Terituspingi 3В642 menetlemine.

Palju aega möödunud ja on kuidagi unarusse jäänud see seade, kuid nüüd miskit saanud edasi teha.
Suure töövõiduna õnnestus see enneolematu lõõts lõpuks piisavalt suureks saada et peale läheks.
   
Mineraalõli ei teinud talle midagi ja siis sai pandud sissepoole kalts diiselkütuse ja silikoonõli seguga, mis kasvatas mõõte piisavalt et ta ka hammaslati omale sisse mahutab.
See paigaldamine on ka analooge mitteomav tegevus sest selle lõõtsa ülemine äär on vaja klambri ja torni krae vahele toppida.
Ma saan täiesti aru, et see tehases tegemata jäeti ja ainult paarist kohast vahele lükati sest sellist keberniiti pea alaspidi teha pole naljaasi.
Lõpuks sai kahepoolne teip pandud torni krae ümber ja sinna see lõõts niipalju kui võimalik külge pandud.
Lõpus õnnestus niiviisi saada ta enamvähem klambri alla ja vaid 2cm osa jäi halvasti.
Selle proovin pärast toppida kui ta natuke ära sureb ja kuju hoiab.
   
   
Vaatepilt on üsna kole, kuna see lõõts kuju ei hoia ja pikemaks tõmmates tulevad välja voldid sisse.
Vähemalt on ta hetkel seal ümber ja saab edasi lükata lahenduse otsimise.

Järgmise murena oli katki kraadidega ketas mis tornile kaela käib ja seal kahe tiftiga kinnitub ning millegipärast on see ka just malmist tehtud...
Keevitama ei hakanud sest teist kuskilt ei saa ja kui see ära rikkuda pole muud kui uus teha.
Sai hoopis tiftid sisse pandud ja hermeetikuga torni peale ning klambriga kinni kuni kuivab.
   
Praegu klamber võetud ning väga veenvalt on kinni ja hermeetik piisavalt pehme et saab kätte ka kui vaja.

Kõik käiapuki liitepinnad said ka puhtaks lükatud et roostet ja mustust vahel poleks ja külge sobitatud.
Tähelepanu võiks pöörata perfektselt liitepinda poolitavatele seadetiftidele...
   

Siis mootorit paigaldades selgus, et polegi teist nii lihtne paika saada kuna rihma peab enne ära panema ja siis ühe käega proovima mootorit paika sättida et teise käega poldiga ava tabada.
Lõpuks sai sätitud puuklotside peale ja torn ülevalt alla lastud.
Kuna selle käigus peab rihmapinguti ratas sattuma õieti soonde ja ta seda polnud teinud oli pinguti kõveraks keeratud ning sai uus tehtud.
   

Siis õnnestus ta paika ka saada et enam kõveraks ei keeranud ja isegi toimib.
Siia soonde peab siis minema see ketas ja alla läheb toeks metallklots.
   
Klotsi avad muidugi polnud ka väga trehvanud, kuid kui koostada vänasõna järgi, et mida jõuga ei saa seda tavaliselt ei saagi läheb paika küll!
   
Kõvaks ka karastatud veel ja muidu ei saanudki kui kõvasulamfreesiga labaselt auk õigesse kohta ja külge.
   
Oleks pidanud uue tegema, kuid lõpuks kui nii vaadata oleks lihtsam uus pink teha...

Lõpuks spindel ka sisse ja rihm peale ning üllatavalt hästi peab soonrihm võrreldes lamerihmaga ja pingutada pole vaja sugugi kõvasti, mis on laagritele hea.
Jookseb ka sirgelt ja ei vibreeri ning eeldatavalt on hea lahendus.
   
Väike jama muidugi on, et kuna spindli laagrid said reguleeritud lõtkuta pöörlema, siis nüüd sellest tagasilöök.

Nimelt spindliava pukis on kõver ja kui poldid kinni keerata siis poob laiema otsa laagrid kinni.
Pukk ise sai kontrollitud joonlauaga ja parem-vasak pool on sirged ning kellaga mingit viskumist ei näe ja seega saab kõver olla vaid spindliava ja seepärast oli ka laiemale otsale pandud vahepuks jämeda käiaga lühemaks lastud.
Muidugi see lahendus kus üks laager toetab ülalt ja teine alt paneb võlli hüplema.
Üsnagi tuju läheb ära kui üritada asja heaks saada ning lõpuks ei oska ikka seda asja ette näha mis tulemuse ära nullib...

Selle ava sirgeks töötlemine on neist kõige viimane ja raskem üritus, mida kuidagi ei tahaks ette võtta.
Esialgne plaan oleks kummalegi poole üks laager panna aga kumba varianti peaks eelistama?

Kas kummalegi poole koonusrull või kaherealine ujuv kuullaager või isegi kaherealine ujuv rullidega laager?
Mis võiks olla lõtku ja vibratsioonivabam?
Koonusrull peaks ka vist uuena jooksma vaid jooksutee keskel ja seega see piisavalt pisike telgede hälve ei peaks veel tekitama vibratsiooni ja eelistama peaks vist võimalikult paljude veerekehadega lahendust?
Vasta

Lõpuks ka väike edu:
   
Kuna käiapukk ikka seest kõver ja lõtkuta laagreid kinni ei keera, sai üks laagripukk treitud kandma vaid lühikese maa peal ja tünnikujuliseks.
Igatahes polte kinni keerates jäi vabalt jooksma spindel ja laagrid läksid tavalised kuulid Ina kataloogist tellitud kui "Low vibration bearing" ning isegi võiks nõustuda.
Võll pöörleb vaikselt ja proovitüki lihvimisel tuli selline tulemus:
   
   
Mingit erilist mustrit pinnale ei tee vähemalt.
Laagrid tõstsin omavahel kokku ja kuna kinnised laagrid, siis seesmised katted võtsin ära et määre on ühine.
Määret muidugi sai pisut palju ja läksid kuumaks, kuid siis võtsin välimise katte ära ja lasin käia, kuni liigne määre välja tuli.
Peale seda pole kuumenemisega probleemi.
Siis elektriga oli ka suurem probleem, kui kiiruste ümberlüliti teist kiirust ei andnud vaid kahe faasiga urises.
Viga otsides muidugi testriga klemme liigutades kadus ja tekkis nii mõnigi ühendus ja mingi hetk hoolimata 0 asendist kahe kiiruse vahel tekkis ka valeühendusi.
Sai see lüliti maha võetud, et panen uue ja asi see osta on, kuid pole sellise konfiguratsiooniga lülitit saadagi, kuna tehasetellimus...
Igatahes lõpuks sai see ära lahendatud kahe käiviti ja kättesaadava lülitiga.
Üle jäid sellised asjad:
   
Ja kappi läksid sellised asjad:
   
Elektrimootorile said ka klemmiliistu ja karbi jaoks keermed lõigatud, kuna ennem olid kruvid niisama sisse löödud ja no karp loksub, juhtmed liiguvad ning kinni ei saa keerata...
   
Nüüd veel installatsioon viisakaks jäikade juhtmetega ja sildi printeriga tähised ning uksele skeem ka, nagu kord ette näeb.
Lamp ka panna veel aga selle paneks küll 220V mitte 24, kuna trafo uriseb kõvasti ning selle peaks uuesti immutama.
Pigem võtaks juba poest 12V toiteploki, kuna selle pingega lambikesi on saada karjakaupa.
Samuti saaks teha alalisvooluga ja labase reostaadiga pea pöörlemise et ei peaks suurt ja rasket mootorit sinna peale punnitama.
Sellest aga järgmises episoodis.
Vasta

Tööpingi kohtvalgusti pingele 230 volti on ohutustehniliselt keelatud.
Ohutustehnika omakorda on kirjutatud inimelu hinnaga.
24 voldised E27 sokliga pirnid on saadaval.
Trafol uriseb pigem sitasti koostatud magnetahel, sõltuvalt trafo tüübist on
remonditav vähese/suurema vaevaga.

Matemaatika ja mehaanika, see on puhas rassism, diskrimineerimine ja valgete ülemvõim
Vasta

Tööpingilt särakat saada on oi kui "mõnus" võtab elektri narrimise isu ikka väga pikaks ajaks ära...Omal nahal kogetud.
Vasta

Hommikul veel täie kindlusega ei ütle, aga võimalik et õhtul peale tutvumist freespingiga Tos võib selguda, et lamp on võrgupingega.
Haasi freespingil igatahes on lambil suur kiri 230V...
Igatahes on juriidiliselt kõik korrektne, kui see lamp laest alla ripub, kuid see pead keerutav mootor tingib ilmselt ka madalpinge olemasolu tööpingi küljes.
Trafot saaks ka kindlasti päästa aga kas on mõtet kui klemmiliistudele on kruvid sisse roostetanud ja näha et mähise ainus kokkupuude lakiga on loodetavasti olnud lakiaurud tsehhis.

Juhtmestik on ka metallitööpingil väga oluline et kas metallkõriga või torus, ehk spetskaabel metallpunutisega, kuna treipingil suutis kuum laast lüliti juhtmele kuidagi ligi saada hoolimata metalltorust ja sulatas kokku juhtmed nõnda, et enam seisma ei jäänudki nupust.
Vasta

Trafoprobleemile oleks lahendust nii 24 kui ka 36 voldise valgusti jaoks. 100VA trafo on see
mis tehasest külge keeratakse, 160VA kannatab ka kaks kohtvalgustit. Kohtvalgusti võimsus 40W

           

Kusagil riiulis on ka ilmselt olemas vajalik kiiruste lüliti.
Selline ülekoormusautomaatika ja kaitsmete väljaloopimine.... võib halvasti lõppeda.
Kuna trafot enam ei ole ja kontaktorite juhtpinge ilmselt võetakse faasijuhist, siis oled mingi ekstsessi
puhul sisuliselt alajaama lattidel.
110 volti teeb valusalt kõdi-kõdi aga saatekirja Peetruse juurde suure tõenäosusega ei väljasta.
Ja võrgust oled juhtimisahela mõttes galvaaniliselt isoleeritud.

Matemaatika ja mehaanika, see on puhas rassism, diskrimineerimine ja valgete ülemvõim
Vasta

Ma väga tänan panustamast ohutustehniliste teadmiste ja trafode tutvustamise eest!
Reguleeritav ülekoormuse kaitse on juba ära ostetud ja läheb sinnasamasse kilpi mootori ahelasse.
Esialgne käivitus tehtud testiks ajutise ühendusega ja seda polnud siis kohapeal.
Mitte et mul originaalide vastu miskit oleks aga need on hävinud mingi hooletuse tõttu, mis selgus alles lahti võttes et peamootori oma on saanud tunda liigset kuumust.
Teistel komponentidel on niiskus suutnud ühendusi kahjustada ja käivitil näiteks oli isegi vedru suutnud ära roostetada, kuna kilbi uks kummitihendiga aga alt niiskus sisse pääsenud mingi aeg.
Juhtahelaga siis võtaks selle riski, et nupule tuleb 230V.
Tegemist siiski elektrit mittehuhtiva osaga, millel voolu juhtivad osad malmkorpuses peidus.
Valgustusele aga võtaks toiteploki 10A ja 12V .
Mul muidugi garaazis ka olemas 12V toide 30A mis oli algselt mõeldud teisaldatavate valgustite jaoks ning selle võiks niisama ka sinna lambi külge ühendada.
Ma treipingile töötan hetkel välja magnetiga kinnituvat valgustit, mida saab paigutada näiteks nõnda et siseavasse näha on.
Sama asi võiks ka teiste pinkide juures olla laest rippuva juhtme otsa pistetav spiraalkaabliga.

Käivad otsingud leidmaks mugava kujuga metallkorpusega valgustit millel päris klaasist aken kust valgus välja paistab ja painutatav spiraalist keritud jalg, ehk võimalus see külge ehitada.
Vasta

Vahepeal palju vett ära voolanud, kuid peab tunnistama võimetust pinki ära lõpetada.
Korralikku lampi proovisin leida, kuid ei näkanud.
On vaid plastikust kestaga või siis pole kinnised ja pane või vana tagasi...
Elektriasjad ka olemas et toita lampi ja mootori kaitseks reguleeritav bimetallkaitse aga veel paigaldamata.
Vahepeal oli hädasti vaja 60mm puur teravaks saada ja pisut peenemaks ja eks siis vapralt sai tehtud uus luuk kust käiapuru keermele ei pudene.
   
Kuna originaalse kinnitusviisi jaoks napib korpusel liha, siis sai keskele ühe augu.
   
Õlikork sai ka suure kraega, et kui lahti keerata ei pudene miskit sisse ja sellega sai kõik korda.
Hakkan mina siis rõõmsalt morse 5 koonusega puuri spindlisse panema ja ei saagi, kuna keegi terava mõttega konstruktor on teinud spindliava nii lühikese, et puuri sabale ruumi polegi...
Miks, genitaale mööda küll, siis üldse sinna mk 5 tehti sisse kui puuri sabale ruumi pole?
Antud juhul lahenes probleem papist keeratud vahelehtedega, kuid pea laagrid ei käinud vabalt ning kuidagi jõnksutades see puur üle käidud ikka sai.
Siis pea lahti ja sees poolsurvelaagrid, millele jäljed sisse taotud instrumendi koonusest võtmisega ning selle vältimiseks ka erilisi võimalusi polegi.
Prooviks sai võetud tavalised kuulid asemele madala vibratsiooniga ja see häälestamine on terve teadusharu.
   
Esiteks muidugi on vaja määre välja pesta ja kuna metallkattega laagreid polnud sai kummikatetel huuli pisut kärbitud et nad laagri liikumisele ei mõjuks.
Linnunokatäis vedelat õli sisse, laagrid kokku ja reguleerima.
Ristilõtku uutel laagritel polnud sest võll jäetud paar sajandikku üle mõõdu ning kuum laager läks parajalt otsa aga vana kättesaamine oli küll tükk tegu.
Küll aga oli pikilõtk ja selleks flantsi koomale keerata kuni ta laagrid kokku surub ning lõtk ära kaob.
   
Lõpus siis polte keerates erinevalt selgus, et asjad sugugi sirged pole ja kui laager vaikselt pöörles, kella osuti ei värisenud ja vabajooks hea oli selgus kaliibriga mõõtes, et vahed sugugi ühtlased pole.
Algul papptihendiga ei suutnud erinevust ära rihtida ja paksus ka ei sobinud.
Lõpuks sai tehtud paksust kilest tihendid, mida sai erinevalt kokku suruda ja tulemus tuli täiesti vastuvõetav, kus käe jõul loksutades kella osuti ei liigu aga umbes 15 grammise jõuga rattast keerates liigub spindel vabalt ja käega hoogu andes pöörleb umbes 6-7 pööret.
Peab see asi ju minu ettekujutuses eriti vabalt pöörlema et spiraali mööda saaks toega sujuvalt liikuda.
Kuna tugi pole ka eriliselt jäik ja laagritest tulid nõksud sisse sai puur küll selline, mida avalikult näidata ei sünni.

Spindli siseava sai ka muide treitud edasi piisavalt sügavaks, et saab puuri koos sabaga sisse pista.
Veel sai spindli pidurile tehtud uus lahendus, kuna originaal tahtis spindlit lukustamisel ära liigutada.
   
   
Jagamise ketta ka mõtlesin, et teeks mõne juurde, kuna päris tüütu on neid hambaid teritamise ajal lugeda ja üsna lihtne ühega eksida.
Kui on 6 hambaga instrument, siis olgu ka 6 võimalust fikseeruda mitte 24.
Samas kui väheke nuputada saab teha sellise silindri, kus on mitu aukude ringi ja kui teha uus lukusti ümara tipuga saab selle fikseerida sobiva ringi kohale ning tuleb oluline kokkuhoid ketaste hulgalt.

Igatahes töö vaikselt jätkub, kuna lõpp juba paistab teleskoobiga vaadates...
Vasta

Kus see inimeseloom jaanipäeval mujal ikka on kui töökojas ja püüab puurida 50mm auku.
Õnnetuseks aga puur 51,3 olemas vaid ja kuna sellist mõõtu pole veel kunagi tarvis olnud, siis meenus, et tagapool on ju terituspink olemas selliseks elujuhtumiks.
Õnnetuseks aga pole veel riistvara ja häda sunnil sai tehtud esimene käia torn oma elus sellele pingile.
   
   
Ühest jupist selle valmistamine oleks eriliselt metalli raiskamine ja seega ketas keevitamise teel võlliga ühendatud.
Treimisega ka pisut pusimist, kuna vaja väikse käsiettenihkega suportiga sile pind saada morse koonusele ning selleks teraplaat üle teritada luubi all.
Nii keeruliselt ei hakanud tegema kui originaal on, kuna seal on mõeldud tagurpidi töötamisel lahtikerimise peale.
Sellele mõteldud sai ka ise ja papist kettad käia vahele ning nokatäis liimi ka poldile et kui tulebki lahti siis vähemalt ei lase jalga.
Tasakaalustamisele peab ka siiski mõtlema, kuna väike vibratsioon on tunda.
Selleks tuli selline rumal mõte, et nii seibile kui flantsile lasen poolringi tasakaalustusauke ja siis umbes nõnda, et kui augud vastamisi siis tasakaalustus null ning kui ühel pool siis maksimaalne.
Kas see töötab ka vajab veel pikemat analüüsi ja eelkõige käiade tasakaalustamise torni tegemist.

Puur igatahes sai kuidagi 50mm peale küll.
Tagant jäi 0,1mm peenem, et auku kinni ei kiiluks, kuid palju koonust nii jämedale puurile peaks jätma ei õnnestunudki mõõta, kuna kõik suured puurid kasutatud ja kulumise tunnustega.
   
   
Ega seda seadet eriti kasutada ka ei oska, kuna selle seadme võimalusi piirab ainult fantaasia.
Pealt mõõtu keerutada on imelihtne, kui õige käi on mis kiirlõiget lõikab ja sideserva sain ka kitsamaks, kuid kuidas seda on mõeldud teha pole aimugi, kuna spiraali tugi ei tahtnud küll kuidagi seda tegevust toetada.
Puuri lõikeservade terituseks on ka vaja miskit kukaldamise seadet.
Praegu sai lastud lõikeservad terituspingis üle ja käevahel käsitsi käiaga tagant piisavalt madalamaks et vaid esiserv kannab ning tegi küll augu 50 ja 3 sajandikku peale.

Lõike ja sideservad oleks hea teha spiraali abinõuga, kuid seda pole ja seega tsentrite vahel on järgmine variant, mis aga eeldab puurile mõlemasse otsa tsentriaukude laskmist.
See ka omamoodi tülikas ja pärast peab tsentriaugu välja ka teritama.
Vasta

Секретно.

Алекс - Юстасу.


   

Matemaatika ja mehaanika, see on puhas rassism, diskrimineerimine ja valgete ülemvõim
Vasta

Head uut kõigile imelike tööpinkide huvilistele.

Imelikust pingist lähemalt, siis seisab tema õnnetult senini ja ootab et keegi teda kasutaks.
Juhtub seda aga kuidagi harva ja ainult siis, kui on vaja mingit erilisemat lõikeinstrumenti.
Veel vanal aastal oli vaja koonusfreesi 3 kraadise nurgaga plastiku närimiseks ja et laastu vähem saaks sai nurgad üsna karmilt positiivseks et saaks ühe hambaga 3mm lõigata.
   
   
   
Õigeid käiasid ei ole siis isegi sajandikuga muudab värvi ja tekivad põletamise laigud.
Kiirlõikele on ikka elbor käiad mitte korund.
Saetööstuse terituskäiad on ainsana paremad, kuid neid peab tellima kõiki.
Ühe käiatorni tegin ka juurde väikse flantsiga ja käi sai teritatud et saada freesile hammastele ligi.
   
Töö käigus sai kõrini, et iga asi sel pingil mida keerata ja reguleerida on eri võtmetega ja nii muutusid abinõu kinnituspoldid 22 võtme pealt 19 võtme peale.
   
Nüüd on laua soonde kinnituvad asjad, tugi ja käiade poldid kõik ühe 19-17 võtmega opereeritavad.
Kui veel piirajatele ka teha 13 võtme pealt 17 võtme peale jääb lauale 1 lehtvõti ja kuuskant.
Enne oli vaja 3 lehtvõtit ja 3 kuuskanti aga neid kõiki peab ju käeulatuses hoidma ja nad võtavad mingi koha ära...
Vasta

Mind hakkas huvitama küsimus mille järgi sinna kahe laagriga poolde määret õieti doseerida?
Tunnistan oma viga ja kipun alati palju toppima ning siis lähevad laagrid kuumaks.
Solidooliga poleks teema, kuna see sulab välja aga tänapäeva määrded kipuvad temperatuurile püsivamad olema...
Terituspingi spindlil panin laagrid pooleni täis aga kuna jäid kummikatted peale siis ei pääsenud liig välja.
Ilmselt kinniseid ei tohiks vist kasutadagi sellises sõlmes?
Vasta

2715, millised kummikatted terituspingi spindlis?
Mälu järgi läks 50gr ЦИАТИМ-202 4 laagri peale.

Matemaatika ja mehaanika, see on puhas rassism, diskrimineerimine ja valgete ülemvõim
Vasta

Õnnestus vahepeal hankida spiraali töötlemise abinõu, küll teise pingi oma aga kujutlusvõime korral hakkab külge küll.
Selleks vaja laud maha tõsta ja "sadul" viia suure freespingi alla kus lasta vajalik tasapind.
Teine versioon on tagaküljele kolm seadekruvi millega ta paika häälestada ja tegelikult polegi seda joonlauda vaja maha võtta sest ta midagi olulist ei sega.
Aluspind on küll nagu Holmenkolleni suusahüppemägi ja pahtlit on määritud kohati 5mm kiht.
Lauaga ei ühildu ka otse aga selle saab alt siledaks lasta ja seadeklotsid paigaldada mis soonde lähevad nagu tavaks on.
   
   
   
   
   
   
Abinõul siis sees morse 5 ja jagamine nagu jagamispeas.
Saab kallutada ja keerata isegi otsa ülespoole aga suure probleemina on katki kummilõõtsad.
On kohe näha, et lõõts on kuskilt pika jupi otsast lõigatud ja seega mingi universaaltoode, mis on vaja interneediumist üles leida ja hankida.
On teine seest 60mm ja pealt 90mm.
Keeruliseks läheb sest peab ta minema kokku 50mm pikkuseks ja tulema lahti 250mm pikkuseks.
Ükski auto roolilati kumm seda igatahes ei suuda ja traadiga imivoolik ka mitte.
Ühesõnaga otsingud algavad...
Vasta

Proovi mõne krossika esiamordi kummilõõtsa, mõned on üsna pehmed, sisemine läbimõõt neil umbes 50 mm kandis.
Paremates motopoodides saad värvi ka valida Smile.
Vasta

(17-02-2023, 22:21 PM)M.R. Kirjutas:  2715, millised kummikatted terituspingi spindlis?
Mälu järgi läks 50gr ЦИАТИМ-202 4 laagri peale.
Panin importlaagrid, kinnised millel jäid väljapoole katted peale aga seest ruum ühine ja seega üleliigne määre ei taha kuidagi oma kohta leida.
Määrdeks läks miski Adin-nol määre mis kuni 120c peaks käima ja siis ta ei tahagi sulada välja...
Vasta

Sellesse spindlisse on tehase KB ette näinud 36208 laagri koguses 4 tk. Need on radiaal-aksiaallaagrid ilma tihenditeta.
Paigaldusskeem Tandem ehk kaks laagrit üksteise taga ja vedrudega tekitatud eelpinge. Võib paigaldada ka 436208
laagri koguses 2tk, see on juba tehases paaritatud laagrikoost.
Spindlilaagrid on sodi eest kaitstud labürinttihenditega nii seest kui ka väljastpoolt.
Aga sa panid head "importlaagrid", tagusid silmini määret täis, muutsid rihma konstruktsiooni ja imestad, et sooja toodab.
Kesse tegi? Ikka ise....

Matemaatika ja mehaanika, see on puhas rassism, diskrimineerimine ja valgete ülemvõim
Vasta

(18-02-2023, 13:06 PM)M.R. Kirjutas:  Sellesse spindlisse on tehase KB ette näinud 36208 laagri koguses 4 tk. Need on radiaal-aksiaallaagrid ilma tihenditeta.
Paigaldusskeem Tandem ehk kaks laagrit üksteise taga ja vedrudega tekitatud eelpinge. Võib paigaldada ka 436208
laagri koguses 2tk, see on juba tehases paaritatud laagrikoost.
Spindlilaagrid on sodi eest kaitstud labürinttihenditega nii seest kui ka väljastpoolt.
Aga sa panid head "importlaagrid", tagusid silmini määret täis, muutsid rihma konstruktsiooni ja imestad, et sooja toodab.
Kesse tegi? Ikka ise....
Aga seda küsimust võiks arutada terituspingi menetlemise teemas.
Heal meelel olen süüdi aga ainult määrdega ülepingutamises.
Rihm nüüd küll erilist sooja ei tee ja et ta teoorias peaks olema vedrudega pingestatud siis seda ta pole.
Keegi on ratsettepaneku teinud ja need on ära jäetud ning kokku käib sise ja välisvõruga mis tekitavad selle eelpinge.
Tihedaks ei saanud ka sest pöörleb täiesti vabalt ja lõpus lasin käia ilma kateteta, mispeale ta üleliigse osa määret välja ajas ning nüüd juba ei soojene üle 50c tunnise käimise peale.
Vasta




Kasutaja, kes vaatavad seda teemat: 1 külali(st)ne