruugiti massiliselt lautades. Konkreetne isend on sellest vist pääsenud?'

Istme kohta öeldi oluline ära. Lisan juurde, et kulumist tõhustab ka piloodi kalduvus kanda tagumistes püksitaskutes erinevaid asju.

Sel on juba elektrohüdraulioline reeversi kang rooli all?

Istmepraavitaja kontakti küsin minagi.

Isikliku põgusa kokkupuute järgi on tegemist väga hea väiketraktoriga. Kaldus mootorikate annab hea väljavaate, külgklaaside avamine ventileerib hästi kabiini ka ilma kliimaseadmeta. Külmaseadme kasutamisel jälgi kabiinifiltrite olukorda - kui need järgi annavad, on soojusvahetid kiiresti umbes.

[olevtoom]

Ma traktoriistmetega tuttav ei ole, kuid Tartu kandis läheksin autoistmetega pikemalt mõtlemata Christoni juurde. Nad ei ole odavad, kuid teevad korralikku tööd ja mõtlevad selle käigus.

[olli]

Istmepadjad tehti ära seal. http://www.vhm.ee/
Jäin igati rahule, tundus väga norm suhtumine jne. Ma alguses pelgasin, et tea kas suudavad need originaal kumerused nii hästi alles jätta, aga tulemus on hea. Mu teada see ettevõtmine Christonist mitte väga kaua aega tagasi välja kasvanud.
Lugeda selle istme kiruksumise kohta, siis muidugi eriti lootust ei tundu, et ma selle probleemi lahendamisega nii süvitsi suudan minna. Aga hea on teada ikka, millele kõigele siis tähelepanu peaks pöörama. Aitäh!

Käigukast on sellel aparaadil veel tervenisti mehaaniline. 12 reverseeritavat käiku, mis jagunevad kolme gruppi. 1-4, 5-8 ja 9-12. Iga grupi piires on käiguvahetus sünkroniseeritud. Max kiirus paberite järgi on 40, reaalsust ei ole proovinud. Lisan siia ka tabeli. Mida need C1 ja C2 osad seal tabelis tähendavad, mina ei tea.

   

Pikka aega toimetasin üle 10a vanema JCB kopp-laaduriga, millel oli just elektrohüdrauliline reevers rooli juures. Ja pean tunnistama et too lahendus oli mulle meelepärasem. Mul just palju tööd laaduriga ning seniajani harjumusest kipun laaduriga töötades rooli juurest reeversi kangi haarama. Kuigi tegelt on hoopis põrandal. Aga eks omad eelised mõlemal variandil. JCBga võrreldes on CASE laadur päris aeglane ka. Praegu lund kühveldades tundub eriti. Aga arvestades JCB hüdraulika võimekust, siis vist pole väga imestada. Eks millalgi proovin ära mõõta kaua tõstmiseks kulub, siis ehk saab võrdlusmomenti. Et kas see on normaalne või mitte.

Vihje võimalikult laudatraktori elule on huvitav. Ma ise pole osanud selle peale tulla, aga kui nüüd mõtlema hakata... on näha, et laadur on palju tööd näinud. Avad-tapid üsna kulunud ja loksud suured. Kas lihtsalt viletsa tööhügieeni tulemus või tõesti igapäevaselt sitta loobitud sellega, ei oska öelda. Ja teine asi, veljed on üle värvitud. Ning on näha et kergelt kooruva uue värvi all on päris palju roostet. Ma küll ei tea kas seda otseselt laudatöö tulemuseks saab ajada, aga tundub loogiline, et kui igapäevaselt sõnnikus trampida, siis see võib keskmisest rohkem korrosiooni põhjustada. Mina leidsin selle traktori ühe vahendaja kaudu, seega endal selle eelmise elu kohta uurida pole õnnestunud.

[v6sa]

C- Creeper box. Eesti keeli roomekäigud. Põrandal istme kõrval ühte "jänes-kilpkonn" seent või vihmavarjukäepidet ei paista? Ei saa muidugi välistada, et kleeps koos küljeklaasiga pole selle konkreetse traktori oma.

Reevers on istme kõrval vasaku käe all? Sünkronisaatorid on veel elus?

Esilaaduri juhtimiseks on ristkang trossidega lisajaoturi külge?
2 või 3 kahetoimelist hüdroväljavõtet?

Käigukastiõli vahetuse kohta on teadmist? On see kenasti puhas? Sel on hüdro sama õli pealt ja sealt kaudu võib igasugust sodi sisse tulla.

Esisilla käänmikutapid tihedad ja keevitusi ei paista?

[olli]

Tõesti-tõesti. Creeper peaks tal olemas olema küll. Kasutusmanuali mul pole õnnestunud leida, aga remondimanuali järgi selline asi täiesti olemas. Mis peaks siis andma kokku 20 edaspidi käiku. Väga huvitav. 

Vasakul pool istet kokku 5 kangi. Suur püstine - reevers. Reeversi kõrval on pisike tõmmatav 4WD hoob. Oranzi nupuga - käsipidur. Käsipiduri kõrval PTO. Ja käsipiduri taga üks kollase otsaga pisike kang kus ühtegi märki vms ei ole. 
Ma ise arvasin, et PTO käib nii, et tuleb sealt kõige tagumisest väiksest kangist sisse lülitada ja siis käsipiduri kõrval olevast kangist saab läbi siduri vedama panna. Aga ma pole veel PTOga kordagi tööd teinud, seega võimalik, et eksin. Ja tegelikult ongi too tagumine hoopis roomamiskäigu hoob? Asukoha paigutuse poolest ei tundu väga loogiline, kuna creeper ülekanded peaks ju ikka ees pool asuma, aga mine tea. Eks peab katsetama, hetkel ei olnud selleks aega. 

   

Käiguvahetuse sünkronisaatorid tunduvad toimivat. Ei pea vähemalt küll mingit spetsaal võimlemist harrastama et hoo pealt käiku vahetada. Aga mu varasem kogemus piirdub suures plaanis russiga ja tollega võrreldes on edasiminek märgatav.

Laaduri juhtimiseks tundub jah selline tavaline trossidega rõõmupulk. Pole veel väga süvenenud kuidas see täpselt töötab selles mõttes, et kust see jagaja omale hüdro peale saab. Aga kahtlustan, et küllap üsna standard lahendusega tegu ning juba tehases vastavad väljavõtted hüdrosüsteemi lisatud. Üks voolik tundus natuke õli läbi immitsevat. Nii et ehk natuke peab tulevikus uurima, kuidas see asi töötab.

   

   

Rippsüsteemi juures on 2 paari väljavõtteid. Kusjuures ainult üks tundus ujuva asendiga olevat. Aga mulle hetkel sellest tundub piisavat. 

Mida ma veel pole jõudnud välja uurida - kas tal mingisugune väljund haagisepidurite jaoks on. Ilmselt siis hüdrauliline, mitte õhuga. Remondimanualist sellekohast juttu leiab küll, aga reaalselt taga otsas midagi ei paista. Milline liides selleks üldse olla võiks?

Õlid väidetavalt on eelmise omaniku poolt üle kontrollitud ja normi pandud, aga rohkem ma ise selle osaga veel tegeleda pole jõudnud. Kindlasti tahan otsast hakata ka ise üle vaatama. Hetkel käigukasti osas pole mul aimugi veel, mida ja kust kontrollima peaks. Kas on üks õli kõigi ülekannete peale või on eraldi reevers, käigukast, tagasild, lõppülekanded jne.

Esisilla juures pole rohkem probleeme tuvastanus peale selle, et ühe poole lõppülekanne näitab kergeid õlilekke märke. Aga ma nii põhjalikult otsinud ei ole ka. Midagi otseselt karjuvat ei paista. Sai määrdepritsiga ring peale tehtud ja ühte roolisilindri tappi ei õnnestunud määret vahele saada. Eks too tuleb üle vaadata millalgi.

[olli]

Kui madalale võiks CAT2 rippsüsteemi aisa otsad langeda? Sellel masinal lähevad umbes 40 cm maast ja enam alla poole mitte. Russil läksid tublisti madalamale. Kas võiks saada seda kuidagi muuta või reguleerida? Hetkel tundub küll, et muidu jään haakeseadmete külge võtmisel hätta.

[v6sa]

Ikka päris alla peavad minema Sõltuvalt püsttõmmitsate pikkusest, lausa maapinnani. Mis pole küll kuskilt ostast mõistlik.

Ega sul kiirtõste peal pole? Link ja sektor kahe rippsüsteemi hoova vahel?
https://youtu.be/YUo3LxVU5FA?t=366

Samuti kontrolli, kas mõlemad hoovad ikka vabalt liiguvad ja nende liigutamisel ka vastavad vardad liiguvad. Ennegi neid  lahti olnud, seest või väljast.

Ma peast ei mäleta, kas välimine hoob (mis määrab jõukontrolli tundlikkust) peab olema üleval või all, et see ei segaks kõrgushoova kasutamist. Aga katseta.

Ja kontrolli pidevalt, et haakeraua kaks polti oleks pingul - märatsev koormus võib väga kergesti loksuva lõua korral poldid läbi lõigata ja sisi läheb vanker oma teed...

Sel hüdrokonksu polegi tagasilla all?

[I.A]

Üldjoontes on tänpäevasemal tehnikal keeratav nupuke, kust saad tõstmise- langetamise kõrgust timmida.

[v6sa]

Üldjoontes on tänpäevasemal tehnikal keeratav nupuke, kust saad tõstmise- langetamise kõrgust timmida.

See traktorike on kabedama seelikuga nelikümmend aastat vana FIAT. Kui seal üldse miskit nupukest on, siis ainutl emhaaniline keeratav kuskil jõuülekande peal. Aga seda ei pruugi isegi olla.

[olli]

Kui nii võtta, siis polegi siia foorumisse sobimatult moodne masin ju, nagu ma ehk korraks pelgasin.  
Aga selles suhtes õigus küll. Tehnoloogiline tippsaavutus ta kohe kindlasti ei ole. Aga eks selles ole ka oma võlu. Eriti minusuguse isenokitseja jaoks. Ma ei tea kuidas tal kõrgsurvepump töötab, aga muus osas on kõik töötegemiseks olulised sõlmed puht mehaaniliselt lahendatud. Ilma igasuguste elektriliste juhiabideta. Umbes nagu russ või nii.

Kui aisade kõrguse juurde tagasi minna, siis kiirtõste peal ei olnud. Aga muus osas pole vahepeal rohkem katsetada jõudnud. Eks tuleb selle küsimuse juurde veel tagasi tulla.

Hüdrokonksu ei ole. Tegelikult pole üldse normaalset haakekonksu. Algselt sai suure hurraaga kolmepunkti kinnitusse haagise jaoks konks tehtud, aga kui kohe esimese käru kallutamise peale käru tiisel koos rippsüsteemiga taevasse tõusis, siis sain aru, et sedasorti traktoriga nii ei saa. Russiga seda mure ju polnud. Igatahes, lahendus on välja mõeldud ja teostus ootel. Eks hoian kursis. Käruvedamisest see traktor kindlasti ei pääse.

[huvi5]

Olemasolev haakelatt on ju tegelikult väga hea lihtne lahendus. Olen palju hüdrokonksu tarvitanud, aga pole südamelähedaseks küll saanud. Tegelikult Fendti oma oli küll hea, see mis kõhu alt nagu banaan välja käis, said maast ka käru kätte ja nähtavus suurepärane. Aga see aiskade pealt on paras nikerdus, küll ei tule lahti lukust ja ei lähe lukku, kuluvad liigendid, kui ei kasuta jäävad püstised vardad kinni, mis konksu liigutavad üles alla. Kõike seda saab loomulikult õige hooldusega ära hoida või edasi lükata, aga, kas traktoril on vähe asju mida hooldada?  
Pigem olen lati ja kärupoolse hüdrojala usku. Hädaga saab ju käru ka aisaga õigele kõrgusele sättida. 

Ja selliseid kärusid, mis lati kandevõimet kipuvad ületama veaks üldse kuuliga nagunii ja selleks teised masinad.

[ak75]

Väga hea teema!

OT: Selle sajandi põllumajandus-, kommunaal- ja metsatehnika jaoks võiks siin foorumis päris oma nurgake olla, kui selline mõte foorumi omaniku visiooniga peaks haakuma. Omast mitte väga ammusest väiketraktori valimise kogemusest lähtuvalt võib öelda, et (heietusi kõrvale jättes) väga minimaalselt leiab netist kohalikus keeles infot ja veelvähem vahetut kasutajakogemust kirjeldavat infot igasugu tänapäevasema tehnika kohta.

[olli]

Natuke vahepeal jälle asju liigutatud. Eelnevale postitusele vastates, olemasolev haakelatt on hea ja lihtne lahendus kindlasti, aga minus piisavalt usaldust ei tekitanud. Vaja on konksu selleks, et vedada ühe sillaga haagist. Umbes 5-6 tonni jagu koormat. Seega vertikaalne koormus haakeseadmele ehk maksimaalselt 2 tonni kanti. Lisaks oli see originaal haakelatt kuidagi kulunud olemisega, logises nendes tappides seal igas suunas. Siin siis näha selline keskmine koorem, mis vajab vedamist. Veel eelmise traktori haakes.

   

Lahendusena sai valmis nokitsetud päris uus haakeseade. Jätab traktori põhja alla umbes 35-40 cm kliirensit. Aga enam kõrgemale ei julgenud panna, kuna lootus on, et vajadusel saab jõuvõtuvõlli kasutada ilma haakeseadet eemaldamata. Ühtegi haagist veel külge ühendanud ei ole. Aga eks tuleb ära proovida. Olen kasutanud hüdrotungrauda haagise tiisli all, et kõrgus paika timmida, aga lihtsam oleks kui midagi rippsüsteemi aisade vahele panna, millega saaks haagist natuke tiisli alt tõsta haakimise ajal.

   

   

Siin näha võrdlus - vana kolmepunkti haakeseade vs uus.

   

Seoses haagise haakimisega, endiselt on probleem, et rippsüsteemi aisad ei lähe piisavalt madalale. Umbes 40 cm maast on kõige madalam asend. See on liiga kõrge, et haagise tiisli alla sõita. Rääkimata paljude teiste riistade haakimisest. Kõik kangid, hoovad jms tunduvad töötavat korrektselt. Vähemalt välisel vaatlusel. Huvitad, kas kusagilt võiks leida rohkem infot, näiteks tõmmitsa mõõte või midagi. Hetkel ei oska kohe üldse midagi kahtlustada.

[v6sa]

Pikad püsttõmmitsad praegu on? Pildilt näevad kuidagi väga lühikeseks keeratud välja... Ma ei tea konkreetse traktori mõõtu, aga üldiselt on need ikka üle poole meetri tavaolukorras.

Püsttõmmitsate alumised kinnitused on veolati eesmistes (tagasillapoolsetes) aukudes ikka?

Kardaaniga asja jaoks keera hüdrotõmmitsal voolikud ülespoole. Kui väljatõuke põlv vähegi ära mahub. Kaitsetoru kaitsetoruks, aga ega need voolikud väga pööramisega paratamatult kaasnevat sakutamist ka armasta.

Veokahvel on päris asjalik, aga ära sellega siis nurga all kinni jäädes end välja vintsida lase. Kinnituskõrvade juures kõrvale eriti toetust ei ole. Tavakasutust veerevate koormustega kestab see muretult

[PlyVal64]

Kui nii võtta, siis polegi siia foorumisse sobimatult moodne masin ju, nagu ma ehk korraks pelgasin.  

Lõpuks on ka midagi normaalset lugeda! Isegi Tammel isiklikult sai aru, et russidega on lõpp! OMETI! Ja see ju "automotolane nokitseb" ehk moodsus ei mängi mingit rolli. PS:too uus haakeseade on küll imeilus töö! Case'i punane pulbervärv veel peale ja...

[olli]

Tänud, tänud!
Rippsüsteemiga asi selge. Leidsin kusagilt teisest lõimest, vist V6sa poolt postitatud viida, kus igasugu välismaiste traktorite andmeid mõõdistatud. Ka PTO võimsused mõõdetud jne. Enam ma seda lehte uuesti küll üles ei leia, ehk keegi oskab selle viida siia ka panna? Igatahes seal oli ka selle traktori kohta täitsa meeldiv fail olemas, kus kõik rippsüsteemi mõõdud üles märgitud. Ning nagu selgus, siis aisa otste alumine kõrgust maapinnast peaks olema, olenevalt püsttõmmitsate reguleeringust, ca 8-50 cm vahemikus. Ning püsttõmmitsate enda pikkus vahemikus 52-68 cm. Ise mõõtsin tõmmitsate pikkuseks 58 cm. Aga mu probleem oli see, et ma olin koguaeg vaadanud, et reguleeritav on ju ainult üks tõmmits.  Aga nii see muidugi ei ole.. teisel tuli lihtsalt alumine ots aisa küljest lahti võtta, et pikkust reguleerida. Keerasin igatahes tõmmitsate pikkused umbes 64 cm peale ning sain aisad maast 20 cm kõrgusele. Hetkel tundub sobilik.