[vwt2]

Loobusin sellest uuest ruumist.
Sain parema pakkumise. Ei pea põdema iga kriipsu/kraapsu ja müra ja tolmu pärast.
Ja hind 2x odavam.

Küsimus aga on küttes.
Garaaz ise selline, link:
https://markiisa.com/garaazuus/gar1.png

See ruum nüüd on ja jääb. Sanitaarremont ja kõik muu tuleb.

Kas tasub teha mingi oma radikate süsteemi ja ajada vett ringi ümber ruumi (igasse seina radikas).
Pluss siis mingi ahi (kasvõi isetehtud) ?

Või teha väiksemad ruumid, mida eraldi kütta?
Garaaz on ca 105 ruudune. Katus vahetatud ja soojustatud, seinad ei.
Lagi ~4m.

On kellegil kogemusi säärase suure kütmisel / soojendamisel?

Puhketuba / puhkenurk plaanis ka teha mingisugune. Seda saab eraldi soojendada vajadusel.
Kuigi nüüd kevad ukse taga, aga ikkagi huvitab kütmise teema.
Garaaz on aastateks

Esimene küsimus-millega tegeled? Vastavalt sellele-mitu erinevat ruumi plaanid? Selle suure ukse üks avanemine viib kõik sooja-mitu korda päevas peab avanema? Kõigest sellest sõltub küte.Lisaks vajalik töötemperatuur?

[otipoiss]

Kas kellelgi on kogemust nende odavate "hiina kerodega"?

[Laurts]

Nende kastide sees on pildi järgi Eberspächeri 2,2 kw kuiva kero hiina analoog. 1l diislikütuse teoreetiline energiasisaldus on 10kw, pool läheb raudselt heitgaasidega kaduma. 
Aliexpressi esimesel ettejuhtuval 8kw puhuril on kuluks on reklaamitud 0,1...0,3 l/h - igiliikur misssugune 
Vanasti sai mahhimast 2kw el. puhuri hinnaga 9.90.- niiet tasub kalkuleerimist sõltuvalt mis hinnaga elekter kätte tuleb.

[muska71]

Teed korstnaks toas pika slepe mis tossu maha jahutab ja kaduma ei lähe suurt midagi...Nii on ennegi tehtud.

[MeelisV]

sellise ruumi puhul on teemaks nr. soojustus.
katuse soojustus on mainitud aga kui palju on seda tegelikult tehtud ?
teine on külmad seinad pildilt ei saa aru kas välis seinasid on 1...4 ?
ehk siis lõpuks jõuame ruumi koormuseni kuipalju on vaja energiat, et kütta ja kui kiiresti maha jahtub, et siis kui palju ruum kulutab.

kindlasti paneks ma lakke või laest imeva ventilaatori mis segaks õhku ja ei laseks soojusel sina üles kihistuda
kui puid või puitu on saada teeks katla ja akupaagi lahenuduse ja siis kas puhurid või radikad
AGA kõik sõltub muidugi kasutustihedusest ja vajadusest

õhk-õhk pumbad on toredad asjad aga vajavad hoolt ja on energiakulukad 
jah osad seadmed hoiavad +10c reziimis ennast aga mis hinnaga ?
osad pumbad aga alla +17c ei lase ja kui ruum on maha jahtunud siis alla sellise ruumitemperatuuri ka käima ei lähe näiteks.

aga muidugi on siis diisel ja gaasipuhurid mis vajavad samuti korstent ja toimivad hästi ühe ruumi lahendusega
jagad ruumi mitmeks on vaja kas lisa seadet või sundida õhu liikumisega ruume võrdsemaks temperatuuri mõistes

sooja õhu transport tööruumist puhke ruumi aga tahaks siis ka korralikku filtrit vahele jne.

[edvard]

Need pikad sleped kipuvad tahmast umbe minema , eriti kui kütta vana õliga , korstna otsast justkui suitsu ei tule , soe õhk veidi virvendab aga torud on tahma täis , mõnes ettevõttes on ka korralikud soojustatud roostevabast materjalist korstnad kadudesse läinud tahma põlemise tõttu , seega kui pikk slepe , siis igal juhul kergesti hooldatav , kas puhastusluugid või hõlpsasti puhastamiseks maha monteeritav .
 Mul oli kunagi pelletikamin koos metallist korstnaga , peaks olema igati puhas ja tahmata põlemine , reaalselt tuli korstent kord kaks aastas puhastada , muidu tekkisid erinevad jamad .

[A.V.S.K]

Tänud vastuste eest.

Igapäev kindlasti ei saa kütta.
Pole igapäev sealgi.

Kui tööd teen, siis võiks 18-20 ikka sees olla.
Tööd tehes nagunii soojem.

Elektriga praegu vist ei raatsi kütta, vaadates hindu.
Puiduga lood nii ja naa. Pean uurima omanikult, kas on tal jääke, mida müüks või ära annaks.
Tal endal väike mööblivabrik. Puid / pelletit saaks tellida. 

Ütleme, et esialgu pigem puit, diisel.
Võibolla, et sees mingit 10+ kraadi hoida, siis vast elekter, aga palju see voolu võtab sellise ruumi peale, see iseasi.
Ma võin kõik teha automaatika peale. Et saan ka mobiilist jälgida kõike.
On valmisseadmed, aga mulle meeldib ise teha kõike.
Lahtise tulega jah omaette teema.
Värvimise jms suhtes mul ideed on. Aga hetkel sellest ei räägiks. Väike saladus.

Kui tihti suurt ust avan?
No vahest ei ava üldse. Kui autod sees, siis usun, et ka jäävad.
Igapäeva autot sinna üldse ei aja, kui ma töötan muude asjade kallal.
Ja hobiautod koguaeg sees.
Väike uks tuleb, sinna kus kinni müüritud hetkel. Sinna plaanis ka puhkeruum teha., Nagu väike koridor/eeskoda ja siis puhkeruum.


Katuse osas pole kindel.
Võibolla rendin diiselpuhuri. Paar kanistrit dislat ja kütan ruumi dislapuhuriga soojaks (niivõrd kuivõrd).
Ja siis vaatan termokaameraga, kus on külmasillad ja kuskohast soe välja läheb.

Usun, et neid kohti jagub.

Seinu on jah 4. Üks pildil vasakul, teine suurte uste sein ja siis 2 tavalist.
Kõik tellisest, nagu ülejäänudki.

Olen hetkel eemal ja ei saa teha paremaid pilte.  Pole aega.
Järgmise nädala lõpp võibolla alles.

[zazik]

Kui tööd teen, siis võiks 18-20 ikka sees olla.
Tööd tehes nagunii soojem.

Kas reaalne kogemus 18-20 kraadi juures töötegemisega on olemas?
Mina omast kogemusest ütleks, et optimaalne temperatuur töötegemiseks on 14-15 kraadi. Üle selle hakkab pika riietusega palav, T-särgi väel tööd tehes kaasnevad kõiksugu ebamugavused, näiteks igasuguse kaitse puudumine kriimustuste jms pisivigastuste eest. Eks leidub muidugi rambosid, kes palja torsoga relakat kasutada ei pelga, aga vähemalt minule meeldib küll töötegemiseks pikka riietust kasutada.

[muska71]

 Mul oli kunagi pelletikamin koos metallist korstnaga , peaks olema igati puhas ja tahmata põlemine , reaalselt tuli korstent kord kaks aastas puhastada , muidu tekkisid erinevad jamad .

Kui ei saa mingil põhjusel piisavalt hapnikku siis tahmab ja sittabki.Kui põlemisprotsess paika timmitud siis on ainult tuhk.

[Daff]

 Mul oli kunagi pelletikamin koos metallist korstnaga , peaks olema igati puhas ja tahmata põlemine , reaalselt tuli korstent kord kaks aastas puhastada , muidu tekkisid erinevad jamad .

Kui ei saa mingil põhjusel piisavalt hapnikku siis tahmab ja sittabki.Kui põlemisprotsess paika timmitud siis on ainult tuhk.

Palju oleks loota, et puit jäägitult ära põleb.
Jah, õige protsessi korral on võrreldes leivaahjuga jääkprodukt pea olematu aga ikkagi jääb näpuotsaga midagi järgi.
Kui on põlemisprotsessi kaasatud ka ventilaator siis see veab tolmutaolise tuha ikkagi korstnasse. Mõnusalt pehme ja siidise struktuuriga mass.

Igal kevadel võtan metall korstnast välja umbes pool ämbritäit sellist jahu. See on umbes 10 ruumi puidu põlemisel tekkinud jääk.

[muska71]

 Mul oli kunagi pelletikamin koos metallist korstnaga , peaks olema igati puhas ja tahmata põlemine , reaalselt tuli korstent kord kaks aastas puhastada , muidu tekkisid erinevad jamad .

Kui ei saa mingil põhjusel piisavalt hapnikku siis tahmab ja sittabki.Kui põlemisprotsess paika timmitud siis on ainult tuhk.

Palju oleks loota, et puit jäägitult ära põleb.
Jah, õige protsessi korral on võrreldes leivaahjuga jääkprodukt pea olematu aga ikkagi jääb näpuotsaga midagi järgi.
Kui on põlemisprotsessi kaasatud ka ventilaator siis see veab tolmutaolise tuha ikkagi korstnasse. Mõnusalt pehme ja siidise struktuuriga mass.

Igal kevadel võtan metall korstnast välja umbes pool ämbritäit sellist jahu. See on umbes 10 ruumi puidu põlemisel tekkinud jääk.

Tahm on põlemata kütus ja tuhk on põlemisjääk.Pelleti puhul on tuhapudru täitsa normaalne.Ka atomos suudab õieti küttes tekitada puhta tuha ja seda katlast kuni korstna pitsini katusel.Ma ise kütan haket ka nii,et katel+soojusvaheti on puhast hall tuhk.Jah saan põleti võimsust tõsta tõstes etteande kiirust,aga siis juba tahm,aga minu eesmärk on puhas põlemine.

[A.V.S.K]

Kas tellisest garaazi soojustada on õigem väljast või seest?
Ja millega?
Sein niiskeks väljas, segupätsid seinale õues visata ja penoplast peale, krohv väike ja kõik?

Seest on nagu jama soojustada.
Teha on lihtne, aga pärast ei saa enam raskeid asju kinnitada.

Kui hetkel on sein paljas (tellis), siis peno kleepimisel on 50-100mm pehmet peno.
Ja sinna ankruid jms enam ei löö. Ehk siis raskeid riiuleid jms ei riputa

Järelikult väljast soojustada?

[vant]

Ikka väljast.

[v6sa]

Kas tellisest garaazi soojustada on õigem väljast või seest?
...

Kiviseina tasub ikka väljast soojustada - siis hakkab kogu massiivne sein tööle soojusakumulaatorina.

Kivi peale sobib peno+krohv hästi. Tundub, et piisavas koguses puhtale kuivale pinnale kantud liimmassid hoiavad ka hästi.

[MeelisV]

Aga kui ise ei tea ja ei oska siis võta keegi kes teab ja oskab. 
Sa võid sinna ka 20...30...50 cm selga laduda seda peno aga valesti pannes on kasu null.
Vihje siis sellele et kui ikka tuul peno taha saab pole penost kasu. Pätsikestega peno tavaline viga.
Villaga sama lugu kui tuuletõke on puudulik siis ...

[nustu826]

Peno on jah kõige odavam, aga paraku võivad jääda õhuvahed kusagile sisse mis tulemust allapoole viivad. Tuleks ikka liimida. Kui hoone on enda oma või elu lõpuni kasutamises, siis tasuks ehk mõelda PUR vahu peale. Kallim on küll(see tuulekindel siis), aga eeliseks on see et õhuvahesid ei jää ja vaht tugevdab konstruktsioone ka omajagu. 
Ise lasin enda garaazil eelmisel aastal ühe seina sellega teha. Kuna vundamendiosa oli pae ja raudkivide segu ja väga ebaühtlane(laotud, mitte valatud), siis oli see ainuõige lahendus. Hoone läheb mäe sisse. Nii palju kui võimalik sai ka maa seest soojustatud. Tulemustega olen väga rahul. 13cm kiht sai peale.

Sel aastal lasen lae peale ka vähemalt 15cm vahtu lasta.

[v6sa]

Mis PURvahukihi peale sai seal, kus sein ilmastikule valla jäi?

[olli]

Kui peno ära krohvida nii nagu õige on, siis ei pea selle pärast muretsema et tuul kuhugi vahele saaks. Kleepida soovitaks ka pigem kammiga terve plaat kui et pätsid. Tuleb 2-3x odavam kui vaht. Vahu puhul ei kujuta ette kuidas nii sileda seina saaks pärast.

[nustu826]

Maa peale katuseplekk - see oli omast käest ilma rahata võtta ja maa sisse kerge tõrvakiht pintsliga peale nii igaks juhuks. Kuigi jutu järgi ei peaks olema vajadust.

[sugraM]

Teadupärast peab head ja odavat asja ostma 2 korda. Esmalt odav ja siis hea. Mul sama teema valgustusega. Sai ostetud lakke hiina valgustid, mida siin vahepeal igast august pakuti. Maksid nii umbes 100 eur 30 tk eest. Pikkus 1200 ja eluiga 3...6 kuud. Jootsin valgustid ilusti juhtmete külge ja nüüd tüdinud juba nende vahetamisest. Siit küsimus, mida soovitaksite garaaži lakke sellist, millega ka aastaid muretult hakkama saab ning valgust piisavalt oleks. Ise ei jaga luumenitest ja kelvinitest midagi. Lisaks võiks olla vahetatava valgusallikaga, et kui mõni ikkagi läbi põleb, ei seisaks probleemi ees, et sellist valgustit enam ei pakuta. Hetkel laes 15 hiinlast. Poolel ruumil lagi 2,5 m kõrge.